2-13-52953/29 - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Riigikohtu seisukoha järgi on töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses kui oli hageja nõue (3-2-1-143-11, p 14). Kuigi kostjaks ei olnud töötaja, oli kohtu hinnangul Riigikohtu viidatud seisukoht rakendatav ka praeguses asjas, kus kostjaks oli tarbija. Hageja menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine oli tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Kohus leidis, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud õigusabi osutamiseks. Samuti ei olnud hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot (lisandub käibemaks) põhjendamatult kõrge. Sellist õigusabiteenuse tunnihinda võib pidada Tallinnas tavapäraseks ja tsiviilasja asjaolusid arvestades mõistlikuks (vt ka 3-2-1-92-13, p 14; 3-21-93-13, p 12). Samas ei olnud põhjendatud hagi koostamisele ja edastamisele kulunud aeg (3,5 h). Hagi oli 5 lk ja tegemist ei olnud keerulise vaidlusega. Kostja vastu suunatud nõude esemeks oli võlgnevuse nõue, mis seisnes poolte vahel sõlmitud laenulepingu mittekohases täitmises kostja poolt. Kuna hagile oli lisatud riigilõivu maksekorraldus, laenuleping, kaks meeldetuletuskirja ja kaks ülesütlemishoiatust, ei olnud põhjendatud, et hagi koostamisele ja edastamisele kulus 3,5 h. Nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuli lugeda 2,5 h. Vastava ajakulu põhjendatuse hindamisel arvestas kohus mh asjaoluga, et hageja esindaja tutvus hagi koostamiseks eelnevalt ka dokumentidega, millele kulus 0,5 h. Samuti ei olnud põhjendatud 1.04.2014 hageja seisukoha koostamisele ja edastamisele kulunud aeg (1,75 h). Asja materjalidest nähtuvalt oli seisukoht vähem kui 2 lk pikk. Ka ei olnud tegemist õiguslikult eriliselt keeruka menetlusdokumendiga, mis võiks tingida tavapärasest suurema ajakulu. Antud seisukoha koostamisele ja edastamiseks kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks tuli lugeda 0,75 h. Ülaltoodust lähtudes olid hagejale osutatud õigusabiteenuse kulud kohtu hinnangul põhjendatud 5,25 h (7,25 – 2) ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud olid kokku 525 eurot (5,25 h x 100 eurot/h), koos käibemaksuga (20%) 630 eurot. Nimetatud summa ei ületanud käesoleva tsiviilasja hinda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 678 eurot 90 senti (hageja tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest summas 730 eurot 93%). Kohus jättis hageja avalduse rahuldamata õigusabikulu 240 euro ulatuses. Määruskaebus

8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 13.10.2014 määrus tuleb menetluskulude kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas menetluskulude kindlaksmääramise kohta ise uue määruse. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ning vastavalt TsMS § 477 lg-le 7 rakendab kohus uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Peale maakohtu määruse tegemist, s.o 11.11.2014 on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis teinud lahendi nr 3-2-1-77-14, mille punkti 12 kohaselt ei ole menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise näol tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, et 11.02.2014 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine (0,25 h) on põhjendatud ja vajalik toiming õigusabi osutamiseks. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta ja vähendada kostjalt väljamõistetava menetluskulu suurust. Maakohus leidis, et tsiviilasja käigus hagejale osutatud õigusabiteenuse kulud on põhjendatud 5,25 h ulatuses ja mõistis kostjalt hagejale menetluskuluna välja 678 eurot 90 senti (93% hageja õigusabikuludest (5,25 h x 100 eurot/h + käibemaks) ja tasutud riigilõivust (100 eurot)). Eespool toodu tõttu leiab ringkonnakohus, et tsiviilasja käigus hagejale osutatud õigusabiteenuse kulud on põhjendatud 5 h (5,25 h – 5 h) ulatuses. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista menetluskulud 651 eurot, millest õigusabikulud on 558 eurot (93% õigusabikuludest (5 h x 100 eurot/h + käibemaks)) ja riigilõiv 93 eurot (93% 100 eurost). Ringkonnakohus jätab hageja avalduse rahuldamata 270 euro (970 - 700) ulatuses. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja leiab, et usutav ega põhjendatud ei ole, et trafaretses kohtunõudes sadade kiirlaenuvõtjate vastu sarnastes hagides kulub vandeadvokaadil hagi materjalide koostamiseks ja edastamiseks 7,25 h või 5,25 h. Kolleegium kostja käsitlusega ei nõustu. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on kaalunud hageja esindaja õigusabikulude väljamõistmisel kõiki vajalikke asjaolusid ja hinnanud neid piisava põhjalikkusega. Asjaolu, et maakohus ei ole nõustunud kostja vastuväidetega, ei tähenda, et kohus oleks vastuväiteid ignoreerinud. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).