Express Credit AS hagi II vastu võlgnevuse 432 euro 66 sendi ja viivise 274 euro 9 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
II määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Express Credit AS (registrikood 12338141, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kostja II (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XX-XX/XXX, XXXXX XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.10.2014 määrus osaliselt, s.o II-lt Express Credit AS kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas määrus, millega mõista II-lt Express Credit AS kasuks välja menetluskuludena 651 eurot.
3.Jätta rahuldamata Express Credit AS avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks õigusabikulud 270 euro osas.
4.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
5.Rahuldada II määruskaebus osaliselt.
6.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
7.Määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.8.11.2013 esitas Express Credit AS (hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse II (kostja) vastu 582 euro 67 sendi saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite
ja 17.01.2014 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 3.02.2014 esitas hageja kohtule hagi, milles taotles kostjalt poolte vahel 22.05.2013 sõlmitud laenulepingust nr 20130522055 ja selle ülesütlemisest 24.10.2013 tuleneva võlgnevuse 706 euro 75 sendi väljamõistmist. Maakohus rahuldas 21.04.2014 otsusega hagi osaliselt ning jättis hageja menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 7% ulatuses hageja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 28.05.2014 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 10.06.2014 määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu otsus jõustus ringkonnakohtu määrusega 4.07.2014.
2.13.07.2014 esitas hageja maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt moodustasid hageja menetluskulud kokku 970 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 55 eurot ja õigusabikulud 870 eurot. Avaldusele olid lisatud arved nr 140207 ja 140411 koos spetsifikatsioonidega. Arve nr 140207 alusel oli hagejale õigusabi osutatud 4 h tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 480 eurot. Arve nr 140411 järgi oli hagejale osutatud õigusabi 3,25 h tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 390 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud kanti seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja leidis, et hageja menetluskulude avaldus oli meelevaldne ja ebaproportsionaalne. Hageja nõue ei ole proportsioonis analoogsete kaasustega, mis on jõustunud kohtumenetlustes. Kostja jättis menetluskulude nõude summa kohtu otsustada. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 13.10.2014 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 678 eurot 90 senti. Kohus jättis hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata õigusabikulude 240 euro ulatuses. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (678, 90 eurot) tuleb kostjal hagejale tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastas TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 nõuetele. Kostja oma menetluskulude kindlaksmääramist ei taotlenud. Kuna kostjat ei esindanud menetluses lepinguline esindaja, ei saanud kostjal menetluskulusid tekkida. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seega ei ole vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 45 eurot ja hagilt 55 eurot. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuli hagejale vastavalt 21.04.2014 otsuses toodud menetluskulude jaotusele hüvitada. Lepingulise esindaja kulud arvest nr 140207 nähtuvalt olid 480 eurot, lisandub käibemaks (20%) 80 eurot ja arvest nr 140411 tulenevalt 325 eurot, lisandub käibemaks (20%) 65 eurot, kokku 870 eurot. Hageja väitel osutati tsiviilasja raames õigusabitoiminguid 7,25 h ulatuses: dokumentide analüüs 0,5 h; hagi koostamine ja esitamine 3,5 h; 11.02.2014 menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine 0,25 h; kostjaga kompromissi arutamine 0,75 h; kostja menetlusdokumentidega tutvumine ja analüüs 0,5 h; 1.04.2014 hageja seisukoha koostamine ja edastamine 1,75 h.
Riigikohtu seisukoha järgi on töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses kui oli hageja nõue (3-2-1-143-11, p 14). Kuigi kostjaks ei olnud töötaja, oli kohtu hinnangul Riigikohtu viidatud seisukoht rakendatav ka praeguses asjas, kus kostjaks oli tarbija. Hageja menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine oli tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Kohus leidis, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud õigusabi osutamiseks. Samuti ei olnud hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot (lisandub käibemaks) põhjendamatult kõrge. Sellist õigusabiteenuse tunnihinda võib pidada Tallinnas tavapäraseks ja tsiviilasja asjaolusid arvestades mõistlikuks (vt ka 3-2-1-92-13, p 14; 3-21-93-13, p 12). Samas ei olnud põhjendatud hagi koostamisele ja edastamisele kulunud aeg (3,5 h). Hagi oli 5 lk ja tegemist ei olnud keerulise vaidlusega. Kostja vastu suunatud nõude esemeks oli võlgnevuse nõue, mis seisnes poolte vahel sõlmitud laenulepingu mittekohases täitmises kostja poolt. Kuna hagile oli lisatud riigilõivu maksekorraldus, laenuleping, kaks meeldetuletuskirja ja kaks ülesütlemishoiatust, ei olnud põhjendatud, et hagi koostamisele ja edastamisele kulus 3,5 h. Nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuli lugeda 2,5 h. Vastava ajakulu põhjendatuse hindamisel arvestas kohus mh asjaoluga, et hageja esindaja tutvus hagi koostamiseks eelnevalt ka dokumentidega, millele kulus 0,5 h. Samuti ei olnud põhjendatud 1.04.2014 hageja seisukoha koostamisele ja edastamisele kulunud aeg (1,75 h). Asja materjalidest nähtuvalt oli seisukoht vähem kui 2 lk pikk. Ka ei olnud tegemist õiguslikult eriliselt keeruka menetlusdokumendiga, mis võiks tingida tavapärasest suurema ajakulu. Antud seisukoha koostamisele ja edastamiseks kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks tuli lugeda 0,75 h. Ülaltoodust lähtudes olid hagejale osutatud õigusabiteenuse kulud kohtu hinnangul põhjendatud 5,25 h (7,25 – 2) ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud olid kokku 525 eurot (5,25 h x 100 eurot/h), koos käibemaksuga (20%) 630 eurot. Nimetatud summa ei ületanud käesoleva tsiviilasja hinda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 678 eurot 90 senti (hageja tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest summas 730 eurot 93%). Kohus jättis hageja avalduse rahuldamata õigusabikulu 240 euro ulatuses. Määruskaebus
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 678 eurot 90 senti. Kostja palub ringkonnakohtul määrata kindlaks õiglane menetluskulu. Maakohus on tõendeid valesti hinnates kahjustanud kostja huve. Kaebuse kohaselt ei ole usutav ega põhjendatud, et trafaretses kohtunõudes sadade kiirlaenuvõtjate vastu sarnastes hagides kulub vandeadvokaadil hagi materjalide koostamiseks ja edastamiseks 7,25 h (sh kostjaga kompromissi arutamine 0,75 h) või 5,25 h. Ka kohus on möönnud, et tegemist ei olnud keerulise vaidlusega. Mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks kiirlaenu sissenõude hagi koostamisele ja edastamisele ei saa pidada 2,5 h ning lisaks materjalide edastamisele 0,75 h. Harju Maakohtu 19.12.2012 lahendis tsiviilasjas nr 2-12-36563 on hageja lepinguline esindaja tulnud sarnase kaasuse lahendamisega toime kordades väiksema ajakuluga.
Menetluse edasine käik
6.Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
7.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 13.10.2014 määrus tuleb menetluskulude kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas menetluskulude kindlaksmääramise kohta ise uue määruse. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ning vastavalt TsMS § 477 lg-le 7 rakendab kohus uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Peale maakohtu määruse tegemist, s.o 11.11.2014 on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis teinud lahendi nr 3-2-1-77-14, mille punkti 12 kohaselt ei ole menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise näol tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, et 11.02.2014 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine (0,25 h) on põhjendatud ja vajalik toiming õigusabi osutamiseks. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta ja vähendada kostjalt väljamõistetava menetluskulu suurust. Maakohus leidis, et tsiviilasja käigus hagejale osutatud õigusabiteenuse kulud on põhjendatud 5,25 h ulatuses ja mõistis kostjalt hagejale menetluskuluna välja 678 eurot 90 senti (93% hageja õigusabikuludest (5,25 h x 100 eurot/h + käibemaks) ja tasutud riigilõivust (100 eurot)). Eespool toodu tõttu leiab ringkonnakohus, et tsiviilasja käigus hagejale osutatud õigusabiteenuse kulud on põhjendatud 5 h (5,25 h – 5 h) ulatuses. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista menetluskulud 651 eurot, millest õigusabikulud on 558 eurot (93% õigusabikuludest (5 h x 100 eurot/h + käibemaks)) ja riigilõiv 93 eurot (93% 100 eurost). Ringkonnakohus jätab hageja avalduse rahuldamata 270 euro (970 - 700) ulatuses. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja leiab, et usutav ega põhjendatud ei ole, et trafaretses kohtunõudes sadade kiirlaenuvõtjate vastu sarnastes hagides kulub vandeadvokaadil hagi materjalide koostamiseks ja edastamiseks 7,25 h või 5,25 h. Kolleegium kostja käsitlusega ei nõustu. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on kaalunud hageja esindaja õigusabikulude väljamõistmisel kõiki vajalikke asjaolusid ja hinnanud neid piisava põhjalikkusega. Asjaolu, et maakohus ei ole nõustunud kostja vastuväidetega, ei tähenda, et kohus oleks vastuväiteid ignoreerinud. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.