Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-49804
Tsiviilasi
Port Trans Logistika OÜ hagi VM vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7843.52 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.07.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Port Trans Logistika OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja Port Trans Logistika OÜ (registrikood 10169065, asukoht Roosikrantsi 9-18, Tallinn), esindaja Vladimir Buldakov Vastustaja/kostja VM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX, XXXXXXXXX
XXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX),
esindaja v/adv Raul Talts
Kohtuistung
03.12.2014
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 01.07.2014 otsus tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetlusest.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.22.10.2013 esitas Port Trans Logistika OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi VM (kostja) vastu, paludes välja mõista hüvitise tekitatud kahju eest. 16.06.2014 vähendas hageja nõuet, paludes kostjalt välja mõista 7843.52 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 25.11.2012, olles töölähetusel Vene Föderatsioonis, avarii, mille tagajärjel said kannatada BALT LINE SERVICES OY-le kuuluv veoauto DAF FTXF 105 reg-märgiga NIN-641, mida juhtis kostja, ning hagejale kuuluvad järelhaagis KRONE reg-märgiga 632GV ja kaubakonteiner CLUX 1111834. Kostja ei arvestanud ilmastiku- ja teeolusid ning sõitis kiirusega, millega ei suutnud tagada kontrolli mootorsõiduki liikumise üle. Kostja rikkus Vene Föderatsiooni liikluseeskirja punkti 10.1. Hageja oli kohustatud tasuma veoauto remondi summas 9000 eurot, järelhaagise remondi summas 88 eurot ja kaubakonteineri remondi summas 716.40 eurot, seega tekkis hagejale kostja süül kahju summas 9804.40 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis tuleb välja mõista hüvitisena summa käibemaksuta, seega 7843.52 eurot. Kostja rikkus seadusest tulenevaid kohustusi, millega tekitas hagejale kahju (võlaõigusseaduse )VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkt 7). Kostja on kutseline autojuht, järelikult ilmutas liikumiskiiruse valikul rasket hooletust. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi on aegunud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lõikest 1 tulenevalt. Hageja sai kahjust teada 25.11.2012.
4.Hagi on esitatud ka valel alusel. Hageja on esitanud hagi deliktiõiguse normide alusel, kuigi vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise ajal täitis kostja hageja juures töötava autojuhina oma töökohustusi. Antud asjas kohaldub lepingulise suhte regulatsioon (VÕS § 1044 lõige 2). Hageja ei ole hagis ega sellele järgnenud kohtumenetluses välja toonud, millist töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus. Võimalik liiklusnormide rikkumine ei ole samastatav töökohustuste rikkumisega ega anna alust töötaja vastutuse kohaldamiseks.
5.Kostja sõitis 25.11.2012 Moskva-Riia trassil M9 suunaga Riia poole. Kogu päeva oli olnud kuiv ja päikesepaisteline ilm, kuid 20-25 km enne Zapadnaja Dvina linna muutus ilm järsult. Hakkas puhuma külgtuul koos lumeiilidega ning temperatuur lähenes 0 kraadile. Ilmamuutus toimus väga järsult ja teele tekkis jäide. Kuna kostja juhitava veoauto poolhaagis oli tühi, siis hakkas see jäisel teel vibama ning kostja hakkas koheselt otsima kohta peatumiseks. Kostja üritas sõidukit teel hoida ja samaaegselt kiirust vähendada ning peatumiskoha leidmisel
seisma jääda. Veoki kiirus oli 70 km/h, kui kostja hakkas peatumisvõimalusi otsima. Vaatamata kostja oskuslikule tegutsemisele ei õnnestunud tal poolhaagist teel sirgena hoida ning see keeras jäise tee mõjul ennast teel risti ja ühes sellega kabiiniosa vastassuunda. Nimetatust ei ole võimalik tuvastada ühtegi kostjapoolset rikkumist. Üldiselt teadaolev on asjaolu, et jäine tee on libe ning et auto hoidmine jäisel teel on keeruline. Hageja ei ole esile toonud, mida oleks kostja saanud teisiti (paremini) teha. Kostja täitis 25.11.2012 aset leidnud õnnetuse ajal töökohustusi oma parimate oskuste ja võimete kohaselt ning aset leidnud liiklusõnnetuse põhjustasid äkiliselt muutunud teeolud, mille eest kostja ei vastuta ega saagi vastutada.
6.Hageja ei ole esitanud asjaolusid, milles seisnes kostjapoolne Vene Föderatsiooni liikluseeskirja punkti 10.1 rikkumine. Tõendi 69 DT nr 002203 kohaselt ei algatatud kostja suhtes haldusõiguserikkumise menetlust Vene Föderatsiooni liikluseeskirja punkti 10.1 alusel. Seega Vene Föderatsiooni pädev asutus leidis, et kostja ei rikkunud seal kehtivat liikluseeskirja ega vääri seetõttu haldusõigusrikkumise korras karistamist.
7.Hageja ei ole esile toonud kostja süü vormi. Kostja ei olnud isegi mitte hooletu. Kostja käitumine vastas täielikult veoautojuhi tavapärasele käitumisele antud olukorras. Õnnetuse põhjustasid maanteel M9 Baltija kiiresti muutunud ilmastikuolud, mille üle kostjal puudus kontroll. Kuivõrd kostja ei ole töölepingu võimalikus rikkumises süüdi, ei ole ta kohustatud tööandjale tekkinud kahju hüvitama.
8.Liiklusõnnetused on hageja kui tööandja tegevusega seonduv tüüpiline kahju tekkimise risk (TLS § 74 lõige 1). Hagejale kahju tekkimine oli tingitud hoopis hageja enda süülisest (raskelt hooletust) käitumisest. Nimelt hageja ei sõlminud kostja kasutuses olnud veoki DAF osas kaskokindlustuslepingut. Kui hageja oleks sõlminud kaskokindlustuse lepingu, oleks kindlustusandja kostja kasutuses olnud auto väidetavad remondikulud hüvitanud. Tööandja kahjuks oleks saanud olla üksnes kaskokindlustuse omavastutuse osa.
9.Antud veoauto seisis pärast õnnetust hageja territooriumil, kust võeti teiste veoautode remondiks varuosasid. Seega ei ole tõenäoline, et hageja vaidlusalust sõidukit üldse remontis. Hagiavalduse lisaks olev Peritex Auto OÜ arve-saatelehe nr 1883 kohaselt oli veoki DAF remondimaksumus 9499.99 eurot (t lk 10). Samas hageja on Peritex Auto OÜ-le tasunud eeltoodud arve alusel 26.02.2013 maksekorraldusega nr 1952 (t lk 14) 3600 eurot ja 26.04.2013 maksekorraldusega nr 2249 (t lk 15) 2437.62 eurot. Seejuures on 26.02.2013 maksekorraldusel nr 1952 märgitud „partly payment“ ehk osaline tasumine ja 26.04.2013 maksekorraldusel nr 2249 on märgitud „final payment“ ehk täielik tasumine. Enamgi veel, 26.04.2013 maksekorraldusel nr 2249 on järgmine selgitus „Invoice 1883 - Scania Inv. 13217102 (NIN-641 final payment).“ See selgitus on ühest küljest arusaamatu, kuid teisest küljest annab tunnistust sellest, et hageja on eelduslikult näidanud kahjunõuet suuremana, kui see tegelikult on. Nimelt Scania Eesti AS arve nr 13217102 summas 2962.38 eurot (t lk 11) on sama arve, millele on viidatud Peritex Auto OÜ-le tehtud 26.04.2013 maksekorraldusel nr 2249. Samas on Scania Eesti AS-ile arve nr 13217102 tasutud hageja poolt 24.04.2013 maksekorraldusega nr 2245 (t lk 16). Jääb arusaamatuks, miks on hageja tasunud Scania Eesti AS-ile justkui kahekordselt, esmalt otse ja seejärel justkui Peritex Auto OÜ kaudu. Samuti on Scania Eesti AS ja Peritex Auto OÜ poolt tehtud tööd osaliselt kattuvad – Peritex Auto OÜ on märkinud tööks raami sirutamine, mis on aga ilmselt keeleline eksimus, sest veoauto raame õgvendatakse, nagu on kirjas ka Scania Eesti AS arvel. Hageja poolt esitatud tõendid tekitavad kahtluse, et tegelikkuses on veoautot remonditud üksnes Scania Eesti AS poolt. Arusaamatu on ka Amstell OÜ arve-saateleht nr 234 (t lk 12). Kostja ei saa aru, kuidas on see seotud veoauto DAF (numbrimärgiga NIN-641) võimaliku remondiga. Antud arve käsitleb Renault-
marki auto kütusefiltri vahetamist ja allasõite tõkke remonti. Miramis-Trans OÜ arvel nr 567B on märgitud „REMONT CLXU 1111834“ (t lk 13), samas on käsikirjaliselt juurde kirjutatud venekeelselt „remont konteinera“ ehk konteineri remont. Jääb arusaamatuks, mis töid tehti ja miks niivõrd suures mahus. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus jättis 01.07.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Puudub vaidlus, et kostja töötas hageja juures töölepingu alusel autojuhina ning et kostja, olles töölähetuses Vene Föderatsioonis (t lk 8), tegi 25.11.2012 avarii (t lk 84-88), mille tagajärjel said kahjustada BALT LINE SERVICES OY-le kuuluv veoauto DAF FTXF 105 registrimärgiga NIN-641 (edaspidi veok) (t lk 80-83), mida hageja kasutas rendilepingu alusel, ning hagejale kuuluvad järelhaagis KRONE registrimärgiga 632GV (t lk 9) ja kaubakonteiner CLUX 1111834.
12.Hageja on valinud oma õiguste kaitseks mittekohase viisi. Hageja poolt esile toodud asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks kostja vastu deliktist tulenev kahju nõue (VÕS § 1043 ja § 1045 lõike 1 punkt 7). VÕS § 1044 lõige 1 välistab reeglina lepingu rikkumise korral kahjunõude esitamise kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel ning näeb ette, et üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel võib lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude esitada ka lepinguvälisel alusel. TLS-st ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Hageja ja kostja vahel oli käesoleval juhul töösuhe ning kostja täitis avarii toimumise ajal hageja juures töötava autojuhina oma töökohustusi. Seega on tegemist lepingu rikkumisega ning kahju nõue tuleb lahendada töölepingu rikkumise tagajärgi reguleerivate sätete alusel. Hageja ei ole vastavaid sätteid kohtu ette toonud. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, et kostja on poolte vahel sõlmitud töölepingut või talle antud tööülesandeid rikkunud. Hageja on väitnud kuni menetluse lõpuni, et tegemist on deliktist tulenev kahju nõudega. Seega, kuna hageja ei ole tuginenud võimalike alternatiivsete õiguskaitsevahendite kohaldamiseks vajalikele alustele, siis on hageja nõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
13.Kuigi hagi on esitatud valedel alustel, tuleks hagi jätta rahuldamata ka siis, kui hageja tugineks kostjapoolsele tööülesannete rikkumisele. Vaidlus puudub selles, et kostja töötas töölepingu alusel hageja juures autojuhina. 25.11.2012 kell 18.40 toimus maanteel M9 Baltija 354. kilomeetril (Vene Föderatsioonis) liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes juhtis hageja veokit DAF FTXF 105 riikliku numbrimärgiga NIN 641. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtis hageja ja kostja vahel tööleping, millele kohaldub Eesti õigus ning kostja põhjustas liiklusõnnetuse tööülesandeid täites, tekitades varalise kahju hageja varale ja varale, mida hageja kasutas rendilepingu alusel. Kuna hageja ja kostja olid töölepingulistes suhetes, siis vastutaks kostja kahju tekitamise eest TLS § 15 lõike 2 punktis 5 sätestatud töökohustuse rikkumise tõttu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saab kohus hinnata töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mh teisi TLS § 16 lõikes 2 välja toodud asjaolusid. Samas saab kohus lähtuda sarnase ameti esindajale esitatud nõuetest, mistõttu kohus ei tuvastanud, et kostja oleks olnud töölepingu rikkumises süüdi (TLS § 72). Kostja vande all antud seletuse kohaselt sõitis ta 25.11.2012 Moskva-Riia trassil M9 suunaga Riia poole. Hommikul oli ilm väga selge, paistis päike, temperatuur oli kusagil -2 kraadi, ilm oli kuiv. Kusagil 400 km kaugusel Moskvast, umbes 20-25 km enne Zapadnaja Dvina linna, muutus ilm järsult ja hakkas puhuma külgtuul koos lumetuisuga ning temperatuur lähenes 0 kraadile. Ilmamuutus toimus väga kiiresti, järsult. Kostja sõitis tsooni, kus tee oli juba libe, tekkis jäide ja tee oli tõusude ja langustega. Kostja vähendas
sõidukiirust ja hakkas otsima kohta, et saaks peatuda. Tee oli kaherealine. Peatumiskohta ei saanud kohe leida, sest tee ääres olid metallist tõkkepiirded, kuna seal olid 10-12 m sügavused kraavid. Hakkas juba pimedaks minema, kell oli 16.00 paiku (Eesti aeg ehk 18 paiku kohalik aeg). Kuna kostja juhitava veoauto poolhaagis oli tühi ja kerge, hakkas see jäisel teel vibama ja see toimus ülespoole sõidul. Tee oli väga libe. Eespool kauguses oli näha vastutulevate autode tuled. Selleks , et suuremat avariid ära hoida, pidi kostja pidurdama, misjärel läks poolhaagis ettepoole, pööras ja jäi vastu piiret pidama. Veoki kiirus oli umbes 70 km/h (kuigi lubatud kiirus oli 90 km/h). Kui kiirus oleks olnud suurem, siis teepiire ei oleks veokit kinni pidanud. Sõidutee oli jääs, oli tugev külgtuul lumeiilidega (t lk 109-110). Vaatamata kostja tegutsemisele ei õnnestunud tal poolhaagist teel sirgena hoida ning see keeras jäise tee mõjul risti ja kabiiniosa vastassuunda.
14.Hageja ei esitanud asjaolusid, milles seisnes kostjapoolne Vene Föderatsiooni liikluseeskirja punkti 10.1 rikkumine. Tõendi 69 DT nr 002203 (t lk 84-86) kohaselt ei algatatud kostja suhtes haldusõiguserikkumise menetlust Vene Föderatsiooni liikluseeskirja punkti 10.1 alusel. Seega Vene Föderatsiooni pädev asutus leidis, et kostja ei rikkunud kehtivat liikluseeskirja ega vääri seetõttu haldusõigusrikkumise korras karistamist. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustanud, sh endale tervisekahjustusi tekitanud või olnud alkoholijoobes, mistõttu ei vastuta kostja liikluskahju eest TLS §-s 74 lõigetes 1 ja 2 toodud sätete kohaselt ning hagi sel alusel rahuldamisele ei kuulu. Hinnates tõendeid kogumis, täitis kostja 25.11.2012 aset leidnud õnnetuse ajal töökohustusi oma parimate oskuste ja võimete kohaselt ning aset leidnud liiklusõnnetuse põhjustasid äkiliselt muutunud teeolud, mille eest kostja ei vastuta ega saagi vastutada. Kostja käitumine vastas täielikult veoautojuhi tavapärasele käitumisele ehk kostja ei olnud oma tööülesandeid täites hooletu. Hageja ei ole teistsuguseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja ei täitnud oma töökohustus parimate oskuste ja võimete kohaselt ning on käitunud hooletult, esile toonud.
15.Venemaa riikliku liiklusohutuseameti 01.08.2013 nr 103/5681 teade (selgitus) 25.11.2012 liiklusõnnetuse nr 002203 kohta toimumise osas (t lk 6-7, 89-90) ei ole käsitletav asjakohase dokumentaalse tõendina, kuna tegemist ei ole ametliku sündmust käsitleva dokumendiga, vaid tõlgendusega. Samas nähtub ka sellest, et kostja sõitis üksnes otsa tõkkele, kuid puuduvad märked, et kostja oleks ületanud kiirust või kasutanud ebapädevaid juhtimisvõtteid või et teda oleks karistatud haldusõigusrikkumiste eest.
16.Eeltoodud põhjenduste kohaselt tuleb jätta hagi rahuldamata ka siis, kui hageja oleks tuginenud kostjapoolsele tööülesannete rikkumisele.
17.Antud asjas ei kohaldu ITVL § 6 lõige 1. Kuna tegemist on tööülesannete täitmisest tekkinud kahjuga, siis kohaldub TLS § 74 lõige 4, mille järgi tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem, kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Puudub vaidlus, et hageja sai kahjust teada 25.11.2012. Hagi on kohtule esitatud 22.10.2013, seega tähtaegselt. Samuti ei oleks hagi aegunud ka deliktilise kahju korral (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lõige 1). Apellatsioonkaebus
18.31.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse osas tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 1043 ja § 1045 lõike 1 punkti 7 ning ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1044 lõiget 1. Kostja tekitas hagejale kahju seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise tagajärjel. Liikluseeskirjade järgimine on kostja seadusest, mitte töölepingust tulenev kohustus. TLS § 15 sätted ega ka poolte vahel sõlmitud tööleping ei näe ette töötaja kohustusena liikluseeskirjade järgimist. Kostja ei tekitanud kahju töölepingu rikkumisega, vaid muul alusel. Avarii toimus selle tagajärjel, et kostja rikkus Vene Föderatsiooni liikluseeskirja punkti 10.1, nimelt ei arvestanud ilmastiku- ja teetingimusi ning sõitis kiirusega, mis ei suutnud tagada talle kontrolli sõiduki üle (t lk 84, 6).
20.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi (TsMS § 436 lõige 7). Kohtu hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-10). Maakohus on rikkunud kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust. Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ega võimaldanud hagejal avaldada selle kohta arvamust.
21.Maakohus on ebaõigesti hinnanud dokumentaalset tõendit – Vene Föderatsiooni pädeva asutuse tõendit 69 DT nr 002203 (t lk 84-86). Asjaolu, et kostja rikkus Vene Föderatsiooni kehtivast liikluseeskirja punkti 10.1, on tõendatud ka Venemaa riikliku liiklusohutusameti 01.08.2013 teatega nr 103/5681 liiklusõnnetuse toimumise kohta (t lk 6-7, 89-90). Kostja vande all antud seletused on ebausaldusväärsed, kuna on vastuolus dokumentaalsete tõenditega.
22.Maakohus on valesti märkinud tsiviilasja hinna. 16.06.2014 vähendas hageja nõuet, järelikult peab tsiviilasja hind olema 7843.52 eurot. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata täies ulatuses tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus olulisel määral selgitamiskohustust ja jättis läbi viimata asjakohase eelmenetluse, mistõttu ei saa ringkonnakohus ise uut otsust teha. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
25.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt esile toodud asjaoludest lähtudes tuleb pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerida kui lepingulist suhet ja tulenevalt VÕS § 1044 lõikest 2 ei või hageja nõuda kostjalt deliktist tuleneva kahju hüvitamist. Selles osas on maakohtu otsus asjakohaselt ja kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8 põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 selles osas maakohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et maakohus on oma seisukohta põhjendades tuvastanud, et poolte vahel oli töösuhe ning kostja täitis avarii toimumise ajal hageja juures töötava autojuhina oma töökohustusi. Apellatsioonkaebuses ei ole seda asjaolu vaidlustatud. TLS § 15 lõike 2 punktist 1 tuleneb, et töötaja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. VÕS § 23 lõike 1 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. VÕS § 23 lõike 2 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte vahel
väljakujunenud praktikast, lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mh võlasuhtest tuleneva kohustuse mittekohane täitmine. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lõike 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
26.Küll aga nõustub kolleegium apellandiga, et maakohtu poolt VÕS § 1044 lõike 2 kohaldamine võis tulla hagejale üllatuslikult. Hagejal oli küll võimalik ümber lükata kostja vastuväidet, mille kohaselt toimus avarii kostja töösuhte raames ja et tegemist oli lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, kuid tal puudus arusaam, millisele seisukohale asub kohus asja lahendades. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kas kirjalikult või kohtuistungil suuliselt selgitanud hagejale tema nõude asjakohast õiguslikku alust ja sellest tulenevalt asjaolusid, millised peaks hageja välja tooma, tõendamiskoormust jmt ega andnud võimalust hagi alust vastavalt täiendada. Riigikohus on selgitanud, et kuigi hagi alusena esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte seisukohtadega, tuleb kohtul eriti hüvitisnõude puhul teha selgeks, mida ja mis alusel hageja nõuab, sest nõuete rahuldamise eeldused on erinevad (nt lahendid nr 3-2-1-51-11, nr 3-2-155-11). Käesolevas asjas lähtus hageja nõude esitamisel, sh hagi aluse esile toomisel ja tõendamisel, deliktist, kuigi asjakohane oleks olnud lähtuda pooltevahelisest töölepingulisest suhtest, mh TLS-i §-dest 72, 74, 16. Kuna maakohus ei selgitanud eelmenetluses hagejale tema nõude asjakohast õiguslikku alust, ei saa ka arvestada hageja selge seisukohana maakohtus 25.11.2013 menetlusdokumendis vastuseks kostjale esitatud väidet, et kahju ei tekitatud lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel. Ringkonnakohtus kinnitas esindaja hageja tahet hageda kostjat ka lepingu rikkumisest tuleneval alusel. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hagejale TsMS § 392 lõike 1 punktide 1-4 ja § 340 1 lõike 1 alusel eelmenetluses tähtaeg lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise eeldusi kinnitavate eluliste asjaolude esile toomiseks ja nende tõendamiseks tõendite esitamiseks. Samuti tuleb anda kostjale võimalus esitatu ümberlükkamiseks.
27.Ringkonnakohus ei võta seisukohta maakohtu poolt tõendite kohta antud hinnangule, sest tulenevalt TsMS § 658 lõikest 2 on asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud vaid ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise kohta.
28.Apellatsioonkaebuse väide tsiviilasja hinna ebaõige märkimise kohta maakohtu otsuses on ekslik. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagiavalduse esitamise aeg. 22.10.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt nõudis hageja 9804.40 eurot (TsMS § 124 lõike 1 esimene lause). Menetlusse võetud nõude hilisem vähendamine ei vähenda hagihinda maakohtus. Arvestades kaebuse ulatust, on ringkonnakohtus kaebuse hinnaks 7843.52 eurot.
29.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lõike 3 teine lause). Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.