Harju Maakohtu 01.11.2014 määrus tagastamise taotluse lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Reverta määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Reverta (endine ärinimi AS Parex banka; registrikood 40003074590, asukoht Läti Vabariik), lepinguline esindaja Kaire Visnapuu
riigilõivu
Kostja EK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2014 määrus.
2.Teha uus määrus, millega AS Reverta taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada.
3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS-le Reverta hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv summas 2093,10 eurot, kandes selle tema arveldusarvele nr LV17PARX0012953570001 AS-s Citadele banka.
4.Rahuldada AS Reverta määruskaebus.
5.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 8). Asjaolud ja taotlus
1.15.03.2012 esitas AS Reverta (endine ärinimi AS Parex banka; hageja) Harju Maakohtule hagi EK (kostja) vastu võla saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 39 487,35 eurot ja kõrvalnõuded. Hageja tasus hagilt riigilõivu 3834,69 eurot. Nimetatud tsiviilasjas jõustus menetlust lõpetav kohtuotsus 01.08.2012.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-12-10883
2.23.10.2014 esitas hageja kohtule taotluse hagiavalduselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks summas 2093,10 eurot. Taotluse kohaselt tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 3834,69 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 09.09.2014 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-20-14 tunnistanud, et perioodil 01.01.2011 – 30.06.2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 koostoimes RLS lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 38 346,98 eurot kuni 44 738,15 eurot tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 3834,69 eurot. Põhiseaduspärase riigilõivu määramisel tuleb Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-4-1-1412 (p 56) tehtud lahendi järgi lähtuda riigilõivudest, mis kehtisid enne 01.01.2009 RLSi redaktsiooni, mille kohaselt tulnuks hagejal tasuda sellise nõudega hagilt riigilõivu 1741,59 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 2093,10 eurot rohkem ning hagejal on õigus enamtasutud riigilõiv tagasi saada. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus jättis 01.11.2014 määrusega hageja avalduse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei anna asjaolu, et hagi esitamisel kehtinud RLS sätted on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, hagejale õigust taotleda käesolevas asjas riigilõivu tagastamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-140-12 tehtud lahendis märkinud, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus selline taotlus esitada menetluse ajal. Kohtupraktika on teatud juhtudel pidanud lubatavaks sellise taotluse esitamist ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Käesoleval juhul on menetlus lõpetatud tagaseljaotsusega, mis jõustus 01.08.2012. Tagaseljaotsuses on kindlaks määratud ka menetluskulud ja eraldi menetluskulude kindlaksmääramise menetlust sellisel juhul ette ei olnud nähtud. Kui hageja taotlus rahuldada, tagastatakse hagejale osaliselt riigilõiv, kuid samas jääb talle õigus nõuda sedasama riigilõivu kostjalt. Selliste olukordade vältimine on üks põhjuseid, miks põhiseaduspärast riigilõivu ületava summa tagastamist ei saa taotleda pärast kohtulahendi jõustumist. Seega on hageja minetanud õiguse taotleda riigilõivu tagastamist ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Pärast kohtulahendi jõustumist saab TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel ning TsMS § 150 lg 6 märgitud tähtaja jooksul enamtasutud riigilõivu tagastamist nõuda juhul, kui riigilõivu on tasutud rohkem sellest, mis oli hagi esitamise ajal seaduse järgi määratud. Antud juhul olukord selline ei ole. Määruskaebus
4.19.11.2014 esitatud määruskaebuses palus hageja tühistada maakohtu 01.11.2014 määruse ja teha uus määrus, millega tema avaldus rahuldatakse.
5.Kaebuse põhjenduste kohaselt leidis Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-12 tehtud lahendi p-s 12, et juhul, kui Riigikohus on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks RLS-i sätted, mida on kohaldatud teistes tsiviilasjades, on maa- ja ringkonnakohtutel õigus vaadata riigilõivu tagastamise taotluseid läbi väljaspool põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Maakohus oleks pidanud hageja taotluse alusel otsustama üksnes enamtasutud lõivu tagastamise, kuna norm, mille alusel hageja riigilõivu tasus, on juba kehtetuks tunnistatud. Maakohus kohaldas valesti Riigikohtu üldkogu poolt kohtuasjas nr 3-2-1-140-12 tehtud määruse seisukohti. Antud määrus ei kohaldu, kuna selles taotleti riigilõivu põhiseadusvastaseks tunnistamist ja paluti määrata kindlaks põhiseaduspärane riigilõiv ja tagastada see taotlejale. Hageja selliseid taotluseid ei
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-12-10883 esitanud. Hageja tugines Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-20-14, millega on kohaldatud õigusnormid riigilõivu tasumise kohta tunnistatud põhiseadusvastaseks.
6.Maakohus kohaldas valesti TsMS § 150 lg-t 6 ja RLS § 12 lg-t 1. Hageja esitas riigilõivu tagastamise avalduse maakohtule tähtaegselt, kuivõrd riigilõiv tasuti 15.03.2012 ning avaldus esitati 23.10.2014. Seega on hagejal õigus esitada riigilõivu tagastamise taotlus kuni 31.12.2014. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus nr kohtuasjas 3-2-1-3712 tehtud otsuse p-s 7 ning Tallinna Ringkonnakohus 21.02.2014 tsiviilasjas nr 2-1147316 tehtud määruse p-des 8 ja 9.
7.Kostjalt menetluskulude väljamõistmine ei välista hagejale riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 kohaselt. Riigilõivu tagastamata jätmine ülalviidatud põhjusel piiraks oluliselt hageja TsMS § 150 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust nõuda tagasi summa, mille hageja on tasunud kehtetuks tunnistatud RLS sätete alusel. Samuti kahjustaks selline käsitlus kostjat, kuna ta peaks hagejale 28.05.2012 tagaseljaotsuse alusel tasuma riigilõivu 2093,10 eurot rohkem, kui oleks põhiseaduspärane. Enamtasutud riigilõivu tagastamisega ei rikastu hageja alusetult, kuna kostja ei ole hagejale riigilõivu tasunud. Isegi vastupidisel juhul ei saaks jätta enamtasutud riigilõivu tagastamise taotlust rahuldamata, vaid riigilõiv tuleks tagastada kostjale. Lisaks ei saa hageja alusetult rikastuda põhjusel, et kolmas isik (Riigi Tugiteenuste Keskus) tasub hagejale osaliselt nõude, mis on kostjalt jõustunud otsusega välja mõistetud. Juhul, kui ringkonnakohus peaks määruskaebuse rahuldama ja hagejale enamtasutud riigilõivu tagastama, vähendab hageja vastavas ulatuses enda nõuet kostja vastu. Isegi kui hageja ei peaks enda nõuet kostja vastu täitemenetluses vähendama, siis on kostjal õigus esitada tema suhtes käimasolevas täitemenetluses riigilõivunõudele vastuväide ning nõuda osas, milles hagejale on riigilõiv tagastatud, sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja esitatud kaebusega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu 01.11.2014 määruse ning teeb ise uue määruse, millega rahuldab hageja avalduse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.Maakohus on riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel kohaldanud vääralt TsMS § 150 lg-t 6. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Antud juhul tasus hageja riigilõivu 3834,69 eurot 15.03.2012 (maksekorraldus, tl 38). Riigilõivu tagastamise avaldus tuli viidatud sätte kohaselt esitada seega enne kahe aasta möödumist 2012. aasta lõpust, see on hiljemalt 2014. aasta viimasel päeval. TsMS § 150 lg 6 teine pool annab erandjuhu olukorraks, kus kaks aastat riigilõivu tasumise aasta lõpust on juba möödunud, asja menetlus aga veel kestab – sel juhul saab riigilõivu tagastamise avaldust esitada kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni.
11.Maakohus on TsMS § 150 lg-t 6 tõlgendanud praegusel juhul ekslikult vastupidi, leides, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb igal juhul menetluse jõustunud lahendiga
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-12-10883 lõppemisel. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Maakohtu seisukohta ei toeta ka vaidlustatud määruses osundatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14012, mis käsitleb olukorda, kus avaldaja poolt tasutud riigilõiv ei olnud tagastamise avalduse esitamise ajaks veel põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud. Sellisel juhul on eelduslikult tegemist kehtiva normiga ja Riigikohus on leidnud, et menetlusosalisel ei ole võimalik enam peale menetluse lõppemist riigilõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui sellist taotlust oli võimalik esitada menetluse jooksul. Käesolevas asjas on aga taotluse esitamise ajaks selgunud, et hageja maksis riigilõivu kehtetu (põhiseadusega vastuolus olnud) seaduse alusel, mistõttu on tal õigus nõuda enamtasutu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 6 alusel. Seega ei tõusetunud käesoleva taotluse puhul lõivu põhiseaduspärasuse küsimust, sest kõnealune RLS säte, mille alusel tuli tsiviilasjas hinnaga 38 346,98 eurot kuni 44 738,15 eurot hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3834,69 eurot, oli juba enne taotluse esitamist tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.09.2014 lahend kohtuasjas nr 3-4-1-20-14). Samale seisukohale on varasemas praktikas asunud ka ringkonnakohus, mh 21.02.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-11-47316. Eeltoodust tulenevalt on hageja avaldus esitatud tähtaegselt TsMS § 150 lg 6 ja RLS § 12 lg 1 mõttes.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei välista TsMS § 150 lg 1 alusel riigilõivu tagastamist ka menetluskulude väljamõistmine kostjalt käesolevas asjas 28.05.2012 tehtud tagaseljaotsusega. Juhul kui hageja oma nõuet nimetatud kohtulahendi alusel toimuvas täitemenetluses tagastatava riigilõivu võrra ei vähenda, saab kostja nõuda vastavas osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist vastavalt täitemenetluse seadustiku § 221 lg-le 1.
13.Hageja on avalduses õigesti viidanud, et põhiseaduspärase riigilõivu määramisel tuleks lähtuda enne 01.01.2009 aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-22-11; 3-2-1-67-11; 3-2-1-27-13 ja 3-2-1168-13). Kuni 01.01.2009 kehtinud RLS redaktsiooni kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga alates 600 000 krooni kuni 650 000 krooni tasuda riigilõivu 27 250 krooni, see on 1741,59 eurot, mis oli käesolevas asjas hagi esitamisel tasumisele kuuluvaks põhiseaduspäraseks lõivuks. Kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel lõivu 3834,69 eurot, tasus ta 2093,10 eurot ettenähtust rohkem. Seega tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada hagi esitamisel enamtasutud riigilõiv 2093,10 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.