lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-10713/41

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-10713/41
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1976
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2025-09-05
Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2025-07-03
Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2024-12-23

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmineVÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimineTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-10713/78Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.03.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing TLlõiked11493678(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-10713

Tsiviilasi

Osaühingu TLlõiked hagi LS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.08.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu TLlõiked apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4252,80 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: osaühing TLlõiked (registrikood 11493678, asukoht Soo 5, 80030 Pärnu), seaduslik esindaja juhatuse liige RR, lepinguline esindaja Andrus Viilver Kostja: LS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX,

XXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja Ljudmila Tamar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 28.08.2014 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
TsÜS § 89Näilik tehing
VÕS § 1028Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.06.03.2013 esitas osaühing TLlõiked (hageja) Pärnu Maakohtule hagi LS (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4000 eurot, intressid 132,80 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 15.12.2011 laenuleping, mille kohaselt kohustus hageja laenuandjana hiljemalt 16.12.2012 andma kostjale laenu 4000 eurot, millest 3200 eurot kuulus kostja arvelduskontole ülekandmisele ja 800 eurot hageja kassast sularahas väljamaksmisele. Hageja teostas 16.12.2011 ülekande summas 3200 eurot kostja arvelduskontole ning maksis 16.12.2011 hageja kassast sularahas kostjale 800 eurot. Hagiavaldusele lisatud hageja arvelduskonto väljavõtte kohaselt on maksekorraldusega nr 844 laenusummast 3200 eurot 16.12.2011 kostja arvelduskontole üle kantud selgitusega „laenuleping nr 5“.
3.Pooled laenulepingut taasesitataval kujul ei vormistanud, millest tulenevalt puudub poolte vahel kokkulepe laenu tagastamise osas. Küll aga on kostja taasesitataval kujul kinnitanud raha saamist ning lubanud laenu tagastada. Hageja korduvad meeldetuletused laenu tagastamiseks tulemust ei andnud.
4.04.12.2012 koostas ja allkirjastas hageja laenulepingu ülesütlemisavalduse. Vastava avaldusega taotles hageja ülesütlemisavalduse kostjale kätte toimetada Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa vahendusel, kes toimetas kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse kätte XXXX kinnistul, XXXXX XXXXXX, XXXXXXXX XXXXX, XXXXXXXXX 04.01.2013 kell 14.32. Lisaks edastas kohtutäitur 13.12.2013 ülesütlemisavalduse kostja e-posti aadressil.
5.Hagiavalduse õigusliku alusena tugines hageja VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 ja lg-le 2, § 397 lg-tele 1-3 ja § 113 lg-le 1. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja ja kostja vahel ei ole laenulepingut sõlmitud ning kostja ei ole hagejalt laenu saanud. Kostja ei ole avaldanud otsest ega kaudset tahteavaldust 15.12.2011 laenulepingu sõlmimiseks hagejaga ning 3200 euro ülekandmine kostja arveldusarvele 16.12.2011 ei tõenda laenu saamist. 16.12.2011 hageja poolt kostja arvelduskontole sooritatud ülekanne ei olnud teostatud kui laen, vaid mitme isiku ühise kohustuse täitmiseks antud summa. Hageja seaduslik esindaja ja kostja olid alates 2007. aastast elukaaslased, kes ühiselt kostja isaga otsustasid võtta ühise pangalaenu XXXX kinnistu ostmiseks, mille kohta sõlmisid ühiselt laenulepingu. Pangaga sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks kandis RR oma äriühingu arvelt kostja arveldusarvele laenulepingujärgse sissemakse summas 3200 eurot, mille kostja maksis panka. Seega täitis hageja oma seadusliku esindaja laenukohustuse ning hagejal on nõudeõigus oma juhatuse liikme vastu. Kuna võlasuhet hageja ja kostja vahel ei ole tekkinud, ei ole võimalik ka seda ülesütlemisega lõpetada. Kostjale 04.01.2013 kättetoimetatud ülesütlemisavaldus on alusetu. Samuti märkis kosja, et kostja ei ole 16.12.2011 hageja kassast saanud sularaha summas 800 eurot. Maakohtu otsus
8.28.08.2014 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kohus kohaldas asja lahendamisel VÕS § 9 lg-t 1, mille kohaselt leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et hageja on kostjale pakkumise esitanud või kostja on nõustumise andnud.

Ainsaks hageja poolseks tehtud toimingu tahet iseloomustavaks tõendiks on e-kirjas toodud avaldus kostjale, et paberit on firmale vaja (tl 198). Selles väljendub selgelt hageja tahe mitte anda kostjale laenu, vaid teostada näilik tehing, seega kohaldamisele kuulub TsÜS § 89. Seejuures on vastavalt sama sätte lg 4 kohaselt antud tehing seaduse kohaselt tühine, seega nõudeõigus hagejal puudub, lisaks arvestades p-s 1 toodut. Kohaldamisele kuulub TsÜS § § 68 lg 1, mille järgi peab tahteavaldus olema äratuntavalt väljendatud, seega hageja poolt raha kostja kontole kandmine pole laenuleping, kuna kohaldamisele kuulub kohtupraktika – Riigikohtu lahendis nr 3-2-1109-11 kus on otseselt väljendatud arvamust, et rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks, poolte tahte avalduse on kohus teinud kindlaks p-s 1.

10.Samuti puuduvad tõendid, et kostjale oleks hageja kassast väljastatud 800 eurot, seega kogumis kogu hagetud summa suhtes ei kuulu kohaldamisele hageja poolt viidatud seadus VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 110, § 113 lg 1.
11.Õige on kostja väide, et poolte vahel pole laenusuhet. Kuidas kostja hagejalt saadud raha kasutas, on kostja poolt ammendavalt ja põhjalikult põhistatud kostja vastuses (tl. 62-63). Seega on tõendatud, et kostja hagejalt enda kasutusse ja kasuks raha pole saanud. Hageja vastuväited kostja arvamusele pole tõendamist leidnud ega pole piisavalt põhistatud. Hageja on põhienergia rakendanud kolmandate isikute tehingute kirjeldamisele mitte lepingu sõlmimise tahte tõendamisele, samuti pakkumise ja nõustumise kirjeldamisele, seega olulistele asjaoludele, millele osundab kostja oma esmases vastuses. Hageja esitaud tõenditest tuleneb hoopis vastupidine tahe – soov mitte kostjaga laenulepingut sõlmida. Apellatsioonkaebus
12.01.10.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 28.08.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Hageja leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud ega vasta TsMS § 442 lg-tes 7 ja 8 sätestatud nõuetele. Samuti ei ole maakohus igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud kõiki tõendeid, millega on rikkunud TsMS § 232 lg-t 1. Samuti on maakohus jätnud hagis esitatud esmase nõude rahuldamata jätmisel hindamata ja põhjendamata hageja alternatiivse nõude ning selle alusel hagi rahuldamata jätmise.
14.Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kohaldamisele kuulub VÕS § 9 lg 1 ning et asjas puuduvad tõendid hageja poolt kostjale pakkumise esitamise või kostja nõustumise andmise kohta. Samuti on maakohus ekslikult asunud viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-109-11 seisukohale, et hageja poolt raha kontole kandmine pole laenuleping. Maakohus on Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-109-11 viidates tuginenud pelgalt kostja poolt menetluse kestel esitatud vastuväidetele ega ole viidatud lahendiga ise tutvunud. Vastasel korral oleks maakohus tuvastanud, et viidatud lahendis käsitleti VÕS § 402 mõistes tarbijakrediidilepingu sidevahendi kaudu sõlmimist, kusjuures viidatud kaasuse puhul oli tegemist olukorraga, kus laenusaaja väitis, et ta ei ole raha oma arvelduskontole tellinud, st puudus nõustumus laenulepingu sõlmimiseks. Käesolevas asjas on tuvastatud fakt, et kostja soovis vaidlusaluse 3200 euro enda kontole kandmist, kuivõrd kostja vajas seda raha AS-iga SEB Pank 16.12.2011 sõlmitud laenulepingu nr 2011036999 p-st 1.2.2 b) tulenevate kohustuste täitmiseks. Vastavat asjaolu on kinnitanud kostja 06.05.2013 vastuses hagile (p 2). Kostja poolt 800 euro kättesaamine ning tagasimaksmise kohustuse olemasolu on tõendatud hageja ja kostja 29.02.2012 e-kirjavahetusega (esitatud koos kostja 18.07.2014 menetlusdokumendiga).

Lisaks ei ole kostja nimetatud e-kirjavahetusest nähtuvalt vaidlustanud asjaolu, et 4000 eurot (millest 3200 eurot kandis hageja üle kostja arvelduskontole) anti hageja poolt kostjale laenuna ehk nimetatud summa kuulus kostja poolt hagejale tagastamisele. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja 04.12.2012 ülesütlemisavaldusele. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates on tõendatud poolte vahel laenulepingu laenusummaga 4000 eurot sõlmimine.

15.Maakohus on jätnud arvestamata Riigikohtu praktika laenuandja poolt raha ülekandmise osas. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-11-08 p-s 11 sedastanud, et kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole vaidlusalust laenusummat õigus tagasi saada. Maakohus jättis arvestamata ja tähelepanuta, et menetluse kestel ei toonud kostja esile ühtegi asjaolu ega esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hagejal ei ole õigust kostjale üleantud raha tagasi saada. Hageja peab vajalikuks märkida, et laenusuhte olemasolu tuvastamisel ei oma tähendust see, kuidas kostja kui laenusaaja laenusummat kasutas. Vaieldamatult on vastupidiselt maakohtu seisukohale tõendatud raha üleandmine kostjale ning seejuures kostja vajadus nimetatud laenu järele. Kuigi maakohus ei ole vastavale asjaolule otsuses tuginenud ega sellele viidanud, peab hageja vajalikuks märkida, et maakohus on jätnud arvestamata ning hindamata hageja vastuväite kostja vastuväitele laenulepingu nr 2011036999 sõlmimise asjaolude osas. Nimelt viitas hageja korduvalt, et nimetatud laenulepingu nr 2011036999, kus üheks laenusaajaks oli märgitud ka hageja seaduslik esindaja kui füüsiline isik, sõlmimise eesmärgiks oli kostja ja tema varasema laenulepingu refinantseerimine ehk laenulepinguga kujundati sisuliselt ümber kostja ja tema isa varasemast täitmata laenulepingust tulenevad kohustused. Seega ei saanud hageja seaduslik esindaja nimetatud laenulepingu alusel mingisugustki kasu ega hüve.
16.Samuti on maakohus ebaõigesti ning seejuures vastuoluliselt kohaldanud TsÜS § 89 kui näiliku tehingu regulatsiooni. Arusaamatuks jääb, millistel asjaoludel luges maakohus tehingu näilikuks samal ajal kui otsuses asus maakohus seisukohale, et tehingut ei ole sõlmitud. Seega on maakohtu järeldused ja põhistused vastuolulised. Lisaks on maakohus viidanud TsÜS § 89 lg-le 4, milline seadustikus üleüldse puudub. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse apellatsiooniastmes hageja kanda.

rahuldamata

ja

menetluskulud

Ringkonnakohtu seisukoht

18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ning otsuse TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.
19.TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata,

peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta.

20.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtupoolne asjaolude käsitlemine vaidlusaluse võlasuhte sisusse otsuse langetamist võimaldavat selgust toonud ja seetõttu on olnud hagi rahuldamata jätmine ennatlik. Maakohus on hagi rahuldamata jätmist põhjendanud üksnes üldsõnalise viitega kostja vastuväidetele ja avaldanud seejärel seisukohta, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel laenulepingu sõlmimist. Maakohtu sellekohase järelduse kujunemine otsuse põhjal jälgitav ei ole. Kohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta hageja poolt menetluses nõude alusena esile toodud faktiliste asjaolude suhtes, samuti ei nähtu otsusest, et kohus oleks hinnanud ühtegi kogutud tõendit. Ka juhul, kui kohus jõudis asja menetledes järeldusele, et pooled ei ole laenulepingut (VÕS § 396 lg 1) sõlminud, oleks kohtul tulnud sellisele järeldusele jõudmise aluseks olnud mõttekäigud otsuse põhjendava osana kirja panna. Kohtu tähelepanu alt on täielikult välja jäänud hageja alternatiivne väide, mille kohaselt tuleks laenulepingu puudumise korral kostjal raha tagastada alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 jj). Otsuse langetamisel oleks maakohtul tulnud ka selle hageja õigusliku positsiooni osas võtta põhjendatud seisukoht.
21.Menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb kostja väidetava võlgnevuse aluse ja suuruse osas segadus, mille maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
22.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.