Kohtulahend

09.06.2014 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, paludes täitemenetluse lõpetada. Kaebuse kohaselt oli täitemenetluse algatamine ebaseaduslik, kuna kohtutäituri seaduse (KTS) § 38 lg 4 kohaselt maksab hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist. KTS § 38 lg 5 kohaselt muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks hagi tagamise määruse esitamisega sundtäitmiseks ning kui sissenõudja ei maksa kohtutäituri tasu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata. Avaldaja leidis, et kuivõrd kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-11-42803 on pooleli, siis on lahendamata ka küsimus menetluskulude, sh hagi tagamise kulude, kindlaksmääramise osas ning seetõttu on täitekulude väljamõistmine avaldajalt põhjendamatu. Kohtutäitur jättis 20.06.2014 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et kaebus on arusaamatu, kuivõrd 26.05.2014 täiteasjas nr 008/2014/1158 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega/arvega nõudis kohtutäituri tasu 129,56 eurot sissenõudjalt ning sissenõudja selle summa ka enne täitemenetluse alustamist tasus. Avaldaja esitas 30.06.2014 Harju Maakohtule kohtutäituri 20.06.2014 otsuse peale kaebuse. Avaldaja leidis, et kohtutäituri 20.06.2014 otsus on põhjendamatu. Kohtutäitur kinnitab vaidlustatud otsuses, et sissenõudja tasus kohtutäituri tasu 27.05.2014, seega soovib kohtutäitur saada tasu hagi tagamise eest topelt, s.o nii sissenõudjalt kui võlgnikult.

Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes oma 20.06.2014 otsuses esitatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur ei ole avaldajalt täitekulusid välja mõistnud. Puudutatud isik II (sissenõudja) leidis kaebusele esitatud vastuses, et kohtutäitur on täitnud oma kohustusi. Maakohtu määrus Maakohus jättis 03.09.2014 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-11-42803 21.09.2012 hagi tagamise menetluses tehtud määrus. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega kohustati sissenõudjat tasuma täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 110,40 eurot, kokku 129,56 eurot. Eelnev on kooskõlas KTS § 38 lg 5, mille kohaselt kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks hagi tagamise määruse esitamisega sundtäitmiseks. Kui sissenõudja ei maksa kohtutäituri tasu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata. Täituri selgitustel tasus sissenõudja selle summa 27.05.2014 ja täitur alustas avaldaja suhtes täitemenetluse 28.05.2014. Kuna sissenõudja tasus täitekulud, siis alust täitemenetluse lõpetamiseks ei esinenud. Täituri selgitus, mille kohaselt ei ole täitur mõistnud täitekulusid välja avaldajalt, ei ole kooskõlas asjas esitatud materjaliga. Täitmisteate kohaselt jäävad täitemenetluse kulud avaldaja (võlgniku) kanda. See on kooskõlas KTS § 30. Täitekulud ei ole tsiviilasja kohtumenetlusega seotud kulud, mistõttu on ekslik avaldaja arusaam, et täitekulud tuleb jagada vastavalt tsiviilasjas nr 2-11-42803 tehtavale lahendile.

Määruskaebus Avaldaja esitas 19.09.2014 määruskaebuse, paludes maakohtu 03.09.2014 määruse tühistada ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Maakohus on ekslikult leidnud, et on seaduslik, kui kohtutäitur on sissenõudjalt välja mõistnud kohtutäituri tasu hagi tagamisel ning seejärel mõistab sama tasu uuesti välja võlgnikult täiteasja nr 008/2014/1158 raames, saades nii tasu topelt. Lisaks on kohus ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid, kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigele seisukohale nõude aluse asjaolude ja hageja nõude rahuldatavuse osas. Kohus pidanuks avaldaja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Olulises osas on täitmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kohus on menetlusosalisi ebavõrdselt kohelnud. Vaidlustatav kohtumäärus on vastuolus õigusemõistmise huvidega ja määruskaebuse esitaja õigustatud huviga. Kohus on oluliselt rikkunud TsMS §-des 392 lg 1 p 3 ja 4, 436 lg 14 ja 442 lg 8 sätestatut. Vastus määruskaebusele Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, leides, et kohtutäitur tegutses õiguspäraselt. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduselt õige, kuid muuta ja täpsustada tuleb määruse põhjendusi. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri 20.06.2014 otsuse põhjendusega, et täitemenetluse algatamine täiteasjas nr 008/2014/1158 oli ebaseaduslik, kuna kohtutäituril ei olnud õigust avaldajalt kohtutäituri tasu välja mõista. Määruskaebuses esitatud väite kohaselt on maakohus põhjendamatult pidanud seaduslikuks kohtutäituri tasu väljamõistmist topelt, s.o nii avaldajalt kui ka sissenõudjalt. Kolleegium leiab, et avaldaja on ekslikul arusaamisel, et vaidlusaluses täitemenetluses on avaldajalt välja mõistetud täitekulusid, sh kohtutäituri tasu. Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et kohtutäitur on avaldajalt täitekulud välja mõistnud. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur vaidlusaluses täiteasjas 28.05.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega nõudnud sissenõudjalt täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumist kokku summas 129,56 eurot. Nimetatud kohtutäituri tasu otsusest ei tulene avaldaja kohustust kohtutäituri tasu maksmiseks. Avaldaja ei ole menetluses viidanud ka ühelegi teisele kohtutäituri tasu otsusele, millega oleks vaidlusaluses täiteasjas avaldajalt kohtutäituri tasu välja mõistetud.

Maakohtu seisukoht, et avaldajalt on täitekulud välja mõistetud täitmisteatega, on ebaõige. Täitmisteade on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 2 järgi täitemenetluse alustamise dokumendiks võlgniku suhtes selliselt, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Täitmisteade ei ole täitedokumendiks, mille alusel saaks võlgniku suhtes läbi viia täitemenetlust, sh pöörata sissenõuet võlgniku varale või teha muid täitetoiminguid. Seega saab ka täitekulusid täitemenetluse osaliselt välja mõista üksnes kohtutäituri vastava otsusega (TMS § 38 lg 2). Kuivõrd avaldajalt täitemenetluse kulusid, sh kohtutäituri tasu, välja mõistetud ei ole, ei ole põhjendatud ka avaldaja väide, et kohtutäitur nõuab kohtutäituri tasu topelt, s.o nii avaldajalt kui ka sissenõudjalt. Kolleegium leiab, et ka määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium märgib selgituse korras, et käesoleva tsiviilasja asjaolude pinnalt on ekslik maakohtu seisukoht, et täitekulud ei ole tsiviilasja kohtumenetlusega seotud kulud. Hagi tagamine teatud toimingute osas on kohtutäituri pädevuses olev, kuid sisuliselt tsiviilkohtumenetluse valdkonda kuuluv menetlusliik, mida täitemenetluse seadustik praktiliselt ei reguleeri ning millele ei ole mitmel põhjusel kohaldatav täitemenetluse üldregulatsioon. Kuivõrd vaidlusaluses täiteasjas oli täitedokumendiks hagi tagamise määrus, on nimetatud täiteasja menetlemise kulud (hagi tagamise eest kohtutäituri tasu ja hagi tagamise määruse täitmise kulud) TsMS § 144 p 5 järgi kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 1 järgi on nimetatud kulud üks menetluskulude liike, mis jaotatakse poolte vahel sõltuvalt tsiviilasjas tehtava lahendi tulemusele TsMS § 162 jj sätestatu järgi. Menetluskulude jaotamise tulemusena jaotatakse menetluskulude kandmine menetlusosaliste endi vahel ning teistkordset täitemenetluse kulude kohtutäiturile tasumise kohustust menetlusosalistel ei teki. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.