2.Välja mõista T. B.lt (B.) Credit Plus OÜ kasuks 2016,91 € (kaks tuhat kuusteist eurot ja 91 senti, millest põhivõlg 1549,03 €, meeldetuletuskirjade eest tasu 30,00 € ja seisuga 10.03.2014 sissenõutavaks muutunud lepingujärgses määras arvestatud viivis summas 437,88 €).
3.Välja mõista T. B.lt (B.) Credit Plus OÜ kasuks viivis põhivõlalt (otsuse tegemise seisuga 1549,03 €) 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) tasumata põhinõudest päevas alates 11.03.2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Credit Plus OÜ hagi T. B.lt leppetrahvi 449,71 € väljamõistmiseks.
5.Menetluskuludest jääb T. B. kanda hagi rahuldatud osa järgi määratavale hagihinnale 3430,29 € vastav riigilõiv, ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.Välja mõista T. B.lt Credit Plus OÜ kasuks menetluskulude katteks 250,00 € (kakssada viiskümmend eurot).
7.Välja mõista T. B.lt Credit Plus OÜ kasuks viivis tasumata menetluskulult (otsuse tegemise seisuga 250,00 €) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
1 (4)
Tsiviilasi nr: 2-13-560
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks: „kaja kautsjon, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasutakse“. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
10.03.2014 kohtule esitatud hagiavalduses Credit Plus OÜ taotleb kostjalt välja mõista 2466,62 €, s.o põhivõla 1549,03 €, leppetrahvi summas 449,71 €, meeldetuletuskirjade eest 30 €, sissenõutavaks muutunud viivise summas 437,88 € ning põhinõudelt viivist 0,25% päevas alates 11.03.2014. Menetluskulud, s.o riigilõivu 275 € ja kulutused õigusabile 100 € palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 18.10.2013 lepingu pealkirjaga „Võlatunnistus nr 2013/080M“, mis sisaldab võlatunnistust ja võlgnevuse ajatamise kokkulepet ning mille järgi kostja tunnistas rahalist kohustust summas 1499,03 ning kohustus koos lepingutasuga (50,00 €) tasuma hagejale kokku 1549,03 € alates 05.11.2013 igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul, osamakse suurus oli 20 € ja viimase, 05.10.2014 tasutava osamakse suurus 1329,03 €. Kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustus kostja lepingu p 3.1 kohaselt tasuma viivist 0,5% võlgnetavalt summalt päevas ning kohustuste tähtaegselt täitmata jätmisel lepingu punkt 3.2. järgi leppetrahvi 30% võlgnetavalt summalt. Samuti kohustus kohustuse mittetähtaegse täitmise tõttu temale saadetud meeldetuletuskirja eest tasuma 15€ (lepingu p 3.1.1). Kostja ei täitnud lepingut kohaselt ning jättis tasumata kõik lepingujärgsed maksed, kogusummas 1549,03 €. Hageja ütles lepingu üles 07.01.2014 ning nõudis kostjalt kogu põhinõude, intressi, viivise ja leppetrahvi tasumist hiljemalt 14.01.2014. Kostja hageja nõuet ei täitnud, mistõttu hageja nõuab kohtu kaudu kostjalt 2466,62 €.
KOSTJA VASTUS
Kostjale on 23.04.2014 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte toimetatud töökohe kaudu isiklikult allkirja vastu 19.06.2014. Kohtumäärusega kostjale hagile vastamiseks antud 20 päeva möödus seega 09.07.2014. Kostja hagile ei ole vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2 (4)
Tsiviilasi nr: 2-13-560
1.TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava osaga ning § 444 lg 2 alusel piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjendustega.
2.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on tagaseljaotsuse tegemist taotlenud ning kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust ettenähtud tähtaja jooksul esitanud. 23.04.2014 määruses kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgede eest. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.
3.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt, asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses: põhinõude 1549,03 €, meeldetuletuskirjade tasu 30 € ning viivise nõude osas. Põhjendatud ei ole hageja leppetrahvi nõue.
4.Hagiavalduses toodud asjaolude alusel, arvestades, et võla ajatamise kokkulepe sõlmiti Credit Plus OÜ kui majandus-või kutsetegevuses krediidiandja ning kostja kui eraisiku vahel eesmärgiga võimaldada kostjal tasu eest (lepingutasu 50 €) lükata võla tasumine teatud perioodiks edasi, vastab poolte kokkulepe võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-s 2 ja § 402 sätestatud tarbijakrediidilepingu tunnustele.
5.Kostja ei ole täitnud 18.10.2013.a krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Seda tõendavad 08.10.2012 kostjale 20.11.2013 ja 09.12.2013 saadetud meeldetuletuskirjad (lk 13-14). Lepingu täitmise tähtaeg pidi saabuma 05.10.2014, kuid kuna kostja oli maksete tasumise viivituses rohkem kui 15 päeva, ütles hageja lepingu p 4.1 ja 4.2 alusel lepingu üles 07.01.2014 kohustuste lõpliku täitmise nõudega alates 14.01.2014, millega muutus sissenõutavaks kogu võlg 1499,03 € ja lepingutasu 50 €. VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigus nõuda ka rahalise kohustuse täitmisega hilinemise eest viivist. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1549,03€ ja lepingu p. 3.1.1 alusel tasu 2 meeldetuletuskirja eest summas 30 €.
6.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi hageja võib kostjalt nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi on viivisemääraks lepingus kokkulepitud viivisemäär. Pooltevahelise lepingu (võlatunnistus nr 2013/080M) punktis 3.1. lepiti kokku viivisemäär 0,5% tasumata summast päevas ja selles määras on hageja arvestanud viivist hagi esitamise seisuga. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid protsendina põhivõlast. Hageja taotlebki viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest määraga 0,25% tasumata summast päevas. Hageja viivisenõue kokkulepitust väiksemas määras on mõistlik ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 437,88 € ja edasi alates 11.03.2014 viivise 0,25% põhinõudest päevas.
7.Õiguslikult ei ole põhjendatud hageja leppetrahvi 449,71 € väljamõistmise nõuet. Tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg 1. Nimetatud säte näeb täitmisega viivitamisel ette üksnes viivise ja kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse. Leppetrahvi tarbijalt nõuda ei saa – sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium oma 14.01.2009.a otsuses (RKL nr 3-2-1-120-08).
7.Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suuruse kindlaksmääramine
7.1.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad menetlusosalised menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja 2466,61 € suuruse nõude summas 2016,91 €, samuti kohus rahuldas lisanduvat viivise nõude. Seega kohus rahuldas hagi enam kui 82% ulatuses. Menetluskulude jaotamisel kohus võtab 3 (4)
Tsiviilasi nr: 2-13-560
arvesse, mil määral hagi rahuldatud ulatuses esitamisel oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu, ning hageja õigusabikulude põhjendamatust. Kohus jätab rahuldatud hagisumma järgi arvutatavale hagihinnale vastava riigilõivu kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
7.2.Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel praeguses tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja esitas hagiavalduse lisana kulunimekirja ja tõendid ning taotleb kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 275 € ning õigusabi kulud lepingulisele esindajale summas 100 € (käibemaksuta). Õigusabi kulude tõendamiseks esitas hageja esindaja volikirja ja menetluskulude nimekirja.
7.3.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt on põhjendatud välja mõista hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv. Hageja tasus riigilõivu 275 €. Leppetrahvi võrra väiksema nõude puhul oleks hagi hind olnud 3430,29 € ja sellelt nõutav riigilõiv 25 € võrra väiksem, kui hageja tasus. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu katteks 250 €.
7.4.Kohus ei pea põhjendatuks hageja õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. TsMS § 175 lg 1 ja 2 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, kusjuures lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Samuti on Riigikohus 12.10.2011 lahendis nr 3-2-1-80-11 punktis 23 selgitanud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga.
7.5.Kohus leiab, et hageja kulutus lepingulise esindaja õigusabi tasule on põhjendamatu. OÜ Credit Plus nimel lepingulise esindajana hagiavalduse allkirjastanud ja 10.03.2014 kohtule esitanud P. P. on äriregistri teabesüsteemi kehtivatel andmetel alates 13.01.2011 kuni tänaseni hageja OÜ Credit Plus juhatuse liige. Menetlusosalise seaduslik esindaja ei saa samaaegselt esineda menetluses sama menetlusosalise lepingulise esindajana ega nõuda teistelt menetlusosalistelt enda töötasu hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud 28.03.2011 kuupäeva kandev tähtajatu volikiri (lk 18), millega hagejaks oleva äriühingu üks juhatuse liige R. R. on volitanud teist juhatuse liiget, P. P.t, osutama õigusteenust ja esindama hagejat võlgade sissenõudmisel võlgnike vastu, ei oma esindajakulude hüvitamisel tähtsust, kuna P. P. õigus hagejat kohtumenetluses esindada tuleneb seadusest. Juhatuse liikme vormistamine lepinguliseks esindajaks eesmärgiga nõuda kostjalt õigusabikulude hüvitamist, on ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus võtab arvesse, et vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ning on seotud hageja põhitegevusalaga.
7.6.TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.