Tsiviilasi nr 2-14-27075
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-14-27075
Tsiviilasi
Eesti Inkasso OÜ hagi Axxx Nxxxxxxxxvastu laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291; asukoht Tornimäe 7, Tallinn 10145); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige August Käära (e-post: [email protected]); Kostja: Axxx Nxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
15.12.2014 240,00 € 40,00 €
15.01.2015 200,00 € 40,00 €
15.02.2015 160,00 € 40,00 €
15.03.2015 120,00 € 40,00 €
15.04.2015 80,00 € 40,00 €
15.05.2015 40,00 € 40,00 €
koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk täitemenetluse raames.
Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluse käik Eesti Inkasso OÜ esitas 21.08.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxx Nxxxxxxxxx laenulepingust tulenevate nõuete kokku summas 400,35 euro saamiseks. Kohus tegi 27.08.2014.a määrusega võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 23.09.2014.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.10.2014.a esitas Eesti Inkasso OÜ oma nõude AxxxxNxxxxxxx vastu Tartu Maakohtule hagiavalduse vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 285,30 eurot, millest moodustab 163,74 eurot laenulepingust tulenev põhivõlg, 30,91 eurot intress ja 90,65 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja, Axxx Nxxxxxxx, tunnistas 14.11.2014. a kirjalikus vastuses hageja nõuet osaliselt ja tegi ettepaneku lahendada asi kompromissiga. 18.12.2014. a esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, milles taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamisest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kompromissiga on kokku lepitud kostja poolt hüvitatava riigilõivu maksmise viis ja kord. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 21.08.2014. a tasunud Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072369 riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel 10.10.2014.a Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 täiendavat riigilõivu summas 30 eurot. Seega kokku on hageja tasunud menetluses riigilõivu 75 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.