Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-60945

lõpetamisest

raugemise

tõttu

väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas kohtule avalduse R M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja on 22. aprillil 2013 surnud R M seadusjärgne pärija. Pärija palus algatada R M pärandvara pankrotimenetlus põhjusel, et R M pärandvara väärtus ei kata R M kohustusi. 18. novembri 2014 määrusega võttis Viru Maakohus pankrotiavalduse menetlusse, nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 08. detsembril 2014 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Ajutine haldur esitas 03. detsembril 2014 kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt R M pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas puuduvad ajutisele haldurile teadeolevad vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalused. 2(10)

2-14-60945 Ajutine haldur esitas taotluse määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks makstav summa 1500 eurot.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et R M omas Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 21.11.2014.a. oli 209,93 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaali vastusest nähtub, et R M omas Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXX, mis suleti 17.11.2010.a. Saldo kontol oli 2016,75 krooni ehk 128,89 eurot. Panga töötaja teate kohaselt on summa panga vahekontol, kust tehakse väljamakse kliendile. Seetõttu arvestab ajutine pankrotihaldur konto võimaliku jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Maksu- ja Tolliameti andmetel on R M esitamata füüsilise isiku tuludeklaratsioonid 2011.a., 2012.a. ja 2013.a. kohta. Ajutine pankrotihaldur pöördus järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti poole, milles küsis, et juhul, kui deklaratsioonid esitatakse eeltäidetud kujul, siis kas R M on sellisel juhul tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu. Maksu- ja Tolliameti teatas, et tagastamisele kuuluva tulumaksu suurus selgub, kui isiku eest on 2011.a., 2012.a. ja 2013.a. tuludeklaratsioonid esitatud. Kuna ajutisele haldurile ei ole teada, et Rein Mäesalu sai nimetatud perioodil maksustatavat tulu, siis ilmselt tagastamisele kuuluvat üksikisiku tulumaksu ei ole. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris R M nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja elamuosakonna elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju R M nimele. Rahvastikuregistri andmetel oli R M perekonnaseis „vallaline“. Seega tulenevalt eeltoodust on R M pärandvaras ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara kokku 338,82 eurot. II Võlad Pankrotiavalduse esitanud Narva Linnavalitusele võlgnevus kokku summas 484,45 eurot (matusekulud 238,50 eurot, pärandvara inventuuri kulud 45,20 eurot, ja pärimismenetluse kulud 200,75 eurot). Pärandvara inventuuris on välja toodud võlgnevus Sotsiaalkindlustusametile summas 209,93 eurot (alusetult väljamakstud töövõimetuspension). Vastustest ajutise pankrotihalduri järelepärimistele nähtub, et R M pärandvaral on võlgnevus SMS Laen AS-le summas 279,93 eurot. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad ajutisele haldurile teadaolevad R M pärandvara kohustused kokku 974,31 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused 3(10)

2-14-60945 R M vara suhtes on olnud 33 täitemenetlust (alates 2001. aastast erinevad Politsei ja piirivalveameti trahvid), mis on pankrotiavalduse menetlusse võtmise ajaks lõpetatud. IV Majanduslik olukord R M pärandvara hulgas on seisuga 03.12.2014.a. ajutisele haldurile teadaolevalt vara 338,82 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 974,31 eurot, seega ületavad kohustused varasid 635,49 eurot. Seega R M pärandvaras puuduvad vahendeid, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid ja pärandvaral lasuvaid kohustusi. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et R M pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjus: Surm 22.04.2013.a. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. V Muud asjaolud PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Ajutine pankrotihaldur pöördus 25.11.2014.a. tuginedes PankrS § 22 lg 2 p 42 järelepärimisetega R M pärandvara teadaolevate võlausaldajate Narva Linnavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti poole ja 02.12.2014.a. SMS Laen AS-i poole, milles teatas, et kavatseb esitada kohtule aruande, kus teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel. Haldur informeeris võlausaldajaid, et PankrS § 30 lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 29 lg 1 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur palus võlausaldajatel teatada, kas nad on nõus tasuma R M pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. Sotsiaalkindlustusamet ja SMS Laen AS vastasid, et ei ole nõus tasuma Rein Mäesalu pärandvara pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu deposiidi rahasummat massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Narva Linnavalitsus ei ole aruande koostamise ajaks ajutise halduri järelepärimisele vastanud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti väljakuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. 4(10)

2-14-60945 PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse pärandvara suhtes tehtud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire MK (reg.kood 10539935). Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse palub ajutine haldur:

5(10)

2-14-60945 Ajutise pankrotihalduri kulude aruanne Ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutustena palub arvestada alljärgnevat:

KOHTUISTUNG

Viru Maakohus määras 18. novembri 2014 määrusega pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 08. detsembril 2014 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kohtuistungil teatas ajutine haldur kohtule, et halduril ei õnnestunud välja selgitada , kas võlgniku pärandvaral on nõue maksuameti vastu tagastava tulumaksu osas perioodi eest 2011-2013. Narva linna esindajal ei ole andmeid tagastatavate maksude või mingi muu aluse kohta, et esitada nõuet maksuametile. Kohtuistungil palus ajutine haldur lõpetada pankrotiavalduse menetluse raugemisega, kuna varast ei jätku kulutuste katteks. Narva linna esindaja on nõus raugemisega. Ajutine haldur vähendas kulude summat ja palub mõista vajalike kulutuste hüvitis 50 eurot (bürookulu (rent), transpordikulud, telefonikulud, töötaja palk, majandamiskulud). Narva linna esindaja nõustus ajutise halduri kulutuste hüvitise suurusega 50 eurot ja vastuväiteid ei ole. Deposiidi tasumise ettepanek Kohus avaldas 08. detsembril 2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot 10 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.

6(10)

2-14-60945 Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on R M pärandvara püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. R M pärandvara hulgas on seisuga 03.12.2014.a. ajutisele haldurile teadaolevalt vara 338,82 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 974,31 eurot, seega ületavad kohustused varasid 635,49 eurot. Samas puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused (t.l.-48-50). Kohus leiab, et R M pärandvara püsiva maksejõuetus on kindlaks tehtud. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri palvel tegi kohus 08. detsembri 2014 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine haldur on tuvastanud, et R M pärandvara ei kata tema kohustusi. R M pärandvara on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kohaselt. Ajutine haldur leiab, et R M pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise halduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused; PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab Ly Müürsoo R M pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutise halduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7(10)

2-14-60945 Ajutise halduri taotlus Ajutise halduri aruande kohaselt on Maksu- ja Tolliameti andmetel R M esitamata füüsilise isiku tuludeklaratsioonid 2011.a., 2012.a. ja 2013.a. kohta. Ajutine pankrotihaldur pöördus järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti poole, milles küsis, et juhul, kui deklaratsioonid esitatakse eeltäidetud kujul, siis kas R M on sellisel juhul tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu. Maksu- ja Tolliameti teatas, et tagastamisele kuuluva tulumaksu suurus selgub, kui isiku eest on 2011.a., 2012.a. ja 2013.a. tuludeklaratsioonid esitatud. Kuna ajutisele haldurile ei ole teada, et R M sai nimetatud perioodil maksustatavat tulu, siis ilmselt tagastamisele kuuluvat üksikisiku tulumaksu ei ole. Ajutine haldur palub anda ajutisele haldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile R M (ik XXX) 2011.a., 2012.a. ja 2013.a tuludeklaratsioonid ja juhul, kui on tagastamisele kuuluvat tulumaksu, kohustada Maksu- ja Tolliametit kandma tagastamisele kuuluv tulumaks R M arvelduskontole XXX Swedbank AS-is. Kohtuistungil teatas ajutine haldur kohtule, et halduril ei õnnestunud välja selgitada, kas võlgniku pärandvaral on nõue maksuameti vastu tagastava tulumaksu osas perioodi eest 2011-2013. Narva linna esindajal ei ole ka andmeid tagastatavate maksude või mingi muu aluse kohta, et esitada nõuet maksuametile. Kuna isik sai tulu ainult töövõimetuspensioni näol, deklaratsiooni esitatud ei ole, loeb kohus, et PankrS § 29 alusel maksuametile nõude esitamine ei ole tõenäoline. Kohus jätab ajutise halduri taotluse Maksu- ja Tolliametile R M 2011.a., 2012.a. ja 2013.a tuludeklaratsioonide esitamise õiguse andmiseks rahuldamata. Ajutise halduri tasu ja kulud Vastavalt PankrS § 193 lg 4 kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

2-14-60945 Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur 08 detsembri 2014 kohtuistungil nimetanud 50 eurot (bürookulu (rent), transpordikulud, telefonikulud, töötaja palk, majandamiskulud). Ajutine haldur palub kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole Sentire OÜ-le. Pankrotiavalduse esitaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 680 koos käibemaksuga 136 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus tuvastas, et R M pärandvara väärtus on kokku 338,82 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg-te 5 ja 6 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis tuleb jätta R M pärandvara kanda. Pärandvarast 338,82 eurot tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 282,35 eurot, millele lisandub käibemaks 56,47 eurot. Riigi vahenditest tuleb hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused määras 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) OÜ Sentire pangakontole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks vahendeid, tuleb ajutise halduri kulud summas 50 eurot jätta kinnitamata ja ajutise halduri nõue kulude hüvitise võlgnikult väljamõistmiseks rahuldamata. Ajutine haldur esitas aruandes taotlused anda ajutisele pankrotihaldurile õigus käsutada R M arvelduskontot nr XXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis, sealhulgas koos õigusega kanda arvelduskontol olev jääk R M arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is ning anda ajutisele pankrotihaldurile õigus käsutada R M arvelduskontot nr XXX Swedbank AS-is. Kohus on seisukohal, et võlgniku vara käsutamise õigus on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt peale pankroti väljakuulutamist. PankrS ei näe ette ajutisele haldurile võlgniku vara käsutamise õigust. Ajutisel halduril on PankrS § 22 lg 2 p 4 kohaselt õigus anda vaid nõusolek võlgnikule vara käsutamiseks, kui kohus on võlgnikul keelanud vara käsutada. Kohus jätab ajutise halduri taotluse anda ajutisele haldurile õigus käsutada võlgniku pangakontol olevaid vahendeid rahuldamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus 9(10)

2-14-60945 Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.