lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-54518/23

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-54518/23
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
18.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1037
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sihtasutus Narva Linnaelamu90003404

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2014. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-54518

Tsiviilasi

SA Narva Linnaelamu hagi Natalia Kirillova, Oksana Kirillova ja Andrei Kirillovi vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. novembri 2014. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SA Narva Linnaelamu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): SA Narva Linnaelamu (registrikood: 90003404), seaduslik esindaja Jelena Pahhomova.

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 28. novembri 2014. a määrus muutmata ja SA Narva Linnaelamu määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus rahuldas 13. detsembri 2013 otsusega SA Narva Linnaelamu hagi Natalia Kirillova, Oksana Kirillova ja Andrei Kirillovi vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja võlgnevuse nõudes. Menetluskulud jäeti Natalia Kirillova kanda. Otsus jõustus
22.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
märtsil 2014.
2.SA Narva Linnaelamu esitas 6. mail 2014 Viru Maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 70). Samuti esitas hageja avalduse menetlustähtaja ennistamiseks. Hageja avastas 5. mail 2014 Riigi Teataja kodulehel, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-54518 jõustus 22. märtsil 2014. Veel 30. aprilli 2014 seisuga puudus veebilehel märge kohtuotsuse jõustumise kohta. Lisaks sellele ei teavitanud kohus hagejat kirjalikult kohtuotsuse jõustumisest. Seoses sellega puudus hagejal võimalus esitada kohtule õigeaegselt avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohtu 28. novembri 2014 määrusega jäeti SA Narva Linnaelamu taotlus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus selgitanud Viru Maakohtu 13. detsembri 2013 kohtuotsuses, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 22. märtsil 2014. Hageja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks
06.mail 2014, s.o peale 30-päevase tähtaja möödumist. Taotluse esitaja sai Viru Maakohtu
13.detsembri 2013 otsuse kätte 16. detsembril 2013 (tl 50), järelikult oli hagejale teada kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja väiteid selle kohta, et ta lasi mööda tähtaja seoses sellega, et temale ei teatatud kohtu kantseleist kohtuotsuse 2-13-54518 jõustumisest. TsMS § 462 lg 1 alusel jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. SA Narva Linnaelamu ei ole toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks aluseks menetlustähtaja ennistamisele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4.SA Narva Linnaelamu esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
28.novembri 2014 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada SA Narva Linnaelamu taotlus menetlustähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) uuris hageja igal nädalal veebilehelt, kas kohtuotsus on jõustunud, et esitada seaduses määratud tähtajaks vastav avaldus tsiviilasjas 2-13-54518. Märge kohtuotsuse jõustumise kohta muutus kohtu veebilehel avalikult kättesaadavaks pärast 30. aprilli 2014; 2) ei ole hagejat teavitatud kohtulahendi jõustumisest ei e-toimiku ega teiste sidevahendite kaudu. Seega ei saanud SA Narva Linnaelamu objektiivsetel põhjustel 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest esitada avaldust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning heauskselt kasutada oma menetlusõigust eelnimetatud avalduse esitamiseks; 3) puudus hagejal vajadus kohtulahendi peale edasi kaevata, kuna esimese astme kohus jättis menetluskulud tsiviilasjas 2-13-54518 täielikult kostja kanda; 4) kui hageja oleks olnud teadlik kohtulahendi jõustumise kuupäevast, siis oleks ta viivitamatult esitanud Viru Maakohtule TsMS § 174 lg 1 määratud tähtajaks avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Pärast seda, kui ta oli avastanud kohtu veebilehel märke kohtuotsuse jõustumise kohta, esitas ta kohe järgmisel päeval kohtule avaldused menetlustähtaja ennistamiseks ja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 68 lg 2.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28. novembri 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. SA Narva Linnaelamu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16. mai 2011 määruses nr 3-2-1-40-11 kinnitanud põhimõtet, mille kohaselt mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 märkis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust. Käesoleval juhul viidatud sättes esitatud põhjuseid ei esine. Samuti puuduvad ka muud objektiivsed põhjused.

7.Maakohtul ei olnud kohustust teavitada SA-d Narva Linnaelamu 13. detsembri 2013 otsuse jõustumisest ega toimetada hagejale kätte jõustumismärkega kohtuotsus. Menetlusosalised peavad ise pidama arvestust menetlustähtaegade üle. Vastavalt TsMS § 455 lg-le 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalisele kätte. Maakohus on selle kohustuse täitnud ning hageja on kinnitanud otsuse kättesaamist 16. detsembril 2013. Maakohus on ka avalikustanud jõustunud lahendi TsMS § 462 lg 1 alusel arvutivõrgus. TsMS § 462 lg 1 teise lause kohaselt ei mõjuta jõustunud lahendi avalikustamine arvutivõrgus otsuse jõustumist. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul kohustust avalikustada lahendit arvutivõrgus vahetult pärast lahendi jõustumist. Jõustumise järgimisel ei saa menetlusosaline tugineda sellele, millal maakohus avalikustab lahendi arvutivõrgus. Seega asjaolu, et SA Narva Linnaelamu ootas jõustunud otsuse avalikustamist arvutivõrgus ja maakohus ei avalikustanud lahendit kohe pärast selle jõustumist, ei loo SA-le Narva Linnaelamu mõjuvat põhjust menetlustähtaja ennistamiseks. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide, et kui ta oleks otsuse jõustumisest teada saanud õigeaegselt, oleks ta viivitamatult esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
8.Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud, et kohtuotsuse jõustumisest teadasaamise riski kannab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks õigustatud isik (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 2-06-13918, Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-11-52639). Seega kandis SA Narva Linnaelamu käesoleval juhul menetlustähtaja järgimise riski.
9.Lisaks eeltoodule ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamine on vabatahtlik. Samuti ei pidanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks hageja ootama otsuse jõustumist. Ringkonnakohus juhib hageja ja maakohtu tähelepanu sellele, et vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 ja 3 on tagaseljaotsuses võimalik hageja taotlusel määrata kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.
10.Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Vastavalt TsMS § 68 lg-le 4 ei saa määrusele peale esitada edasikaebust Riigikohtule. TsMS § 178 lg 3 kohaselt määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.