Muud › Muud hagiasjad

2-13-21554

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 23. oktoobri 2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-21554 jättis kohus hagi rahuldamata ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. TsMS § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 ja lg 2, kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus täiendab Viru Maakohtu 23. oktoobri 2014 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-13-21554 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 23. oktoobri 2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-13-21554 osa.

ASJAOLUD

2(7)

2-13-21554 Hageja nõue ja väited Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 1306,52 eurot, millest 722,44 eurot on põhivõlgnevus ja 584,08 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti välja mõista kostjatelt edasiulatuv viivis alates 01. augustist 2013 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni põhivõlalt 722,44 eurot määras 0,07% päevas tagastamata põhivõla summalt, sealjuures mitte rohkem kui põhivõla summa (t.l.-108, I kd). Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteriomandi, asukohaga XXX ühisomanikud. Elumaja Tallinna mnt 18 haldab korteriühistu Nartall 18, kostjad on korteriühistu liikmed. Kostjatel on alates septembrist 2009 tekkinud võlgnevus korteriühistule majandamiskulude osas, mis seisuga 01. august 2013 moodustab 722,44 eurot ning viivised 584,08 eurot. Kostjate võlgnevus on solidaarne, kuna kostjad on korteriomandi ühisomanikud. Kostja I on 19. septembril 2010 koostanud võlakirja, milles tunnistab võlga korteriühistule summas 15 083,20 krooni (964 eurot). Võlatunnistuse kohaselt kohustus kostja I tasuma võlgnevuse vastavalt graafikule 500 krooniste kuumaksetena ning lisaks tasuma ka jooksva kuu majandamiskulude maksed. Kostja võlakirjaga võetud kohustusi täitnud ei ole. Hageja leiab, et kostja I võlatunnistus on konstitutiivne ning sellele ei saa vastu vaielda vastuväitega. Hageja sõlmis 25. märtsil 2013 korteriühistuga Nartall 18 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt kõik korteriühistu nõuded kostjate vastu lähevad üle hagejale. Hageja leiab, et seoses korteriühistu poolt nõude hagejale loovutamisega peab olema kostjate võlgnevus korteriühistu raamatupidamisest kustutatud, s.o kostja I esitatud raamatupidamise tõendid ei näita, et kostjatel puuduks võlgnevus hageja ees. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja I vastuväited Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I leiab, et hageja tõend võlgnevuse kohta ei ole õige. Kostja I väitel puudub kostjatel võlgnevus korteriühistu ees. Kostja I nõustub, et koostas 19. märtsil 2010 võlakirja, milles tunnistab võlga korteriühistule summas 15 083,20 krooni (964 eurot). Võla igakuise kustutamise tulemusel moodustas võlg seisuga juuni 2011 summa 87,50 eurot ning seisuga juuli 2011 summa 46,40 eurot. Järgmisel kuul oli kogu võlg kustutatud, mida kinnitab ka korteriühistu 05. detsembri 2013 tõend, mille kohaselt kostjatel 01. detsembri 2013 seisuga võlgnevus puudus. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II vastuväited Kostja II kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kostja II osas, kuna kostja II ei esitanud vastust hagiavaldusele, kuigi hagi on kostjale kätte toimetatud. Kohus leiab, et hageja taotluse alusel ei ole võimalik kostja II osas hagi tagaseljaotsusega lahendada. 3(7)

2-13-21554 Lähtuvalt TsMS § 407 lg 1, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus asub seisukohale, et kaasomanikest solidaarvõlgnike vastu suunatud nõude puhul, kus asjas osaleb mitu kostjat ja vaidlusaluseid faktilisi asjaolusid (võlgnevuse olemasolu ja suurust) saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ei saa kohus kostja II omaksvõttu eeldada analoogselt TsMS § 440 lg 4, mille alusel ei ole kohus seotud õigeksvõtuga asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt. Kuna kostja II omaksvõttu ei saa eeldada, ei saa kohus lahendada hagi kostja II osas tagaseljaotsusega ning seega tuleb hageja taotlus kostja II osas tagaseljaotsuse tegemiseks jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt korteriühistu majandamiskulude võlgnevus 1306,52 eurot, millest 722,44 eurot on põhivõlgnevus ja 584,08 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti välja mõista kostjatelt edasiulatuv viivis alates 01. augustist 2013 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni põhivõlalt 722,44 eurot määras 0,07% päevas tagastamata põhivõla summalt, sealjuures mitte rohkem kui põhivõla summa (t.l.-108, I kd). Kostja I hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja II hagile ei vastanud. Vaidlust ei ole, et kostjad on korteriomandi, asukohaga XXX ühisomanikud (t.l.-10, I kd). Elamut haldab korteriühistu Nartall 18. Kostja I on koostanud 19. septembril 2010 võlakirja (t.l.-92, I kd, tõlge t.l.-93, I kd), milles tunnistab võlga korteriühistule seisuga 19. märts 2010 summas 15 083,20 krooni (964 eurot). Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Asjaõigusseadusse (AÕS) § 70 lg 4 ja lg 6 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid. Vastavalt AÕS § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja leiab, et kostja I võlatunnistus on konstitutiivne ning sellele ei saa vastu vaielda vastuväitega. 4(7)

2-13-21554 Kohus ei nõustu hageja väitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping ning kostja I võlatunnistuse tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. Võlatunnistuse (t.l.-92, i kd, tõlge t.l.-93, i kd) kohaselt kohustub kostja I kustutama võlgnevuse korteri eest summas 15 083,12 krooni. Vaidlust ei ole, et kostjate võlgnevus korteriühistule võlakirja koostamise ajal märtsis 2010 oli 15 083,12 krooni. Seda kinnitab ka hageja esitatud arvestus korteriühistu raamatupidamisest (t.l.-91, i kd). Kohus järeldab, et võlatunnistusega on kostja I kinnitanud võlgnevuse olemasolu korteriühistule ning seega on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Tegemist ei ole kostja I enda poolt võetud iseseisva abstraktse kohustusega vaid kostja I kinnitusega korteriühistule tasumata majandamiskulude võlgnevus osas. kuna kostja I võlatunnistus on deklaratiivne, võib kostja I esitada võlatunnistusele vastuväiteid ning kostja I ei pea võlatunnistusest vabanemiseks esitama vastuhagi. Hageja väitel sõlmis hageja 25. märtsil 2013 korteriühistuga Nartall 18 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt kõik korteriühistu nõuded kostjate vastu lähevad üle hagejale ning seoses korteriühistu poolt nõude hagejale loovutamisega kustutati kostjate võlgnevus korteriühistu raamatupidamisest. Kohus nõustub hageja väitega osaliselt. Nõude loovutamise lepingu (t.l.-11-15, I kd) kohaselt loovutas korteriühistu Nartsall 18 nõude kostjate vastu. Nõude suurus loovutamise päeva 10. aprilli 2013 seisuga moodustas 519,54 eurot põhinõue ja 234,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, kokku 753,61 eurot. Seega on nõude loovutamine tõendatud. Hageja poolt esitatud korteriühistu Nartall 18 tõendist (t.l.-91, i kd) selgub, et kostjate korteri osas on korteriühistu raamatupidamises arvestatud võlgnevust ka peale nõude loovutamist 10. aprillil 2013 ning seisuga 01. august 2013 moodustab kostjate võlgnevus korteriühistule 722,44 eurot põhivõlg ja 584,08 sissenõutavaks muutunud viivis. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et korteriühistu raamatupidamisest on kostjate võlg peale nõude hagejale loovutamist kustutatud. Kostja I on esitanud vastuväite, et kostjatel puudub võlgnevus korteriühistu ees, kuna 19. märtsi 2010 võlakirja, milles tunnistab võlga korteriühistule summas 15 083,20 krooni (964 eurot), alusel võlgnevuse igakuise kustutamise tulemusel moodustas võlg seisuga juuni 2011 summa 87,50 eurot ning seisuga juuli 2011 summa 46,40 eurot. Järgmisel kuul oli kogu võlg kustutatud, mida kinnitab ka korteriühistu 05. detsembri 2013 tõend, mille kohaselt kostjatel 01. detsembri 2013 seisuga võlgnevus puudus. Lähtuvalt VÕS § 171 lg 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja vastuväide on tõendatud KÜ Nartall 18 poolt 13. juunil 2014 väljastatud tõendiga (t.l.-203, I kd), millest selgub, et kostjal I oli korteriühistule majandamiskulude võlgnevus 31. juulil 2011 kokku 46,40 eurot ning tõendi väljastamise ajal 13. juunil 2014 võlgnevus puudub. Korteriühistu tõendis märgitut kinnitavad ka korteriühistu arved (t.l.-202 pöördel, I kd), millest nähtub, et 31. augusti 2011 seisuga moodustas 48 korteri võlg 46,40 eurot. Kostja I tõendid lükkavad ümber 5(7)

2-13-21554 hageja esitatud võlgnevuse arvestuse (t.l.-91, I kd), mis ei kattu korteriühistu arvetel märgitud võlgnevuse suurusega; sealjuures kattuvad arvetel märgitud kostjate poolt makstud summa 65,76 eurot ja korteriühistu poolt arvestatud summa 24,66 eurot, kuid erinev on võlgnevus, mis arvete kohaselt moodustab augustis 2011 summa 46,40 eurot, kuid hageja esitatud arvestuses on see 599,64 eurot. Kuna nõue loovutati hagejale 2013. aasta aprillis, ei saanud korteriühistu raamatupidamises eksisteerida augustis 2011 kostjate võlga 599,64 eurot, kui arvetele oli märgitud võlg 46,40 eurot. Kohus loeb tõendatuks kostja I vastuväite, et kostjatel oli korteriühistule Nartall 18 majandamiskulude võlgnevus korteri XXX osas 31. juulil 2011 kokku 46,40 eurot ning seisuga 13. juuni 2014 võlgnevus puudub. KÜ Nartall 18 poolt väljastatud 05. detsembri 2013 tõend (t.l.-181, I kd, tõlge t.l.-200, i kd), millest selgub, et kostjal I puudus majandamiskulude võlgnevus perioodil 2010. aastast kuni 01. detsembrini 2013, ei ole vastavuses teiste tõenditega, kuna kostja I on ise kinnitanud ja ka kostja I antud võlakirjast nähtub, et 2010. aasta märtsis oli kostja I võlg korteriühistule 15 083,20 krooni ning kostja I esitatud arvete kohaselt oli kostjal võlgnevus ka augustis 2011 summas 46,40 eurot. Seega ei saa olla õige tõendis märgitu, et kostjal I puudus majandamiskulude võlgnevus perioodil 2010. aastast kuni 01. detsembrini 2013. Kohus järeldab, et hagejal puudub nõue kostjate vastu korteri XXX majandamiskulude võlgnevuse osas, kuna kostja I on nõude rahuldanud ning seega tuleb hagi korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse põhinõude 722,44 eurot osas jätta rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Et hageja põhinõue jääb rahuldamata, kostjad on kohustuse kohaselt täitnud, ei ole hagejal õigus nõuda kostjatelt viivise tasumist. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 1306,52 eurot, millest 722,44 eurot on põhivõlgnevus ja 584,08 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt edasiulatuv viivis tagastamata põhivõla summalt määras 0,07% päevas. TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 6(7)

2-13-21554 Hagihind moodustub: põhinõue 722,44 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 584,08 eurot + viivis ühe aasta eest põhinõudelt 722,44 eurot määras 0,07% päevas ehk 184,58 eurot, kokku 1491,10 eurot. Kohus leiab, et hagihind moodustab 1491,10 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Vea parandamine Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 23. oktoobri 2014 kohtuotsuse sissejuhatavas osas on hagi hind ekslikult märgitud 1444,88 eurot, kuigi õige hagihind on 1491,10 eurot. Kohus järeldab, et tegemist on arvutusveaga. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohus parandab Viru Maakohtu 23. oktoobri 2014 kohtuotsuse hagihinna arvutusvea. Hagihinna 1444,88 eurot asemel tuleb õigeks hagihinnaks lugeda 1491,10 eurot. Kohtuotsuses hagihinna arvutamise vea parandamine Viru Maakohtu 23. oktoobri 2014 kohtuotsust muus osas ei mõjuta. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.