lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-55230/27

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 18.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-55230/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
770
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-14-55230

Otsuse tegemise aeg ja koht

18 detsember 2014 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Eesti Haigekassa võlgnevuse nõudes

Hagihind

18928,66 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Haigekassa (RK xxx, asukoht: Lembitu 10 Tallinn 10114)

hagi

I.

S.i

vastu

Hageja esindaja: Tiivi Salvan Kostja: I. S. (IK xxx, asukoht: xxx)

Asja arutamine kohtuistungil

10.detsember 2014

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eesti Haigekassa hagi.
2.Välja mõista I. S.ilt (IK xxx) Eesti Haigekassa (RK xxx) kasuks 18 928,66 (kaheksateist tuhat üheksasada kakskümmendkaheksa eurot 66 senti)
3.Jätta menetluskulud I. S.i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui

kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1.Eesti Haigekassa esitas 31.07.2014 Viru Maakohtule hagi I.S.i vastu võlgnevuse nõudes järgmistel asjaoludel: Viru Maakohtu 12.09.2012 jõustunud otsusest (kriminaalasi nr 1-119571) tulenevalt põhjustas kostja L.K. tervisekahjustuse. Hageja tasus L.K. osutatud tervishoiuteenuse eest summas kokku 18 928,66 eurot. RaKS §-de 25 lg.1, 26 lg.1 ja 29 lg.1 alusel on hagejal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt on teda sooritatud kuriteo eest karistatud ja hagi rahuldamine tähendaks temale teistkordset karistamist. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitatud. Kui tsiviilhagi oleks esitatud kriminaalasjas, oleks kostja nõus ka hagiga. Kostjal on seoses vangistusega tekkinud suur võlgnevus.

II KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.RaKS § 25 lg.1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetusekorral. RaKS § 26 lg.1 kohaselt Haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. RaKS § 29 lg.1 kohaselt Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on maksnud kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja sellest tulenevalt on hagejal tagasinõudeõiguse kostja, kui isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei ole kannatanuks kriminaalasjas vaid tema tagasinõudeõigus tuleneb RaKS §-st 26 lg.1.
6.Kostja vastuväited on: 1) Hagi rahuldamine oleks tema teistkordne karistamine toimepandud kuriteo eest; 2) kostja omab suurt võlgnevust ja ei ole suuteline nõutud raha tasuma.
7.Tulenevalt sellest, et hageja ei ole kannatanuks kriminaalasjas, kes saanuks kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitada ja tulenevalt RaKS §-st 26 lg.1 tekib hageja tagasinõudeõigus alles kohtulahendi jõustumisest, ei olnudki hagejal võimalik kriminaalasjas tsiviilhagi esitada. TsÜS §-st 153 lg.1 tulenevalt on kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja sai kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada 03.07.2013 Viru Maakohtu teatest. Asjaolu, et kostjal võib seoses kinnipidamisasutusse sattumisega olla raske majanduslik olukord, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
8.Hageja on kohtule esitatud dokumentaalsete tagasinõudeõiguse olemasolu kostja suhtes.

tõenditega

piisavalt

tõendanud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9.TsMS § 162 lg.1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja I. S.i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja