Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ hagi Fond OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2014 määrus kaja rahuldamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Fond OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ (registrikood 11067332, asukoht Rävala pst 5, Tallinn), lepinguline esindaja Tavo Tiits Kostja Fond OÜ (registrikood 12238451, asukoht Metsa tee 6, Iru küla, Jõelähtme vald, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hetti Lump
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 31.10.2014 määrus, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kostja taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 002/2014/5662.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebe kord Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (TsMS § 417 lg 4).
Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ esitas Harju Maakohtule 11.08.2014 hagi Fond OÜ vastu rahalise kohustuse täitmiseks ja viivise saamiseks. 26.08.2014 määrusega võttis maakohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama vastuse hagile 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kostja sai hagimaterjalid kätte 28.08.2014. Kostja tähtaegselt vastust ei esitatud. 15.09.2014 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega.
2.15.10.2014 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja ja taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 002/2014/5662. Kostja leidis, et TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud, hagi ei ole veenev ega õiguslikult põhjendatud. Hagile tähtaegselt vastamata jätmise põhjuseks oli asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei ole juriidilisi eriteadmisi omav isik ning sellest tingituna ei osanud ta menetluslikult kõiki hagile vastuvaidlemiseks vajalikke toiminguid tähtaegselt teha.
3.Hageja leidis, et kaja rahuldamiseks puudub alus.
4.Kohus jättis 24.10.2014 määrusega kostja täitemenetluse peatamise taotluse rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 31.10.2014 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg-tele 1 ja 2, § 422 lgle 1 ja § 407 lg-le 1.
6.Kostja asus seisukohale, et kohus ei oleks tohtinud hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kuna hagi ei ole veenev. Kohus nõustus kostjaga, et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse enne tagaseljaotsuse tegemist, kuid praegusel juhul on kohus TsMS § 407 lg 1 tuleneva kohustuse täitnud. Kuivõrd hagi veenvuse kontrollimisel ei hinnata tõendeid ega tuvastata asjaolusid, siis ei ole kohtul kohustust kontrollida, kas hageja poolt osutatud teenus vastas kliendilepingutes kokkulepitud tingimustele. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt kohustus hageja käsundisaajana osutama kliendilepingu kohaselt käsundiandjale õigusabiteenust, mille eest käsundiandja kohustus maksma kokkulepitud tasu, 03.12.2012 lepingu tasukohustuse täitja oli kostja. 03.12.2012 ja 31.07.2013 lepingud allkirjastas digitaalselt kostja juhatuse liige Aivar Jõgi. Hageja on osutatud õigusteenuse eest esitanud kostjale hagiavalduse lisades 2, 3, 4 ja 6 märgitud arved. Kohtule oli tsiviilasja materjalidest nähtuvalt usutav, et õigusabiteenust osutati seoses tsiviilasjas nr 2-12-34457, 2-13-770 ja 2-13-33117 toimunud kohtuvaidlustega. Arvete spetsifikatsioonist nähtuvalt seondub osutatud õigusabi menetlusdokumentide
koostamisega, kliendi esindamisega kohtuistungil jne. Osutatud õigusteenused on vaidlusalustel arvetel sisalduvate aruannete abil selgelt jälgitavad. Kohus leidis, et näiteks kohtuistungil osalemine on kliendi huvides ja paika pandud ajaliselt kohtuniku poolt, esindajal on kohustus esindada klienti kliendilepingu olemasolu korral kohtuistungil, kostja vastupidised seisukohad ja vastuväited jäävad kohtule arusaamatuks. Esitatud hagiavaldusest ja tõenditest nähtuvalt oli kostja teadlik tsiviilprotsessidest, lepingust nähtub selgelt kostja tahteavaldus õigusabiteenuse saamiseks, hageja on lepingut täitnud ja õigusabiteenust kostjale osutanud. Kostja on omapoolse lepingust tuleneva kohustuse, s.o maksta tasu osutatud teenuse eest, jätnud täimata. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja veenev, täidetud on ka muud TsMS § 407 tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Kohtule esitati korrektne hagiavaldus, sellest nähtuvad selged nõuded, nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendavad tõendid, mh korrektse arvestusega viivisenõue. Hagist nähtus selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud. Kõik kostja poolt kaja põhistamiseks esitatud väited on käsitletavad sisuliste vastuväidetena hagiavaldusele, hagi veenvuse kontrollimisel ei hinnata tõendeid ega tuvastata asjaolusid.
7.Lisaks põhjendas kostja kaja esitamist asjaoluga, et kostja seaduslik esindaja ei ole juriidilisi eriteadmisi omav isik ning sellest tingituna ei osanud ta menetluslikult kõiki hagile vastuvaidlemiseks vajalikke toiminguid tähtaegselt teha. Kohus leidis, et nimetatud asjaolu ei ole mõjuv põhjus jätta kohtule tähtaegselt vastamata. Juhul, kui kostja ei ole kindel menetlustähtaja arvutamises, siis on alati võimalik vastava küsimusega pöörduda kohtu poole menetlustähtaja pikendamiseks, antud juhul ei ole kostja nimetatud viisil toiminud. 26.08.2014 kohtumäärusega andis kohus tähtaja hagiavaldusele vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt sai kostja seaduslik esindaja Aivar Jõgi määruse koos hagiavalduse ja selle lisaks olevate muude menetlusdokumentidega kätte 26.08.2014. Kohus tegi tagaseljaotsuse 15.09.2014. 20 päeva jooksul oli kostjal piisavalt aega pöörduda kohtu või lepingulise esindaja poole tähtaegse menetlustoimingu sooritamiseks. Määruskaebus
8.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasjas menetluse ning peatada täiteasjas nr 022/2014/5662 menetluse.
9.Kaebaja leiab, et TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud ja seetõttu ei oleks kohus võinud hagi tagaseljaotsustega tervikuna rahuldada. Hagi ei ole veenev ega õiguslikult põhjendatud. Lisaks oli kostjal ka mõjuv põhjus, miks ta ei saanud hagile tähtaegselt vastata.
10.Kostja ei väidagi, et maakohus oleks pidanud hagi veenvuse ja põhjendatuse kontrollimisel põhjalikult analüüsima ja hindama kõiki tõendeid. Küll aga oleks kohus pidanud kontrollima, kas hagiavalduses on esitatud kõik vajalikud väited, mis on tema hagiavalduse rahuldamise eelduseks. Kostja leiab, et hagi asjaoludest ei saa järeldada, et lepingujärgne tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kui hageja väidab üksnes seda, et ta osutas lepingu alusel kostjale teenust ja esitas selle eest arveid. Tasunõue muutub sissenõutavaks üksnes eeldusel, et osutatud teenus vastas lepingu tingimustele. Samuti on nõude sissenõutavuse hindamisel oluline, kas ja millal kostja arved kätte sai ning kas ta esitas neile vastuväiteid. Viimasest sõltub mh hageja viivise nõude põhjendatus. Hagiavalduses ei ole hageja esitanud väiteid selle kohta, millal ja kellele ta arved esitas ning et nende adressaat ei esitanud neile vastuväiteid. Õigusteenuse saab lugeda konkreetse kliendilepingu alusel ja sellega kooskõlas esitatuks vaid juhul, kui teenuse osutaja poolt kliendi huvides tehtud tegevus või toiming oli kliendiga eelnevalt kokku
lepitud. Tellimata teenuse eest tasu ei saa nõuda. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduse lisadena esitatud arvetel välja toodud õigusteenus oli kliendiga kooskõlastatud. Seetõttu ei saanud kohus omavoliliselt järeldada, et arvetel märgitud teenus oli kliendi poolt tellitud ja sellest tulenevalt, et hageja tasunõue on põhjendatud. Maakohus ei saanud lugeda, et kostja on need asjaolud omaks võtnud, kuid need asjaolud on vaieldamatult hagi rahuldamise vältimatuks eelduseks. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et tema poolt osutatud teenus vastas kokkulepitud tingimustele, s.t oli asjatundlik ning põhines tehioludel, tõenditel, seadusel ja kohtupraktikal ja oli kliendi huvide esindamiseks vajalik ja põhjendatud. Seega ei saanud kohus omavoliliselt järeldada, et hagiavalduse lisadena esitatud arvetel kajastatud teenus vastas Kliendilepingute tingimustele ning sellest tulenevalt, et kostjal on tekkinud kohustus teenuse eest tasuda, s.t tal ei olnud õigust sellest keelduda.
11.Maakohus ei võinud omavoliliselt järeldada, et hagiavalduste lisadena esitatud arvetel märgitud tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Samuti, et esitatud viivisearvestus on korrektne. Arvestades, et hageja ei ole hagiavalduses ega selle lisades kordagi väitnud, et ta oli hagiavalduse lisadeks 2 kuni 4 ja 6 olevatel arvetel märgitud õigusteenuse kliendiga eelnevalt kooskõlastanud, teenus vastas Kliendilepingutes kokkulepitud tingimustele, kõnealused arved on esitatud Kliendilepingutes kokkulepitud viisil nende õigele adressaadile ja viimasel on olnud võimalus nendega tutvuda ning ta ei ole kasutanud Kliendilepingus kokkulepitud võimalust neid vaidlustada, ei saa kohus TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt lugeda neid asjaolusid kostja poolt omaksvõetuks. Kuna need asjaolud on hagi rahuldamise vältimatuks eelduseks, siis tuleb üheselt ja ümberlükkamatult järeldada, et hagi ei ole veenev, s.t hagis märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
12.Kuivõrd TsMS § 422 lg-s 1 toodud mõjuvate põhjuste loetelu on üksnes näitlik ja mitteammendav, võib kohus lugeda mõjuvaks ka muid põhjuseid, mis takistasid menetlusosalisel menetlustoimingu tähtaegset tegemist. Kostja seaduslik esindaja sai hagiavalduse ja selle lisad allkirja vastu kätte 28.08.2014. Kuna kostja seadusliku esindaja puhul ei ole tegemist juriidilisi eriteadmisi omava isikuga, siis ei osanud ta ise arvestada, mis ajast arvates hakkas kostja vastuse esitamise tähtaeg kulgema ja millal tähtaeg saabus. Kostja uuris vastuse esitamise tähtaja kohta telefoni teel kohtust ja sai vastuseks, et hagile vastamise tähtaeg hakkas kulgema 09.09.2014. Seda arvestades oleks hagile vastamise tähtaeg saabunud alles 23.09.2014, s.t ligikaudu nädal pärast tagaseljaotsuse tegemist. Kuivõrd kostja ei olnud Kliendilepingu 1 järgi kliendiks, siis oli kostjal vaja täiendavat aega, et selgitada VKI halduri kaudu välja lepingu täitmisega seonduvad olulised asjaolud ning koguda tõendeid. Edasine menetluse käik
13.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud määruskaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
16.Kolleegium on seisukohal, et mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ei ole kostja esile toonud. Toimiku materjalist nähtuvalt selgitas maakohus 26.08.2014 hagi menetlusse võtmise määruses hagile vastamise tähtaja kulgemist alates
menetlusdokumentide kättesaamisest kostja poolt ning tähtaegselt hagile vastamata jätmise tagajärgi. Vaidlust ei olnud selles, et kostja sai hagi ja selle materjalid kätte 28.08.2014 ning jättis hagile tähtaegselt vastamata. Kostja leiab, et hagile vastamata jätmiseks oli kostjal mõjuv põhjus, mh põhjendab kostja hagile vastamata jätmist asjaoluga, et kostja esindaja on juriidiliste eriteadmisteta isik ning asjaoluga, nagu oleks kohtusse helistades saanud kostja esindaja eksitavat informatsiooni, et hagile vastamise tähtaeg hakkas kulgema alles 09.09.2014. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust, s.t selliseks mõjuvaks põhjuseks saaks olla üksnes sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Praegusel juhul sellise sündmusega tegemist ei ole. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kostja esindaja puudulikke õigusteadmisi. Samuti ei ole veenev kostja paljasõnaline selgitus selle kohta, justkui oleks kohtust antud kostja telefonikõne peale vale informatsiooni tähtaja kulgemise kohta. Kogu menetlustähtaja kulgemise arvestamiseks vajalik informatsioon sisaldus kohtumääruses ning selle täpsustamiseks oleks vajadusel kostjal olnud võimalik pöörduda õigusteadmistega isiku poole, nagu ta seda on teinud kaja esitamiseks.
17.Vastuseks kostja väidetele selles osas, et maakohus ei oleks võinud hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ega veenev, selgitab kolleegium järgmist. Hagi õigusliku põhjendatuse ehk veenvuse kontrollimiseks peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. Kolleegium leiab, et maakohus on TsMS § 407 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud. Hagi veenvus hõlmab muuhulgas seda, et hagist nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud. Praeguses asjas on hageja välja toonud ja kohtule esitanud, millised lepingud on poolte vahel sõlmitud ning millist teenust on hageja kostjale lepingute alusel osutanud. Ringkonnakohus märgib, et hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimisel ei hinda kohus tõendeid ega tuvasta asjaolusid.
18.Tulenevalt asjaolust, et kaja rahuldamiseks alused puuduvad, jätab kohus rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks.
19.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.