Kohtulahend

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 kohustuse täitmise kohta. Hüpoteegi tagatise iseloomust tulenevalt on ka hüpoteegipidajal kinnisasja omaniku informeerimiskohustus. Hageja andmetel ei saa summa, mille ulatuses on kostjal õigus oma nõudeid hagejale kuuluva kinnisvara arvelt rahuldada, ületada 633,28 eurot. Kohtutäitur on vabatahtliku täitmise kohta saadetud teates märkinud ebaõige summa, mida hageja pole võimeline kostjale tasuma. Hageja ei soovi hoiduda kohustuste täitmisest selles ulatuses, milles kostjal on õigus hagejalt kohustuse täitmist nõuda. Kostja tegeliku nõude ulatuses soovib hageja kostja nõude täita. Hüpoteegi kustutamise seisukohast on oluline see, kui palju on hüpoteegiga tagatud kohustusi kokku teenindatud. Iga kohustuse teenindamine vähendab hüpoteegi vastutust (Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-81-12, p 11). Kuna hüpoteegiga ei tagatud üksnes laenulepingust nr 3421/01/07 tulenevaid kohustusi, ei saa käesoleval juhul AÕS § 349 lg 2 kohaldamisel piirduda üksnes selle laenulepingu teenindamiseks tehtud maksetega, vaid arvesse tuleb võtta kõiki hüpoteegiga tagatud kohustuste teenindamiseks tehtud sooritusi. Hagiavalduse lisadest nähtub, et põhivõlgnik ja M.R. on ainuüksi laenulepingu nr 3421/01/07 teenindamiseks tasunud kostjale kokku 36 711,93 eurot. Kostja esindaja kinnitas 11.02.2014.a korraldaval kohtuistungil, et laenulepingust nr 3421/01/07 tulenevaid kohustusi on teenindatud summas 23 331,08 eurot. Muude hüpoteegiga tagatud kohustuste teenindamise mahu kohta ei ole kostja üldse oma seisukohta avaldanud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-190-13 p-s 16 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusel tuleb teha kindlaks mh see, kui suur on tagatud võlg, millised on kõrvalnõuded ning kas ja millal muutus võlg sissenõutavaks. Kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on täitemenetluse läbiviimine VÕS § 101 lg-st 3 tuleneva piirangu tõttu lubamatu. Kostja oli kohustatud laenu andmisel hoolikalt hindama põhivõlgniku krediidivõimekust ega saanud seda jätta tegemata üksnes põhjusel, et nõue on piisavalt tagatud. Hageja sõlmis hüpoteegilepingu, tuginedes usaldusele kostja vastu. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et ta oleks põhivõlgniku krediidivõimekust sisuliselt analüüsinud. Kolme tõendi peale kokku on kostja üldsõnaliselt välja toonud põhivõlgniku krediidivõimekuses järgmised riskid: kehv ilmastik, konkurendid ning välisreiside odavnemine. Samuti on kostja kinnitanud, et refinantseeris põhivõlgniku laenukohustuse Parex Banka ees. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks uurinud, mis põhjusel oli põhivõlgnik Parex Banka eest raskustesse sattunud. Arvestada tuleb ka sellega, et 2007.a oli majanduslanguse aeg ning seega pidanuks krediidiasutus olema laenude väljastamisel eriti tähelepanelik. Kui kostja oleks põhivõlgniku maksevõimet sisuliselt hinnanud ning juhtinud sellega seotud riskidele hageja tähelepanu, poleks hageja lasknud oma vara hüpoteegiga koormata ning tal poleks tekkinud kahju, mis täitemenetluse läbiviimisel talle võiks tekkida. Isegi, kui kostja hindas makseriski ning jättis siiski hageja tähelepanu põhivõlgniku maksevõimega seotud riskidele juhtimata, vastutab ta VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva kohustuse rikkumise eest. Hageja tasaarvestab kostja nõude oma kahjunõudega kostja vastu. Hagejal on kostja vastu kahjunõue selles ulatuses, milles kostja saaks kinnisasja müügist tulu. Kuna kostja väitel pole tal seisuga 06.02.2014.a õigust suuremale summale kui 120 945,17 eurot, siis luges hageja käesoleva tasaarvestuse tegemisega lõppenuks enda kohustused nimetatud summas ja lisaks pärast 06.02.2014.a sissenõutavaks muutuva viivise summas. Kahju tekib tulevikus täitemenetluse jätkamise korral. Hagi rahuldamise korral hagejal kahju ei teki. Tingimusliku tasaarvestusavalduse esitamine kohtumenetluses on võimalik.

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 Hageja on võlgnevuse katteks tasunud 633,28 eurot, mis võimaldab tal tugineda AÕS § 349 lg-le 2. Kostja vastuväited

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 oleks kostja ees täitnud kõik eelnimetatud kohustused ja sissenõutavaks muutunud kostja nõuded. Laenu teenindamine pole sama, mis sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamine. Tasaarvestada saaks hageja nõuet üksnes juhul, kui hageja nõue oleks muutunud sissenõutavaks. Hageja nõue pole sissenõutavaks muutunud ning hagejale pole kahju tekkinud. Tegemist on tingimusliku tasaarvestusavaldusega, mis on VÕS § 198 kohaselt tühine. Esimese astme kohtu otsus

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 kustutamise õiguse tõttu enam õigust võlgade katteks tagatiseks seatud kinnisvara realiseerida. Kohus leidis, et selline seisukoht ei tulene ei esitatud lepingutest ega seadusest. Lepingu järgi vastutab hageja tagatiseks seatud kinnisvaraga hüpoteegisumma ulatuses kõigi nõuete eest, mis kostjal põhivõlgniku vastu on tekkinud. AÕS § 349 lg-st 2 ei tulene, et juhul, kui põhivõlgnik kohustust hüpoteegisumma ulatuses täidab, kuid järelejäänud nõue ületab siiski hüpoteegisummat, võiks tagatise andja nõuda hüpoteegi kustutamist. Hüpoteegi mõtteks on pakkuda täiendavat tagatist, juhuks kui põhivõlgnik kogu võlgnevust tasuda ei suuda. Ka hageja viidatud Riigikohtu 18.06.2012.a lahendist nr 3-2-1-81-12 ei tulene, et hüpoteeki saaks vähendada osas, milles laenu teenindamiseks on makseid tehtud. Lahendi p-s 11 selgitab Riigikohus, et hüpoteegi osalist kustutamist on võimalik nõuda nõude osalise rahuldamise korral rahuldatud nõude ulatuses. Seega on aluseks see, millise ulatuseni on nõue vähenenud, mitte see, mis ulatuses seda on täidetud. Käesoleval juhul tuleneb nõue laenulepingust nr 3421/01/07, mille rahuldamata osa ületab hüpoteegisummat. Vaidlus puudub selles, et hüpoteek ka sellest laenulepingust tulenevat nõuet tagab. Kuivõrd nõue pole väiksem kui hüpoteegisumma, poleks alust ka hüpoteegi kustutamiseks ega sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja ei tuginenud sellele, et täitemenetluse aluseks olev laenuleping nr 3421/01/07 oleks täidetud, vaid leidis, et sellest tuleneva nõude kujunemine pole üheselt mõistetav. Samuti ei tuginenud hageja sellele, et laenu poleks viidatud lepingu alusel antud. Seega puudub vaidlus selles, et kostja laenulepingu täitis ning põhivõlgnik on selle jätnud osaliselt täitmata. Laenulepingu 30.09.2009.a sõlmitud lisa 2 p 5.3 kohaselt lepiti laenu tagastamises kokku selliselt, et laenaja tagastab iga kuu 6. päeval ajavahemikul oktoober 2009– märts 2010 igakuiselt intressi vastavalt lepingu p-le 4. Alates aprillist 2010 kuni novembrini 2010 tagastab laenaja iga kuu 6. päeval laenu põhisosa igakuise summana 2000 krooni. Alates detsembrist 2010 kuni septembrini 2013 tagastab laenaja iga kuu 6. päeval laenu osade kaupa koos intressiga igakuiste annuiteetmaksetena. Hageja pole välja toonud, miks ta ei nõustu kostja esitatud võlaarvestusega (t I kd lk 155), kus on kajastatud lepingu lisas 2 avatuks jäänud annuiteetmaksete suurused ning intress ja viivis, samuti laekumised võlgnevuste katteks. Hageja, olles esitanud tõendid selle kohta, kui palju laenu tagastati, saanuks välja tuua, et võlgnevuse arvestus on mingis osas ekslik või et konkreetse laenulepingu katteks on rohkem makseid tehtud. Hageja on esitatud maksekorralduste põhjal arvestanud, et põhivõlgnik ja M.R. on laenulepingu nr 3421/01/07 teenindamiseks tasunud kostjale kokku 36 711,93 eurot (t I kd lk 161). Laenulepingu ja selle lisa 2 alusel maksti välja kokku 101 367,20 eurot, sellele lisandus intress ning kostja esitatud arvestuse järgi (millele hageja pole viiviste osas vastuväiteid esitanud) kogunes viiviseid summas 52 520,06 eurot. Ka juhul, kui lugeda õigeks hageja arvestust 36 711,93 euro tagasimaksmise kohta, ületaks võlgnetav summa ikkagi hüpoteegisummat 108 649,80 eurot. Hageja paljasõnalised väited nõude ebaselguse kohta pole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks TMS § 221 mõttes. Laenulepingu nr 3421/01/07 sõlmimise ajal 06.11.2007 kehtinud KAS § 83 lg 3 sätestas, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Laenulepingu nr 3421/01/07 otstarve oli Parex Banka laenu refinantseerimine. Riigikohus on leidnud, et laenu refinantseerimist võib pidada vastuolus olevaks vastutustundliku laenamise

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 põhimõttega, kui krediidiasutusele pidi olema selge, et laenusaaja ei suuda laenu tagastada, ning et täiendava intressikohustuse, lepingutasu maksmise ja käsunduslepingute järgi tasu maksmise kohustuse panekuga laenusaajale suurendas hageja tema võlakoormust, teades, et kostja ei suuda lepingut täita (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-13). Kostja selgituste kohaselt on ta analüüsinud põhivõlgniku maksevõimet vastavalt põhivõlgniku laenutaotlusele, arvestades ka tagatisi. Laenutaotlusest (t I kd lk 130-132) nähtub, et ettevõte oli laenutaotluse esitamise ajaks tegutsenud viis aastat ning plaanis tegevust laiendada, mis ei viita maksejõuetuse ohule. Samuti nähtub taotlusest, et tagatiseks on pakutud OÜ Puhkus ja Harrastus kinnistut väärtusega 1 500 000 krooni ning M. R-le ja hagejale kuuluvat kinnistut väärtusega 3 300 000 krooni. Sealjuures on kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas hinnata maksevõimelisuse juures ka põhivõlgnikule ning põhivõlgniku ainsale osanikule ja juhatuse liikmele kuuluvat kinnisvara, mis on soovitud laenu tagatiseks panna. OÜ Puhkus ja Harrastus on laenutaotlusele lisanud finantsaruanded viie aasta kohta. Otsuse laenutaotluse rahuldamise kohta on teinud viieliikmeline krediidikomitee. Kuigi ei nähtu laenutaotluse ja finantsandmete üksikasjalikku pangapoolset analüüsi, ei saanud esitatud andmetest siiski pangale selge olla, et laenusaaja kui toimiv äriühing ei suuda laenu tagastada. Kohtu arvates on olukorras, kus hageja tugineb kostjapoolsele teavituskohustuse rikkumisele, oluline ka kostja välja toodud (ja hageja poolt vaidlustamata) asjaolu, et hageja oli seadnud hüpoteegi juba varasemalt põhivõlgniku kohustuste tagamiseks AS Parex Panka kasuks, ja seda suuremas ulatuses. Seega pidi hageja, tehes järjekordselt otsuse põhivõlgniku kohustuste tagamise kasuks, olema varasema kogemuse pinnalt tavalisest rohkem kursis sellega, kas ja kuidas suudab põhivõlgnik laene teenindada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega teavituskohustust hageja ees. Seetõttu ei saa hagejal olla sellest tulenevalt kahju tekkinud ning kohus jättis hageja tasaarvestusavalduse tähelepanuta. Kuna hageja väited pole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks täiteasjas nr 007/2013/89066, jättis kohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 kinnisasja arvel täitemenetluse kaudu rahuldada. Arvestades asjaolu, et tegemist on täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiga, leiab hageja, et isegi kui tal puuduks õigus AÕS § 349 lg-le 2 tugineda, tulnuks kohtul aidata kaasa tõendite kogumisele, millest nähtub kostja (täitemenetluses sissenõudja) nõude täpne arvestus. Eeltoodu tõttu esitas hageja vastava taotluse ka apellatsioonimenetluses. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1), kuna otsusest ei ole aru saada, miks kohus ei nõustu apellandi väitega, et a) AÕS § 349 lg 2 kohaldamisel tuleb arvestada tagatud kohustuste teenindamise ulatusega ning b) kui hüpoteegipidaja nõudeid on teenindatud hüpoteegisumma ulatuses, siis sellises olukorras puudub hüpoteegipidajal õigus nõuete rahuldamiseks hageja kinnisasja arvel. Kuigi tegemist on suuresti õiguse kohaldamise küsimusega, tulnuks kohtul oma õiguse kohaldamise valikut põhjendada (TsMS § 442 lg 8). Kostja ei ole tõendanud, et tal on üldse kehtiv nõue, mida hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldada. Kuigi hageja kostja nõude põhjendamist taotles, ei ole kostja oma nõude täpset arvestust esitanud. Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et krediidiasutus on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, kui ta on jätnud analüüsimata majanduse üldise olukorra, krediiditaotleja tegevusvaldkonna eripärad, taotleja võimekuse kohustusi tulevikus nõuetekohaselt teenindada, tema äriplaani, mille realiseerimiseks põhivõlgnik laenu soovis jne. Seega leiab apellant, et kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui on hinnanud krediiditaotleja (käesoleval juhul põhivõlgniku) krediidivõimekust üksnes põhivõlgniku poolt krediidi taotluses esitatud andmete alusel. Kostja pidanuks viima läbi sisulise krediidivõimekuse analüüsi, mida ta aga teinud ei ole. Vastustaja seisukoht

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 võib ületada ka hüpoteegisummat. Hüpoteegi kustutamist saab nõuda üksnes siis, kui kõik hüpoteegiga tagatud nõuded on lõppenud (AÕS § 349 lg 1). Hüpoteegi osalist kustutamist saab nõuda siis, kui hüpoteegiga tagatud nõuded on osaliselt lõppenud (lg 2). Hüpoteegi kustutamist ei saa nõuda ulatuses, milles hüpoteegiga tagatud nõudeid on täitmata. Kuna hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis, siis ei sõltu hüpoteegi kehtivus hüpoteegiga tagatavate nõuete kehtivusest ega vastavate nõuete olemasolust ning hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamine ei anna hüpoteegi kustutamise nõudeõigust juhul, kui lisaks rahuldatud nõuetele on veel nõudeid, mille osas on kokku lepitud, et need on hüpoteegiga tagatud. Sama hüpoteek võib tagada väga erinevaid nõudeid ning hüpoteegipidaja ja kinnisasja omanik ei pea korduvalt hüpoteeke kustutama ja uusi hüpoteeke seadma, kui hüpoteegiga tagatud nõuetest osa rahuldatakse, samas, kui hüpoteegisumma ulatuses eksisteerib nõudeid, mis on hüpoteegiga tagatud. Sellise sisuga on hüpoteegi regulatsioon kehtinud enam kui 20 aastat. Eespool toodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et asjaolu, et hüpoteegiga tagatud nõudeid on mingis osas tagasi makstud, ei saa olla iseenesest aluseks hüpoteegi kustutamisele, ning et hüpoteegi kustutamine võiks kõne alla tulla juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuded on täies ulatuses (AÕS § 349 lg 1) või osaliselt (AÕS § 349 lg 2) lõppenud. Seega lähtus maakohus käesoleva vaidluse lahendamisel õigesti sellest, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks või osaliseks lubamatuks tunnistamiseks tuleb tõendada, et hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole või et nõudeid on hüpoteegisummast vähem.

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 katteks) tutvuda apellatsioonimenetluses, kus kostja tuli hagejale vastu ja esitas hagejale ja kohtule täiendava, veel rohkem lahti kirjutatud arvestuse. Ka selle arvestuse pinnalt ei toonud hageja esile mitte ühtegi küsitavust, vasturääkivust või valearvestusele viitavat asjaolu, kuigi kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis hagejale selleks võimaluse.

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-57987 mingid kindlad asjaolud, ning et kontrolli vajadus pidi kostjal selge olema just konkreetsetel ajahetkedel minevikus ja et see ei selgunud alles hiljem. Apellant ei ole selgitanud, miks ei võinud kostja usaldada seda informatsiooni, mida laenusaaja talle andis ja miks oleks pidanud kostja eeldama, et laenusaaja poolt antav informatsioon võib osutuda valeks. Apellant ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud järeldada, et juhul, kui kostja oleks kontrollikohustuse täitmisel minevikus täiendavaid andmeid küsinud ning neid uurinud (eeldades, et nende hankimiseks oli kohustus), oleks kostja või kostjaga sarnane mõistlik krediidiasutus keeldunud laenusaajale laenu andmast. Apellant ei ole esile toonud ka seda, et millise täiendava informatsiooni saamise korral ei oleks ta kostja kasuks hüpoteeki seadnud. Kuigi hageja esitas sellise väite, esitati see väide alles hiljem, täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi raames. Selleks hetkeks oli selgunud juba see, et laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta, ning et hagejale kuuluv kinnisasja kaasomandi mõtteline osa läheb täitemenetluses sundmüüki. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise üle otsustamisel on oluline ka see, mis asjaoludel laenusid anti ja laenusid tagati. Nii ei seadnud hageja hüpoteeki esmalt mitte kostja kasuks, vaid kostja seadis algselt hüpoteegi ühe teise krediidiasutuse kasuks ning laen teisest krediidiasutusest refinantseeriti põhjusel, et kostja pakkus soodsamaid laenutingimusi, mis muutsid laenulepingu tagasimaksmise tõenäolisemaks ning mis muutis ka hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja kaasomaniku mõttelise osa omaniku olukorda soodsamaks. Juhul, kui hüpoteeki ei oleks kostja kasuks seatud, oleks see edasi kehtinud selle teise krediidiasutuse kasuks, kellelt algselt laen võeti. Ka nende asjaolude valguses ei ole hageja usutavaks muutnud, et rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, või et selle põhimõtte rikkumine oleks talle kahju tekitanud. Asjas esitatud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et laenusaaja oli ajal, mil tuli vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärgil laenusaaja maksevõimet kontrollida, makseraskustes, ning et laenusaaja majanduslik olukord oli selline, et laenu andmine oli välistatud. Menetluskulude jaotus

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.