Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

hageja ja Xxx kaasomandis olevale kinnistule kostja kasuks hüpoteegi summaga 1 700 000 krooni (108 649,80 eurot). Lepingu p 4.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded OÜ Xxx(edaspidi põhivõlgnik) vastu, mis tulenevad kostja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Konkreetselt on lepingus tagatavate nõuete osas nimetatud laenulepinguid nr xxxja 3427/01/07. Hüpoteegiga tagatud kohustusi on põhivõlgnik ja Xxx täitnud kokku 108 016,52 euro ulatuses. Rahaliste maksetena on põhivõlgnik ja Xxx tasunud kokku 1 329 733,20 krooni (84 985,44 eurot) ja 4 500 eurot. Lisaks on selle hüpoteegiga tagatud kohustusi täidetud 18 531,08 euro ulatuses täitemenetluses nr 084/2012/2975 põhivõlgnikule kuulunud kinnisasja võõrandamise arvel. Seega on hüpoteegiga tagatud kohustused kostja ees täidetud. Hagejal on asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 2 alusel õigus nõuda hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses, so summas 108 016,52 eurot. Hageja nõustus hüpoteegi seadmisega üksnes seetõttu, et hageja vend Xxx kinnitas põhivõlgniku juhatuse liikmena, et suudab kohustusi kostja ees täita vähemalt hüpoteegisumma 1 700 000 krooni ulatuses. Lisaks arvestas hageja, et ta vastutab oma kinnisvaraga põhivõlgniku kohustuste eest alles pärast seda, kui põhivõlgniku vastu on kostja kõik oma võimalused ammendanud. Kostjal puudub õigus täitemenetluse läbiviimiseks, vaid tal on kohustus hageja nõudmisel hüpoteek hagejale üle kanda või kinnistusraamatust kustutada. Isegi kui põhivõlgnik ei suutnud kohustusi kostja ees täita täies ulatuses, vähenes hageja vastutus AÕS § 349 lg 2 alusel selles ulatuses, milles on hüpoteegiga tagatud kohustusi täitnud põhivõlgnik ise. Hagejal puudub täpne ülevaade sellest, millises summas on üldse hüpoteegiga tagatud kohustusi tekkinud ning sellekohast teavet ei anna ka kostja. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-64-12 p-s 36 leidnud, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega. Kostja esitas kohtutäiturile sisuliselt sama võlajäägi arvestuse, mille ta esitas ka hagejale oma vastuses. Võlajäägi arvestusest ei nähtu, millises ulatuses on põhivõlgnik hüpoteegiga tagatud nõudeid rahuldanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 146 lg 1 sätestab, et käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Hüpoteegi tagatise iseloomust tulenevalt on ka hüpoteegipidajal kinnisasja omaniku informeerimiskohustus. Hageja andmetel ei saa summa, mille ulatuses on kostjal õigus oma nõudeid hagejale kuuluva kinnisvara arvelt rahuldada, ületada 633,28 eurot. Kohtutäitur on vabatahtliku täitmise kohta saadetud teates märkinud ebaõige summa, mida hageja pole võimeline kostjale tasuma. Hageja ei soovi hoiduda kohustuste täitmisest selles ulatuses, milles kostjal on õigus hagejalt kohustuse täitmist nõuda. Kostja tegeliku nõude ulatuses soovib hageja kostja nõude täita. Hüpoteegi kustutamise seisukohast on oluline see, kui palju on hüpoteegiga tagatud kohustusi kokku teenindatud. Iga kohustuse teenindamine vähendab hüpoteegi vastutust (Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-81-12, p 11). Kuna hüpoteegiga ei tagatud üksnes laenulepingust nr xxxtulenevaid kohustusi, ei saa käesoleval juhul AÕS § 349 lg 2 kohaldamisel piirduda üksnes selle laenulepingu teenindamiseks tehtud maksetega, vaid arvesse tuleb võtta kõiki hüpoteegiga tagatud kohustuste teenindamiseks tehtud sooritusi. Hagiavalduse lisadest nähtub, et põhivõlgnik ja Xxx on ainuüksi laenulepingu nr xxxteenindamiseks tasunud kostjale kokku 36 711,93 eurot. Kostja esindaja kinnitas 11.02.2014 korraldaval kohtuistungil, et laenulepingust nr xxxtulenevaid kohustusi on teenindatud summas 23 331,08 eurot. Muude hüpoteegiga tagatud kohustuste teenindamise mahu kohta ei ole kostja üldse oma seisukohta avaldanud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-190-13 p-s 16 märkinud, et

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusel tuleb teha kindlaks mh see, kui suur on tagatud võlg, millised on kõrvalnõuded ning kas ja millal muutus võlg sissenõutavaks. Kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on täitemenetluse läbiviimine VÕS § 101 lg-st 3 tuleneva piirangu tõttu lubamatu. Kostja oli kohustatud laenu andmisel hoolikalt hindama põhivõlgniku krediidivõimekust ega saanud seda jätta tegemata üksnes põhjusel, et nõue on piisavalt tagatud. Hageja sõlmis hüpoteegilepingu, tuginedes usaldusele kostja vastu. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et ta oleks põhivõlgniku krediidivõimekust sisuliselt analüüsinud. Kolme tõendi peale kokku on kostja üldsõnaliselt välja toonud põhivõlgniku krediidivõimekuses järgmised riskid: kehv ilmastik, konkurendid ning välisreiside odavnemine. Samuti on kostja kinnitanud, et refinantseeris põhivõlgniku laenukohustuse Parex Banka ees. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks uurinud, mis põhjusel oli põhivõlgnik Parex Banka eest raskustesse sattunud. Arvestada tuleb ka sellega, et 2007. a oli majanduslanguse aeg ning seega pidanuks krediidiasutus olema laenude väljastamisel eriti tähelepanelik. Kui kostja oleks põhivõlgniku maksevõimet sisuliselt hinnanud ning juhtinud sellega seotud riskidele hageja tähelepanu, poleks hageja lasknud oma vara hüpoteegiga koormata ning tal poleks tekkinud kahju, mis täitemenetluse läbiviimisel talle võiks tekkida. Isegi kui kostja hindas makseriski ning jättis siiski hageja tähelepanu põhivõlgniku maksevõimega seotud riskidele juhtimata, vastutab ta VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva kohustuse rikkumise eest. Hageja tasaarvestab kostja nõude oma kahjunõudega kostja vastu. Hagejal on kostja vastu kahjunõue selles ulatuses, milles kostja saaks kinnisasja müügist tulu. Kuna kostja väitel pole tal seisuga 06.02.2014 õigust suuremale summale kui 120 945,17 eurot, siis loeb hageja käesoleva tasaarvestuse tegemisega lõppenuks enda kohustused nimetatud summas ja lisaks pärast 06.02.2014 sissenõutavaks muutuva viivise summas. Kahju tekib tulevikus täitemenetluse jätkamise korral. Hagi rahuldamise korral hagejal kahju ei teki. Tingimusliku tasaarvestusavalduse esitamine kohtumenetluses on võimalik. Hageja on võlgnevuse katteks tasunud 633,28 eurot, mis võimaldab tal tugineda AÕS § 349 lg-le

Meelevaldne on hageja väide, et kostja on kõrvalnõuetest loobunud. Kostja saab kõrvalnõuetest loobuda vaid omapoolse avalduse alusel, mida kostja teinud pole. Laenulepingu nr xxxjärgsed kohustused kostja ees on põhivõlgnik täitnud 30.09.2009 ning see laenuleping pole enam asjassepuutuv. Hageja pole viidanud konkreetsetele puudustele võlgnevuse arvestuses ega toonud välja asjaolusid, millises osas jääb see talle arusaamatuks. Kostja on kohtutäiturile esitanud kõik vajalikud võlgnevuse olemasolu kinnitavad dokumendid. Samuti on kostja jooksvalt edastanud teateid hagejale laenulepingu rikkumiste kohta põhivõlgniku poolt kostjale teadaolevale hageja aadressile, kuid hageja nimetatud teateid vastu võtnud pole. Seega on hageja ise loonud olukorra, kus ta pole saanud teavet laenulepingust tuleneva nõude osas. Lisaks on Riigikohus asjas nr 3-2-1-81-12 asunud seisukohale, et hagejal tuleb tõendada hüpoteegi kustutamise (sh osalise kustutamise) aluseks olevate asjaolude esinemist. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, millega ta tõendaks oma osa suurust ühishüpoteegist. Ekslik on hageja seisukoht, et oluline on see, kui palju on hüpoteegiga tagatud kohustusi teenindatud. Hüpoteek on olemuselt tagatis, millega tagatakse laenukohustuse kohane täitmine ja hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse nõude sissenõutavaks muutumisel pöörata hüpoteegist tulenev nõue sundtäitmisele. Seega ei ole võimalik laenukohustuse jooksval teenindamisel iga osamakse tasumisel nõuda hüpoteegisumma vähendamist AÕS § 342 lg 2 mõistes. Vastavalt hagejaga sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p-le 4.2.2 on hüpoteegiga tagatud nii põhinõuded kui ka kõrvalnõuded. Hageja pole tõendanud, et hageja oleks kostja ees täitnud kõik eelnimetatud kohustused ja sissenõutavaks muutunud kostja nõuded. Laenu teenindamine pole sama, mis sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamine. Hageja pole arvestanud ka asjaoluga, et tegemist on ühishüpoteegiga. AÕS § 361 lg 1 sätestab, et kui ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude, võib ta nõuda tema kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Tasaarvestada saaks hageja nõuet üksnes juhul, kui hageja nõue oleks muutunud sissenõutavaks. Hageja nõue pole sissenõutavaks muutunud ning hagejale pole kahju tekkinud. Tegemist on tingimusliku tasaarvestusavaldusega, mis on VÕS § 198 kohaselt tühine. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike ja suuliste väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama sätte lg 11 kohaselt saab muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis sama seadustiku § 2 lg 1 p-des 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna tal on õigus nõuda tema kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamist AÕS § 349 lg 2 alusel, samuti kuna täitemenetluse aluseks olev nõue on ebaselge. Hageja leiab ka, et kostja ei ole laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on hagejal tekkinud kahju 120 945,17 eurot, mille hageja tasaarvestab kostja nõudega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et täitemenetluses nr 007/2013/89066 on täitedokumendiks 06.11.2007 hüpoteegi seadmise leping, mille alusel seati hagejale ja Xxx kuuluvale kinnistule

hüpoteek summas 1 700 000 krooni (108 649,80 eurot). Hüpoteegi seadmise 06.11.2007 lepingu p 4.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded OÜ Xxx vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ Xxx vahel 06.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr xxx ja laenulepingust nr xxxja nende kõigist muudatustest ja lisadest, sh sellistest, millega suurendatakse tagatud nõude võlgniku vastutust. Samuti on tagatud kõik hüpoteegipidaja olemasolevad ja tekkivad nõuded OÜ Xxx vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ning OÜ Xxx vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende kõigist võimalikest lisadest ja muudatustest. Lepingu p-st 4.2.2 nähtuvalt tagavad hüpoteegid nii põhinõudeid, intressinõudeid kui ka kõrvalnõudeid. Kostja nõue põhivõlgniku vastu tuleneb laenulepingust nr xxx. Nimetatud laenulepingust (t lk 20-25) nähtub, et kostja on andnud OÜ-le Xxx laenu 1 204 395 krooni. Laenulepingu 30.09.2009 sõlmitud lisast nr 2 (t lk 27) nähtuvalt suurendati laenusummat 381 657 krooni võrra ning lepingu alusel väljamakstav summa on kokku 1 586 052 krooni (101 367,20 eurot). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hüpoteegiga tagatud laenuleping nr xxx ning põhivõlgniku ja kostja vahel sõlmitud arvelduskrediidileping nr xxx on täidetud täies ulatuses ning täitemenetluse alustamise ajendiks olnud laenuleping nr xxx on täidetud osaliselt. Hageja arvates tagab hüpoteek laenulepingut nr xxx järgmises ulatuses: hüpoteegisumma miinus kõigi hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmissumma (leping nr xxx täies ulatuses, 3421/01/01 täidetud ulatuses ja arveldus-krediidileping nr xxx täidetud ulatuses). Kostja arvates jäi hüpoteek hüpoteegisumma ulatuses tagama laenulepingust nr xxx tulenevat nõuet ka pärast seda, kui teised lepingud täideti (laen tagastati). Hageja on seisukohal, et kui tagatavate nõuete katteks on tagasimakseid tehtud hüpoteegisumma ulatuses (hageja leiab, et võlgnevuste katteks on põhivõlgnik, Xxx ja Xxx tasunud kokku 108 016,52 eurot), pole võlausaldajal AÕS §-s 349 lg-s 2 sätestatud hüpoteegi kustutamise õiguse tõttu enam õigust võlgade katteks tagatiseks seatud kinnisvara realiseerida. Kohus leiab, et selline seisukoht ei tulene ei esitatud lepingutest ega seadusest. AÕS § 349 lg 2 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Lepingu järgi vastutab hageja tagatiseks seatud kinnisvaraga hüpoteegisumma ulatuses kõigi nõuete eest, mis kostjal põhivõlgniku vastu on tekkinud. AÕS § 349 lg-st 2 ei tulene, et juhul, kui põhivõlgnik kohustust hüpoteegisumma ulatuses täidab, kuid järelejäänud nõue ületab siiski hüpoteegisummat, võiks tagatise andja nõuda hüpoteegi kustutamist. Hüpoteegi mõtteks on pakkuda täiendavat tagatist, juhuks kui põhivõlgnik kogu võlgnevust tasuda ei suuda. Ka hageja viidatud Riigikohtu 18.06.2012 otsusest asjas nr 3-2-1-81-12 ei tulene, et hüpoteeki saaks vähendada osas, milles laenu teenindamiseks on makseid tehtud. Lahendi p-s 11 selgitab Riigikohus, et hüpoteegi osalist kustutamist on võimalik nõuda nõude osalise rahuldamise korral rahuldatud nõude ulatuses. Seega on aluseks see, millise ulatuseni on nõue vähenenud, mitte see, mis ulatuses seda on täidetud. Käesoleval juhul tuleneb nõue laenulepingust nr xxx, mille rahuldamata osa ületab hüpoteegisummat. Vaidlus puudub selles, et hüpoteek ka sellest laenulepingust tulenevat nõuet tagab. Kuivõrd nõue pole väiksem kui hüpoteegisumma, poleks alust ka hüpoteegi kustutamiseks ega sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja ei tugine sellele, et täitemenetluse aluseks olev laenuleping nr xxx oleks täidetud, vaid leiab, et sellest tuleneva nõude kujunemine pole üheselt mõistetav. Samuti ei tugine hageja sellele, et laenu poleks viidatud lepingu alusel antud. Seega puudub vaidlus selles, et kostja laenulepingu täitis ning põhivõlgnik on selle jätnud osaliselt täitmata. Laenulepingu 30.09.2009 sõlmitud lisa 2 p 5.3 kohaselt lepiti laenu tagastamises kokku selliselt, et laenaja tagastab iga kuu

Alates aprillist 2010 kuni novembrini 2010 tagastab laenaja iga kuu 6. päeval laenu põhisosa igakuise summana 2 000 krooni. Alates detsembrist 2010 kuni septembrini 2013 tagastab laenaja iga kuu 6. päeval laenu osade kaupa koos intressiga igakuiste annuiteetmaksetena. Hageja pole välja toonud, miks ta ei nõustu kostja esitatud võlaarvestusega (t lk 155), kus on kajastatud lepingu lisas 2 avatuks jäänud annuiteetmaksete suurused ning intress ja viivis, samuti laekumised võlgnevuste katteks. Hageja, olles esitanud tõendid selle kohta, kui palju laenu tagastati, saanuks välja tuua, et võlgnevuse arvestus on mingis osas ekslik või et konkreetse laenulepingu katteks on rohkem makseid tehtud. Hageja on esitatud maksekorralduste põhjal arvestanud, et põhivõlgnik ja Xxx on laenulepingu nr xxx teenindamiseks tasunud kostjale kokku 36 711,93 eurot (t lk 161). Laenulepingu ja selle lisa 2 alusel maksti välja kokku 101 367,20 eurot, sellele lisandus intress ning kostja esitatud arvestuse järgi (millele hageja pole viiviste osas vastuväiteid esitanud) kogunes viiviseid summas 52 520,06 eurot. Ka juhul, kui lugeda õigeks hageja arvestust 36 711,93 euro tagasimaksmise kohta, ületaks võlgnetav summa ikkagi hüpoteegisummat 108 649,80 eurot. Hageja paljasõnalised väited nõude ebaselguse kohta pole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks TMS § 221 mõttes. Laenulepingu nr xxx sõlmimise ajal 06.11.2007 kehtinud KAS § 83 lg 3 sätestas, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Laenulepingu nr xxx otstarve oli Parex Banka laenu refinantseerimine. Riigikohus on leidnud, et laenu refinantseerimist võib pidada vastuolus olevaks vastutustundliku laenamise põhimõttega, kui krediidiasutusele pidi olema selge, et laenusaaja ei suuda laenu tagastada ning et täiendava intressikohustuse, lepingutasu maksmise ja käsunduslepingute järgi tasu maksmise kohustuse panekuga laenusaajale suurendas hageja tema võlakoormust, teades, et kostja ei suuda lepingut täita (Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13). Kostja selgituste kohaselt on ta analüüsinud põhivõlgniku maksevõimet vastavalt põhivõlgniku laenutaotlusele, arvestades ka tagatisi. Laenutaotlusest (t lk 130-132) nähtub, et ettevõte oli laenutaotluse esitamise ajaks tegutsenud viis aastat ning plaanis tegevust laiendada, mis ei viita maksejõuetuse ohule. Samuti nähtub taotlusest, et tagatiseks on pakutud OÜ Xxx kinnistut väärtusega 1 500 000 krooni ning Xxx ja Xxx kuuluvat kinnistut väärtusega 3 300 000 krooni. Sealjuures on kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas hinnata maksevõimelisuse juures ka põhivõlgnikule ning põhivõlgniku ainsale omanikule ja juhatuse liikmele kuuluvat kinnisvara, mis on soovitud laenu tagatiseks panna. OÜ Xxx on laenutaotlusele lisanud finantsaruanded viie aasta kohta. Otsuse laenutaotluse rahuldamise kohta on teinud viieliikmeline krediidikomitee. Kuigi ei nähtu laenutaotluse ja finantsandmete üksikasjalikku pangapoolset analüüsi, ei saanud esitatud andmetest siiski pangale selge olla, et laenusaaja kui toimiv äriühing ei suuda laenu tagastada. Kohtu arvates on olukorras, kus hageja tugineb kostjapoolsele teavituskohustuse rikkumisele, oluline ka kostja välja toodud (ja hageja poolt vaidlustamata) asjaolu, et hageja oli seadnud hüpoteegi juba varasemalt põhivõlgniku kohustuste tagamiseks AS Parex Panka kasuks, ja seda suuremas ulatuses. Seega pidi hageja, tehes järjekordselt otsuse põhivõlgniku kohustuste tagamise kasuks, olema varasema kogemuse pinnalt tavalisest rohkem kursis sellega, kas ja kuidas suudab põhivõlgnik laene teenindada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega teavituskohustust hageja ees. Seetõttu ei saa hagejal olla sellest tulenevalt kahju tekkinud ning kohus jätab hageja tasaarvestusavalduse tähelepanuta.

Kuna hageja väited pole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks täiteasjas nr 007/2013/89066, jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tühistab 18.12.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise, milleks kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 007/2013/89066. Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg-te 1, 11 ja 5 alusel 6 000 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 350 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.