Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-14-59118 (EKP intress + 8 % aastas) kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik FIE Axxx Bxxx esitas 15.10.2014. a kohtule hagiavalduse xxx Mxxxxxxvastu võla, viivise ja võla sissenõudmise kulude nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 5051,40 eurot, millest moodustab 4980 eurot müügilepingust tulenev põhivõlg, 68,65 eurot 15.10.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 2,75 eurot võla sissenõudmise kulu. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhivõlalt alates 16.10.2014. a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Kohus võttis hagi 30.10.2014. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 03.11.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid pooled 2014. a augustis müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale viljakuivati ahju ja põleti hinnaga 4980 eurot. Hageja on kostjale müügilepingu eseme üle andnud ja esitanud müügihinna tasumiseks arve maksetähtajaga 15.08.2014. a. Kostja on kauba vastu võtnud, kuid ei ole selle eest hagejale tähtaegselt tasunud. Hageja saatis kostjale võlateatise ning andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Vaatamata sellele kostja hageja nõuet täitnud ei ole.

2-14-59118 Kostja on müügilepingust tulenevat maksekohustust rikkunud ja seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu tasumata põhivõla saamiseks ja õiguskaitsevahendina viivise ja võla sissenõudmise kulude nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 5 kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja arvutanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 68,65 eurot. Alates hagi esitamisest, s.o alates 16.10.2014. a taotleb hageja viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 16.10.2014. a – 17.12.2014. a eest viiviste suuruseks 68,67 eurot (4980 eurot x 0,022 % x 63 päeva), mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5120,07 eurot, millest moodustab 4980 eurot müügilepingust tulenev põhivõlg, 137,32 eurot 17.12.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 2,75 eurot võla sissenõudmise kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka alates 18.12.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud enda menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 425 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 15.10.2014. a riigilõivu summas 425 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 425 eurot.

2-14-59118 Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.