Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 15.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-51260/23
Asja liik: Tsiviilasi
Menetlusliik: Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg: 15.12.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1158

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2014 Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-12-51260

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

PlusPlus Capital AS hagiavaldus Txxx Pxxxxxxxvastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151), esindaja Reeli Ilves (PlusPlus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: Txxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe-post: x

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada PlusPlus Capital AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata kindlaks PlusPlus Capital AS menetluskulud summas 186,36 eurot (ükssada kaheksakümmend kuus eurot ja 36senti ). 2.Mõista Txxx Pxxxxxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulude katteks 186,36 eurot (ükssada kaheksakümmend kuus eurot ja 36 senti ). Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

Menetluse käik Tartu Maakohus tegi 23.07.2013.a. otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud 2/3 ulatuses hageja kanda ja 1/3 ulatuses kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 26.08.2013.a. 11.09.2013 esitas hageja esindaja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kinnitusega, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasjas nr 2-12-51260 ning näidates hageja

menetluskuludena järgmised kulud:

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 56,88 eurot; 2.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 118,20 eurot; 3.Hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest hagimenetluses 384,00 eurot (esindaja poolt väljastatud arved lisatud). Menetlustoimingute täpne kirjeldus, mille kohta on esitatud arved, on näidatud arvete teenuse nimetuse väljal. Teenusena on tutvutud hagi aluseks olevate dokumentidega, koostatud hagiavaldus, samuti esitatud muid dokumente tsiviilasjas ning tehtud menetlustoiminguid. Arvestuslikult on hageja menetluskulud 175,08/3= 58,36 € ja 384 / 3= 128,00 €. Hageja palub tsiviilasjas nr. 2-12-51260 välja mõista kostjalt Tiia Piilingult riigilõivu 58,36 € ja esindus tasu 128,00 € kokku seega 186,36 €. Hageja menetluskulude nimekiri koos lisadega edastati kostjale vastavalt TsMS § 176 lg1. Kostja antud tähtaja jooksul vastuväidet ega oma menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega tulenevalt TsMS § -st 231 lg 4, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest, eeldatakse, et vastaspool on omaksvõtnud talle esitatud asjaolud. Kohus edastas uuesti menetluskulude nimekirja detsembris 2014.a, mille kostja sai kätte 04.12.2014.a. Kostja teatas, et ta kasvatab üksi kahte väikest last ja sissetulekuks on vaid peretoetus, töötu abiraha ja harvad elatise maksed. Seetõttu puuduvad vahendid tasumaks hageja menetluskulusid. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning sellele on lisatud TsMS § 174 lg 3 nõutav menetluskulude nimekiri. TsMS § 175 lg 1 (enne 01.01.2013 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas käesolevas kohtumenetluses TsMS § 218 nõuetele vastav esindaja (tl 39). Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus jättis hageja menetluskulud 1/3 ulatuses kostja kanda. Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 lausele 1, kusjuures hageja kantud menetluskulude sisuks on kohtukuluna riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 56,88 eurot ja riigilõiv hagi esitamisel 118,20 eurot, kokku riigilõiv summas 175,08 eurot ja kohtuväline kulu (õigusabikulud) kokku summas 384 eurot, seega hageja menetlsukulu kokku 559,08 eurot, millest hageja palub kohtul kostjalt välja mõista vastavalt kohtuotsuses toodud menetluskulude jaotusele 1/3 so 186,36 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Toimikus olevate dokumentidega (tl 42 ja 43) on tõendatud hageja poolt riigilõivu tasumine kokku summas 175,08 eurot. Tulenevalt kohtu poolt määratud menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 58,36 eurot ( 175,08/3). TsMS § 172 lg 8 kohaselt kohtuväliste kulude hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Maakohus jättis menetluskulud kostja, Txxx Pxxxxxxx, kanda. Kostja ainsaks vastuväiteks on, et tal puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks. Kuludele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. 06.01.2010 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-154-09 (p 12) nõustus Riigikohus sellega, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu lepingulise esindaja kulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 384 eurot (sh käibemaks ), kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada, kuuluvad hageja kohtuvälised kulud hüvitamisele käibemaksuga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kas on toimunud kohtuvaidluse ajal kohtuistungeid, jms, mis puutub konkreetsesse kohtumenetlusse. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähutvalt on hageja esindaja koostanud 22.03.2013 kohtule esitanud hagiavalduse (tl 12-14) sisulise tekstiga 2-lehel ja hagiavaldust tõendavad lisad (tl 16-38), esitanud vastavalt kohtu nõudmisele vastuse päringule (tl 52). Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik hageja esindaja kulu summas 384 eurot, millest kostjal tuleb vastavalt kohtu poolt määratud menetluskulude jaotusele hüvitada hagejale 128 eurot (384/3). Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes Tartu Maakohtu 23.07.2013.a. otsuses märgitud menetluskulude jaotusele tuleb kostjal, Txxx Pxxxxxxxx, hüvitada hagejale, PlusPlus Capital AS-le, hageja kohtukulu summas 58,36 eurot ( riigilõiv) ja õigusabikulu summas 128 eurot. Seega kuulub kostjal hagejale hüvitamisele kokku hageja menetluskulu summas 186,36 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma 3 (4)