Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

esitatud arvetele. Kostja kasutas pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingute tingimusi. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga, s.o 09.05.2009.a, on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 948,44 eurot. Pooled kinnitasid oma allkirjadega lepingutel, et kohustuvad täitma lepingute lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimusi), kus peatükis IV on loetletud kostja kohustused. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest ning üldtingimuste peatüki VII kohaselt on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning viimane loovutas nõude summas 948,44 eurot koos kõrvalnõuetega (viivised) kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse summas 948,44 eurot ja viivised summas 947,44 eurot. Viivised on arvestatud hagiavalduse esitamise seisuga. Hageja on arvestanud viivisteks perioodi 09.05.2009.a–05.12.2012.a viivisemääraga 0,15% päeva 1857,99 eurot, kuid vähendanud viivisenõuet alla põhinõude summa. Hageja on esitanud 22.04.2009.a esitatud arve (lk 23), 21.08.2008.a sõlmitud liitumislepingu (lk 17) ja järelemaksulepingu (lk 18), 29.09.2008.a sõlmitud liitumislepingu (lk 16), arvesaatelehed (lk 20-21), teatise nõude loovutamise kohta (lk 38) ja Tele2 teenuste kasutamise tingimused (lk 25-37). Hageja on 14.05.2013.a esitanud kohtule täiendavad tõendid: Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (alates 01.01.2006.a ja alates 10.10.2008.a) (lk 69-97) ning perioodi 22.10.2008.a – 22.03.2009.a arved ja kinnituse (lk 58) arvete esitamise kohta e-posti teel. Kostja vastuväited 17.04.2013.a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagiavalduses esitatud nõudeid täies ulatuses. Kostja leidis, et hagiavalduse esitamise aluseks on eelkõige tõendid, mis tõendavad võlasuhte olemust. Kostja ja Tele2 vahel on eelnevatel aastatel sõlmitud rohkem kui üks mobiilsideteenuse leping. Hageja viitas hagiavalduses lepingu sõlmimise olemusele, kuid ei ole lisanud konkreetset lepingut, mille alusel ta nõude esitab ka millest nähtuks lepingu sõlmimise kuupäev. Kostja viitas hageja poolt esitatud lepingu üldtingimustele, millisel puuduvad kuupäevad ja poolte allkirjad ja kahtles, kas nimetatud tingimused kehtisid ja lepingu sõlmimise ajal. Kostja teatas, et talle on arusaamata, miks sõlmist Tele2 pärast nn võlgnevuse olemasolu 2009.a kostjaga veel lepinguis ning ei teavitanud kostjat võlgnevuse olemasolust 4 aasta jooksul, vaid alles kohtu kaudu. Kostja elas seniajani heas usu, et tal puuduvad kohustused. Kostja leidis, et tulenevalt TsÜS § 146 lg 3 on hagi aegunud, kuna võlgnevus on tekkinud alates 22.04.2009.a ning hageja ei ole kasutanud 3 aasta jooksul arvates võlgnevuse tekkimisest, õigust võlgnevuse sissenõudmiseks (TsÜS § 146 lg 1). Kostja palus kohtul kohaldada aegumist ja jätta sellest tulenevalt hagi rahuldamata. Kostja täiendavaid seisukohti menetluses ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus, tuginedes poolte poolt esitatud kirjalikele tõenditele, on teinud kindlaks, et:  Tele2 Eesti AS ja Txxx Pxxxxxx on sõlminud 21.08.2008.a Tele2 liitumislepingu (lk 17) ning isikule on esitatud arve-saateleht nr 80110688 (lk 20), mille kohaselt on isik pidanud tasuma liitumistasu 125,00 krooni.  Tele2 Eesti AS ja Txxx Pxxxxxx on sõlminud 21.08.2008.a Tele2 järelmaksulepingu (lk 18), mille kohaselt pidi kostja omandama mobiiltelefoni SonyEricsson W890I summas 4805,08 krooni, millele lisandub käibemaks summas 864,92 krooni; s.o

kogusummas 5670 krooni. Sissemakse summa oli 0,00 krooni ning igakuine osamakse oli 315,00 krooni. Ostuhinna täieliku tasumise tähtaeg oli 21.02.2010.a.  Tele2 Eesti AS ja Txxx Pxxxxxx on sõlminud 29.09.2008.a Tele2 liitumislepingu (lk 16) ning isikule on esitatud arve-saateleht nr 80114982 (lk 21), mille kohaselt on isik pidanud tasuma liitumistasu 125,00 krooni.  AS Tele2 Eesti on toimetanud kostjale kätte arved perioodi 22.10.2008.a – 22.04.2009.a eest kostja e-posti aadressil . Tele2 Eesti AS on seda omapoolselt kinnitanud ning kostja ei ole vaielnud vastu; samuti on ta lepingutes märkinud, et soovib saada arveid e-arvetena (lk 16,17), mis kinnitab asjaolu, et arved on kätte toimetatud isikule soovitud viisil. Sama meiliaadressi on andnud kostja ka kohtumenetluses. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Kohtule nähtub, et Tele2 Eesti AS on osutanud kostjale teenust ning müünud järelmaksulepingu alusel kauba, s.o mobiiltelefoni, kuid kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt. Kostja ei ole vastu vaielnud võlgnevuse olemasolule ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta on lepingulised kohustused täitnud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja teinud kahel korral Tele2 Eesti AS-ile makseid, kogusummas 3389,11 krooni, mis on olnud ka 22.10.2008.a arvelt tasumisele kuuluv summa (t lk 63-64). Kohus leiab, et käesolevalt on kostja tasunud just nimetatud arve ning kohus edaspidi seda arvet ei käsitle. Hageja sõnul on kostja tarbinud Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid ei ole selle eest nõuete kohaselt tasunud, mistõttu loovutas Tele2 Eesti AS oma nõude hagejale 06.12.2011.a on nõude loovutamise lepinguga, millest on kostjat teavitatud (t lk 38). Kostja on oma seisukohas leidnud, et hageja poolt esitatud nõuded on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuna nõuded on aegunud täies ulatuses. Kuna hageja nõuded koosnevad mitmest komponendist, siis kohus kõigepealt kontrollib hageja poolt esitatud nõuete aegumist järgnevalt: Teenuse eest esitatud arvete nõuded, järelmaksu müügilepingust tulenevad nõuded ja seejärel viivisenõuded. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS §143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevalt on kostja kohustatud isikuna esitanud vastuväite, et hageja nõuded on aegunud ning hageja ei ole tähtaja sees nõuet kohtusse esitanud. Asjas on oluline, et hageja on esitanud kohtule temale Tele2 Eesti AS poolt loovutatud nõude alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.12.2012.a. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega käesolevalt peatub nõude aegumine alates 05.12.2012.a nende nõuete suhtes, mis ei ole enne maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitatud.

kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud arved ning kostja on olnud kohustatud arvete alusel teenuse eest maksma. Toimiku materjalide kohaselt on kostjale esitatud arveid perioodil 22.10.2008.a – 22.04.2009.a. 2008.a esitatud arvete aegumistähtaeg algas seega 01.01.2009.a kell 00.00 lõpeb 31.12.2011.a kell 24.00 ning 2009.a esitatud arvete aegumistähtaeg algas 01.01.2010.a ja lõpeks 31.12.2012.a kell 24.00. Kuna hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.12.2012.a, s.o pärast aegumistähtaja lõppemist, siis on mobiilsideteenuse kasutamise eest esitatud nõuded, mille arved on esitatud 2008.a, esitatud pärast aegumistähtaja lõppemist ja on seega aegunud. Kohtule nähtuvalt on nimetatud summaks 9389,55 krooni ehk 600,10 eurot (22.12.2008.a tasumata summa 10 019,55 krooni ehk 640,36 eurot, millest on maha arvestatud järelmaksulepingu alusel ostetud kauba osamaksed summas 630 krooni ehk 40,26 eurot). 2009.a esitatud arvete puhul on esitanud nõude enne aegumistähtaja lõppu, mistõttu 2009.a esitatud arvete alusel olevad nõuded ei ole aegunud. Seega ei ole teenuste eest olev nõue aegunud summas 735,56 krooni ehk 47,01 eurot (22.04.2009.a tasumisele kuuluv summa 145,16 krooni ehk 9,28 eurot + 22.03.2009.a tasumisele kuuluv summa 150 krooni ehk 9,59 eurot + 22.02.2009.a tasumisele kuuluv summa 210 krooni ehk 13,42 + 22.01.2009.a tasumisele kuuluv summa 230,40 krooni ehk 14,73 eurot).

ehk viivis 640,36 euro pealt hageja nimetatud perioodil, s.o 09.05.2009.a – 05.12.2012.a oleks 1254,46 eurot, on aegunud. Aegumata nõudelt summas 308.08 eurot arvestatav viivis on eelnimetatud perioodi eest 603,53 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Tele2 Eesti AS üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest ning üldtingimuste peatüki VII kohaselt on kostja maksmisega viivitamise korral kohustatud tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Pooled on kokku leppinud VÕS § 113 lg 1 toodust suuremas intressimääras. Hageja on viivist arvestanud perioodi 09.05.2009.a–05.12.2012.a kogusummas 1857,99 eurot, kuid vähendanud nõuet sisuliselt põhinõudeni. Hageja on vähendanud viivist 947,44 euroni tulenevalt algsest viivisenõudest, mille arvestuse kohaselt oli kokku 1857,99 eurot. Kohus leiab, et ka käesolevalt on põhjendatud sama põhimõtte alusel viivise vähendamine ja vähendab seega viivist kuni põhinõude suuruseni, s.o 308,08 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 308,08 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 308,08 eurot viiviste katteks. Kostja on vastuses hagiavaldusele teatanud, et ei olnud teadlik nõude aluseks olevatest kohustustest ning on olnud heauskne kohustuste täitmata jätmisel. Kohus leiab, et kostja pidi olema teadlik tema vastu suunatud nõudest, kuna talle on igakuiselt saadetud e-arve, millel nähtus ka eelmise perioodi võlgnevus. E-arve on saadetud e-posti aadressile, mida kostja igapäevaselt kasutab. Hageja on esitanud teatise nõude loovutamise kohta (lk 38), millest nähtub ka tasumata kohustuse suurus – seega pidi kostja olema teadlik nõude üleminekust hagejale ja täitmata kohustusest. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendi, et ta oleks arvete alusel tasunud ja sellega oma lepingulisi kohustusi täitnud. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma väiteid (TsMS 230 lg 1). Kohus märgib, et kostja ei ole tegelikkuses sellist vastuväidet ka esitanud, millest kohus järeldas, et ta on nimetatud hageja väitega nõus. Kohus analüüsis kostja vastuväidet aegumise osas ja leidis eelpool, et see on osaliselt põhjendatud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 32,5% s.o peaaegu 1/3 ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud 2/3 ulatuses hageja kanda ja 1/3 ulatuses kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.