OÜ Select Service hagi Enno Feldveber vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9 032,56 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. mai 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Select Service apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Select Service (registrikood 11078726), esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja advokaat Kadri Lember
esindajad
Vastustaja (kostja): Enno Feldveber (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 16. mai 2014 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Select Service kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Select Service (hageja) esitas 06. juunil 2013 Enno Feldveberi (kostja) vastu hagi võlgnevuse ning viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Select Service ja FIE Kabelimäe talu (ettevõtja Enno Feldveberi isikus) 10.08.2012 põlevkivi-kütteõli müügilepingu nr 100812. ÄS § 78 alusel vastutab müügilepingust tulenevate kohustuste eest Enno Feldveber. Hageja põhinõue on 29 645 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue on 10 703,52 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja kõik lepingust tulenevad nõuded loovutanud MF Projekt OÜ-le. 10.12.2012 sõlmitud loovutamise lepingu p 3 kohaselt andis hageja nõude kostja vastu MF Projekt OÜ-le üle koos kõigi nõude mittekohasest täitmisest tulenevate kõrvalnõuetega. Kostja on lepingust tulenevad kohustused uuele võlausaldajale täitnud. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 170 eesmärgiks on võlgniku kaitse. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale. Sel juhul ei saa nõude loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada.
3.Hageja märkis, et nõude loovutamise lepingu on 10.12.2012 hageja nimel sõlminud endine juhatuse liige I.P, kes on juhatuse liikme kohaselt tagasi kutsutud vaid seitse päeva pärast vaidlusaluse tehingu tegemist. Erimeelsused endise juhatuse liikme ja osaniku vahel algasid juba varem, mistõttu oli nõude loovutamise lepingu tegemise ajaks juhatuse liikmele tema tagasikutsumine juba teada. Seega oli tehingu tegemise eesmärgiks ilmselgelt hagejale kahju tekitamine. Sellest oli teadlik ka loovutuse saaja MF Projekt OÜ. Hageja esitas MF Projekt OÜ-le nõude loovutamise tühistamise avalduse.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 16. mai 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et OÜ Select Service (nõude loovutaja), MF Projekt OÜ (loovutuse saaja) ning FIE Kabelimäe talu (võlgnik) sõlmisid 10.12.2012 nõude loovutamise lepingu, millega loovutati 10.08.2012 müügilepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu koos mittekohasest täitmisest tulenevate kõrvalnõuetega. Kuivõrd põhivõlg 29 645 eurot on FIE Kabelimäe talu MF Projekt OÜ-le tasunud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud nimetatud summa korduv sissenõudmine E. Feldveberilt ÄS § 78 alusel. Riigikohus on korduvalt toonitanud,
et TsÜS tehingu tühistamise koosseisud on erinormid TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu. Kohus leidis, et vaatamata tehingu kehtetuse võimalusele tuleb VÕS § 170 mõttes lugeda loovutamine võlgniku suhtes kehtivaks, seda enam, et võlgnik on viibinud ise loovutamise tehingu sõlmimise juures, st täidetud on võlgniku loovutamisest teavitamise nõue. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt võimalik vaidlus hageja ja MF Projekt OÜ vahel nõude loovutamise lepingu tühistamise üle ei mõjuta kostja kohustust tasuda hagejale kogu põlevkivi-kütteõli müügilepingust tulenev võlgnevus. Loovutamislepinguga pandi kostjale kohustus tasuda põhivõlgnevus ning sellega seonduvad kõrvalnõuded mitte hagejale, vaid MF Projekt OÜ-le. Ka VÕS § 167 lg 3 sätestab, et nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Võlgnikust kostjale ei saa panna loovutamistehingu võimalikust kehtetusest tulenevat riski. Maakohus tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel 14. juuni 2013 hagi tagi tagamise määruse ning jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Select Service esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. mai 2014 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis viivise nõude rahuldamata, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega välja mõista E. Feldveberilt OÜ Select Service kasuks viivis summas 9 032,56 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt osaliselt vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti sisustanud VÕS §-s 170 sätestatud võlgniku kaitse põhimõtet. VÕS § 170 eesmärk on võlgniku kaitse läbi selle, et võlgnikult ei saa kohustuse täitmist kaks korda nõuda. Kuna vastustaja ei ole viivise tasumise kohustust täitnud, ei kohaldu viidatud säte vastava nõude osas. Võlgnik ei vaja kaitset olukorras, kus tal on kohustus täitmata ja ta on teadlik sellest, et nõude loovutamine ei ole kehtiv, st võlausaldajaks on jätkuvalt apellant; 2) on maakohus rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus on ilma sisulise analüüsita nõustunud vastustaja seisukohtadega ega ole põhjendanud apellandi vastuväidete tähelepanuta jätmist. Otsus on olulises osas põhjendamata.
6.E. Feldveber vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei nõustu vastustaja, et maakohus on ebaõigesti sisustanud VÕS § 170. Apellandi väited juhatuse liikme ning ainuosaniku vahel valitsevatest erimeelsustest ei anna alust lepingu tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist ainult viivise nõude osas. Sellest võib selgelt järeldada, et ta ei vaidlusta 10.12.2013 nõude loovutamise lepingu kehtivust. Ka VÕS § 167 lg 3 sätestab, et nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. mai 2014 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osaliselt, s.o osas, millega kohus jättis hagi viivise nõudes rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollibki ringkonnakohus maakohtu
otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja viivis summas 9 032,56 eurot. Ükski apellandi väide ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Maakohtu 16. mai 2014 otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas.
8.Apellandi väite kohaselt selleks ajaks, kui kostja täitis põhinõude MF Projekt OÜ-le, oli viiviste suuruseks 9 032,56 eurot, ning kuna kostja ei ole viivise täitmise kohustust täitnud, on maakohus ebaõigesti sisustanud VÕS §-s 170 sätestatud võlgniku kaitse põhimõtet ja jätnud hagi rahuldamata viivise nõude osas. Siinkohal on tuginenud apellant asjaolule, et ta esitas 20.08.2013 MF Projekt OÜ-le 10.12.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühistamisavalduse ning MF Projekt OÜ ei ole tühistamisavaldusele vastuväiteid esitanud.
9.Asja materjalide kohaselt on OÜ Select Service ja MF Projekt OÜ sõlminud 10. detsembril 2012 nõude loovutamise lepingu (tl 44-45). Lepingu punkti 2 kohaselt loovutas OÜ Select Service MF Projekt OÜ-le nõude, summas 29 645 eurot, E. Feldveberi vastu ning lepingu punkti 3 kohaselt anti nõue üle koos kõigi kõrvalnõuetega (viivised, leppetrahvid jms). Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 mõistes, kuna sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Loovutamisleping kui käsutustehing sõlmitakse reeglina koos kohustustehinguga, mille täitmiseks on nõude loovutamine vajalik. Loovutamise esmaseks tagajärjeks on loovutatud nõude üleminek uuele võlausaldajale ning antud juhul on OÜ Select Service ja MF Projekt OÜ kokku leppinud, et nõue loetakse üleantuks 10.12.2012 (lepingu punkt 4). OÜ Select Service on esitanud hagi E. Feldveberi vastu 06.06.2013 ning hagiavalduses on ta tuginenud nõudele, millise ta oli loovutanud 10. detsembril 2012 nõude loovutamise lepinguga MF Projekt OÜ-le. Seega ei olnud hagi esitamise ajal hagejal enam nõuet kostja vastu ning hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta oleks saanud menetluse kestel mingis osas uuesti loovutatud nõude omanikuks. Seda, et hageja oleks mingis osas uuesti omandanud 10. detsembril 2012 nõude loovutamise lepinguga loovutatud nõude, ei tõenda hageja poolt menetluse kestel MF Projekt OÜ-le esitatud avaldus nõude loovutamise lepingu tühistamiseks (tl 53-55). Tühistamisavalduse esitamine iseenesest ei tõenda seda, et hageja oleks uuesti omandanud loovutatud nõude selle täitmata osas. Nähtuvalt tühistamisavalduses märgitud asjaoludest, on hageja soovinud arvatavasti tühistada kohustustehingut (mitte käsutustehingut). Antud menetluses puudub kohtul õigus hinnata OÜ Select Service ja MF Projekt OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu seaduslikkust, seega ei saa kohus võtta seisukohta selles, kas olid täidetud tühistamiseavalduse esitamise formaalsed eeldused ning tühistamise materiaalsed eeldused.
10.Hageja on MF Projekt OÜ-le esitatud nõude loovutamise lepingu tühistamise avalduses alternatiivselt tuginenud tehingu tühisusele. Võlaõigusliku nõude loovutamise lepingu tühisusele saab tugineda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab, ning sellisteks isikuteks on antud juhul OÜ Select Service ja MF Projekt OÜ, kes saavad esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Kostja ei ole 10. detsembril 2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu pooleks ning hageja ei saa tema vastu esitada nõudeid tulenevalt tehingu tühisusest.
11.TsÜS § 90 lg 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama tagajärg tuleneb TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ka tehingu tühisusest Käesoleval juhul peaks juhul, kui nõude loovutamise leping oleks kehtivalt tühistatud (või oleks tühine), MF Projekt OÜ andma üle OÜ-le Select Servise kostja (võlgnik) poolt loovutatud nõude täitmiseks tasutud rahasumma ning samuti nõude osas, millises see jäi täitmata. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et MF Projekt OÜ oleks talle üle andnud loovutatud nõude osas, milles see on täitmata. Paljasõnaline on hageja väide, et kuna MF Projekt OÜ ei ole tühistamisavaldusele (tühistamisele) vastuväiteid esitanud, siis on hageja
loovutatud nõude täitmata osas (viivised) jälle võlausaldajaks. Asja materjalidest ei nähtu, et MF Projekt OÜ oleks nõude täitmata osas hagejale tagastanud. Seega ei ole hageja tõendanud oma nõudeõigust kostja vastu ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata.
12.Apellandi väite kohaselt on maakohtu vaidlustatud otsus olulises osas põhjendamata ja siinkohal toetub ta asjaolule, et maakohus ei ole analüüsinud hageja väidet, mille kohaselt viivise tasumise kohustuse täitmine hagejale ei aseta kostjat halvemasse olukorda. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse lahendamine ei olene sellest, kas viivise kohustuse täitmine hagejale halvendaks kostja olukorda või mitte. Vaidluse lahendamine oleneb siiski sellest, kas hagejal on või ei ole viivise osas nõudeõigus kostja vastu. Lähtudes eeltoodust ei ole maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8).
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.