Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

1(10)

2-15-2012 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja nõudeks mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 38 677,56 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna kahjunõudelt summas 38 677,56 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige alates 25. augustist 2009 kuni 17. detsembrini 2012. Kostja sõlmis 10. detsembril 2012 hageja nimel OÜ-ga MF Projekt nõude loovutamise lepingu. Lepinguga loovutas hageja MF Projektile kõik põlevkivi-kütteõli müügilepingust nr 100812 tulenevad nõuded E F kui võlgniku vastu. Lepingu punkti 1.2 kohaselt oli tasumisele kuuluva põhinõude suurus seisuga 10. detsember 2012 kokku 29 645 eurot, millele vastavalt lepingu punktile 3 lisandusid kõrvalnõuded. Lepingu punkti 5 kohaselt kohustus MF Projekt tasuma hagejale nõude loovutamise eest 30% sellest summast, mis võlgniku poolt MF Projektile faktiliselt laekub. Võlgnik tasus kogu lepingu esemeks oleva põhinõude MF Projektile lühikese aja jooksul pärast lepingu sõlmimist. Hageja leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tegutsenud vastuolus hageja huvidega. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus võlgnikul on piisavalt vara, millele kohustuse mittetäitmisel oleks saanud sissenõue pöörata ning võlgnik on lühikese aja jooksul pärast lepingu sõlmimist tasunud vabatahtlikult kogu põhinõude, on lepingus sätestatud vastastikuste kohustuse väärtus ebamõistlikult tasakaalust väljas. Pooltel polnud lepingu sõlmimisel ühtegi mõistlikku põhjust arvata, et nõude realiseerimine oleks kuidagi raskendatud või takistatud, mistõttu on nõude loovutamise eest tasutav 30% faktiliselt laekunud summast hagejale ilmselgelt kahjulik. Kehtiva, sissenõutava ja likviidse nõude loovutamine ilma sisulise vastusoorituseta on selges vastuolus hageja huvidega. Hagejal puudusid mis tahes takistused nõude täies ulatuses võlgnikult sissenõudmiseks, mistõttu on lepingu sõlmimine pannud hageja ilma ühegi mõistliku põhjuse või tegeliku vajaduseta varaliselt oluliselt halvemasse olukorda. Hageja tavapärane majandustegevus ei hõlma nõuete loovutamist ning hageja tegeleb ise võlgnevuste sissenõudmisega, mistõttu väljus tehing oluliselt kostja tavapäraste juhatuse liikme ülesannete raamest. Eelnevast tulenevalt on kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega sõlmitud leping vastuolus hageja huvidega ning hagejale majanduslikult kahjulik. Kostja rikkus lepingu 2(10)

2-15-2012 sõlmimisel oma juhatuse liikme kohustusi. Kostja ei tegutsenud hagejale lojaalselt ning ei täitnud oma kohustusi juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatava hoolsusega, ta ei pidanud silmas hageja parimaid huve ja majanduslikku kasu. Vastupidiselt tema kohustustele ei hoidnud kostja ära kahju tekkimist hagejale, vaid põhjustas selle kahjuliku lepingu sõlmimisega ise. Kostja käitumine ei ole hageja suhtes lepingu olemasolu varjamisel olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja oleks pidanud hiljemalt juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisel teavitama hagejat kõigist äriühingu jaoks tähtsust omavatest asjaoludest. Kahtlemata on tavapärase majandustegevuse raamest väljuva lepingu sõlmimine taoliseks asjaoluks, mille vastu on hagejal äratuntavalt kõrgendatud huvi. Kostja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu esitas hageja võlgniku vastu hagi põlevkivi-kütteõli müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks ning sai alles kohtuasja menetlemise raames võlgniku vahendusel teada lepingu sõlmimisest. Lepingust sai hageja teada kohtuasjas nr 2-13-28443 Enno Feldveberi poolt 5. augustil 2013 esitatud määruskaebusest. Hagejale on kostja poolt sõlmitud lepingu tõttu tekkinud otsene varaline kahju. Kahju seisneb rahasummas, mille võlgnik oleks lepingu esemeks oleva nõude täitmiseks pidanud hagejale tasuma. Lepingu punkti 1.2 kohaselt oli võlgniku poolt tasumisele kuuluva põhivõlgnevuse suuruseks 29 645 eurot, mille võlgnik ka vastuväiteid esitamata tasus. Seega tegemist ei olnud vaieldava nõudega ning nõude loovutamata jätmisel oleks nõue vaieldamatult täidetud hagejale. Lepingu punkti 3 kohaselt loovutas kostja hageja nimel MF Projektile ka kõik kõrvalnõuded võlgniku vastu. Põlevkivi-kütteõli müügilepingu punkti 8.1 kohaselt kohustus võlgnik tasuma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,15% päevas. Võlgnik ei ole vaidlustanud, et tal oli kohustus tasuda hagejale 23. augusti 2012 arve nr 1208046 alusel 14 465 eurot hiljemalt 22. septembriks 2012; 17. septembri 2012 arve nr 1209088 alusel 8 280 eurot hiljemalt 17. oktoobriks 2012 ning 3. oktoobril 2012 arve nr 1210006 alusel 6 900 eurot hiljemalt 2. novembriks 2012. Arvestades põhivõlgnevuse tasumise aega, oli võlgnikul põhivõlgnevuse tasumise ajaks tekkinud viivise tasumise kohustus 9032,56 euro ulatuses. Kui kostja ei oleks lepingut sõlminud ja nõuet loovutanud, siis oleks hagejal olnud võimalik nõuda võlgnikult lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Seega on hageja nõude loovutamise tõttu 38 677,56 euro võrra varaliselt halvemas olukorras, kuna lepingu sõlmimata jätmisel oleks võlgnik olnud kohustatud tasuma hagejale 29 645 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 9032,56 euro suuruse viivisevõlgnevuse. Hageja on omalt poolt teinud kõik võimaliku kahju vähendamiseks, kuid see ei ole andnud tulemusi. Kohtuasjas nr 2-13-28443 nõudis hageja võlgnikult viivise tasumist, kuna hageja oli lepingu tühistanud ning võlgnik ei tõendanud, et ta viivise tasumise kohustuse MF Projektile oleks täitnud. Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2014 kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata. Hageja esitas 19. jaanuaril 2015 MF Projektile korduva nõude lepingu alusel saadud rahasummade hagejale tagastamiseks, kuid MF Projekt ei reageerinud nõudele. Avalikest registritest ei nähtu, et MF Projektil oleks mis tahes vara või reaalset majandustegevust, mistõttu ei oleks MF Projekti vastu kohtusse pöördumine tulemuslik ning põhjustaks hagejale vaid täiendavate kulutuste tegemist. Eelnevast nähtub, et hagejal ei ole reaalselt võimalik rahasumma tasumist nõuda Võlgnikult, MF Projektilt ega kelleltki kolmandalt. Kostja poolt hageja nimel ja hageja huvidega vastuolus oleva lepingu sõlmimine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kui kostja ei oleks hagejale kahjulikku lepingut sõlminud, siis oleks võlgnik täitnud lepingu esemeks olevad nõuded hagejale ning hageja oleks olnud varaliselt oluliselt paremas olukorras. Kostja vastuväited 3(10)

2-15-2012 Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu hageja väitega juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta, samuti ei ole kostja tegutsenud vastuolus hageja huvidega. Kostja on seisukohal, et on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ning käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kostja ei ole nõude loovutamise lepingu sõlmimisel lähtunud kellegi muu kui hageja huvidest ega rikkunud hoolsuskohustust. Kostja on seisukohal, et ei ole tõendatud, et kostja oleks nõude loovutamise lepingu sõlmimisel lähtunud kellegi muu kui hageja huvidest ning rikkunud hoolsuskohustust. Hageja väide, et 10. detsembril 2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu eesmärk oli hagejat kahjustada, ei vasta tõele. Leping oli motiveeritud kostja soovist hageja ettevõtet ning selle head nime kaitsta. Nimelt oli FIE-le Kabelimäe talu müüdud põlevkivi-kütteõli ebakvaliteetne (segatud). E F (FIE Kabelimäe Talu) oli pöördunud kostja kui hageja juhatuse liikme poole korduvate pretensioonidega, milliste kohaselt kütus ei põle. Kuivõrd teine hageja poolt tarnitud kütuse partii oli kvaliteetsem, segas klient kütteõli kogused omavahel ning sai õli ära põletada. Kostja pidas FIE-ga Kabelimäe talu läbirääkimisi, milliste tulemusena lepiti kokku, et hageja loobub viiviste ja trahvide nõudest kliendi vastu ning FIE Kabelimäe talu omaltpoolt ei nõua hagejalt hinna alandamist või kahju hüvitamist, milline oli tingitud ebakvaliteetsest kütusest. Vältimaks võimaliku hilisema kohtuvaidluse korral võla sissenõudmise ning kütuse kvaliteedi probleemide küsimuse seostamist hageja nimega, otsustati nõue loovutada väiksemale ettevõttele, mille maine kahjustamisel ei oleks sedavõrd ulatuslikke tagajärgi kui Select Service OÜ maine kahjustamisel. Selleks ettevõtteks kujunes MF Projekt kui hageja koostööpartner. Kütuse müügi valdkonnas, kus käibed ja müügimahud on väga suured, on tähtis säilitada usaldusväärne maine. Seega oli käesoleval juhul hageja huvides oma hea nime säilitamine, millega võrdluses oli nõue FIE Kabelimäe talu vastu väiksema väärtusega. Nõude loovutamise hinna määramisel, mille hageja pidi saama MF Projektile laekunud summast, võeti seega arvesse lisaks nõude laekumise tõenäosusele ka võimalikke kulusid seonduvalt kohtuvaidlusega ja FIE Kabelimäe talu võimalikke avaldusi hinna alandamiseks / kahju hüvitamiseks. Seejuures ei vasta tõele, et oli ettenähtav, et FIE-lt Kabelimäe talu võlgnevuse sissenõudmisel ei teki raskusi, kuna FIE Kabelimäe talu oli ka aastal 2011 olnud makseraskustes. Samuti oli nõude loovutamise lepingu sõlmimise hetkeks hageja nõue juba mitu kuud sissenõutav (esimese arve summas 14 465 eurot tasumise tähtaeg saabus 22. septembril 2012), kuid võlgnevust ei olnud mistahes osas likvideeritud. MF Projektil õnnestus FIE-ga Kabelimäe talu kohtuvälisele kokkuleppele jõuda üksnes tänu ühistele tuttavatele. Nagu nähtub Mart Liinat ekirjast hagejale, sai võlgnevus lõplikult likvideeritud alles 29. mail 2013. Ka tänasel hetkel on FIE-l Kabelimäe talu maksuvõlg, mis on 100 770 eurot, millele lisandub intressivõlg, mis tõestab, et loovutatud nõue ei olnus sugugi riskivaba. Eeltoodust tulenevalt on kostja täitnud korraliku ettevõtja hoolsust ning käitunud hageja suhtes lojaalselt, hoolitsedes hageja hea nime säilimise eest ning valides hageja huvide kaitseks kõige efektiivsemaid viise. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Seega, vastupidiselt hageja väitele, et kostja tekitas hagejale eelnevalt mainitud nõude loovutamise lepinguga kahju, hoidis kostja hoopis ära hagejale suurema kahju tekkimise, mille oleks põhjustanud FIE Kabelimäe talu kahjunõue ning ebakvaliteetse kütuse müümisest tulenev maine langus. Kostja toob välja, et kui 4(10)

2-15-2012 FIE Kabelimäe talu ei oleks õigeaegselt avastanud kütuse ebapiisavat kvaliteeti, oleks see võinud rikkuda ka tema seadmed, mis oleks viinud täiendava kahju hüvitamise nõudeni hageja vastu. Nõude loovutamise 10. detsembri 2012 sõlmitud lepingu punkti 5 kohaselt, „tasub uus kreeditor nõude loovutamise eest kreeditorile 30% summast, mis võlgniku poolt uuele kreeditorile faktiliselt laekub. Ülekantava summa suurus ja selle üleandmise kord kooskõlastatakse uue kreeditori ja kreeditori vahel eraldi kokkuleppega.“ MF Projekt saatis 16. juulil 2013 hagejale kirja, kus kirjutas muu hulgas järgnevalt: „07. juunil 2103 edastasin Teile teate seoses FIE Kabelimäe Talu poolt põhivõlgnevuse tasumisega OÜ-le MF Projekt. Samas teates informeerisin Teid samuti sellest, et OÜ-le Select Service edasi kantava summa suurus ja selle ülekandmise kord selguvad peale kõikide pretensioonide rahuldamist ja vastastikuste nõuete tasaarveldamist OÜ Select Service ja OÜ MF Projekt vahel. Kahjuks pole Teie poolt mitte mingisugust tagasisidet saabunud“(vt hagiavalduse lisa 9). Seega on hageja jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse MF Projekti ees, mis seisnes hageja poolt lepingu täitmise vastuvõtmises. Hagejal on olnud võimalus põhivõlgnevusest 30% tagasi saada, see on 29 645 X 30% = 8893,5 eurot, kuid ta ei suvatsenud MF Projektiga kontakteeruda. Kostja ei vastuta kahju eest, mille hageja on tema tegevuse /tegevusetusega ise põhjustanud. Kostja ei nõustu, et ta on hagejale kahju tekitanud. Kuna vaidlus FIE-ga Kabelimäe Talu tekkis algselt hageja poolt tarnitud ebakvaliteetsest kütusest, on kostja seisukohal, et temapoolse väidetava rikkumise, mis seisnes väidetavalt kahjuliku lepingu sõlmimises, toimumise riisikot kannab hageja. Seega rikkumise põhjustas hagejast endast tulenev asjaolu. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleval juhul tarnis hageja FIE-le Kabelimäe talu ebakvaliteetset kütust, mistõttu ei saanud hageja aktiivselt tegeleda FIE-lt Kabelimäe talu võlgnevuse sissenõudmisega, kuna võlgnikul oli õigus nõuda hinnaalandamist ning pretensioonid oleks võinud kahjustada hageja mainet. Seega tekkis kahju hageja poolt ebakvaliteetse kütuse tarnimise tagajärjel, mille eest ei vastuta kostja. Kostja tekitatud kahju ei saa olla kogu põhivõlgnevuse ulatuses, kuna MF Projekt on näidanud valmisolekut oma lepingulise kohustuse täitmiseks ning tasuma 30 % FIE Kabelimäe talu poolt tasutud summast. Sellest tulenevalt saab kostja poolt tekitatud kahju olla maksimaalselt 70% põhivõlgnevusest, see on 20 751,5 eurot. Samas on hageja esitanud avalduse nõude loovutamise lepingu tühistamiseks. Hagiavaldusest ei selgu, millisel põhjusel ei ole hagejal õnnestunud MF Projektilt tagasi saada nõude loovutamise lepingu alusel saadut. Kostjale teadaolevalt on hageja esitanud MF Projektile nõude lepingu alusel saadu hagejale üleandmiseks, mistõttu on ennatlikud ning kohut eksitavad hageja väited, justkui oleks hagejale kostja tegevuse tulemusena mingisugune kahju tekkinud. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja väitel oli kostja tegutsemise eesmärgiks hageja kahjustamine. Põhjendamatu on kostja väide, et tal puudus seadusest tulenev kohustust teavitada hagejat juhatuse liikme kohalt lahkudes nõude loovutamisest. Esiteks tulenes kostjale juhatuse liikme lepingu punktidest 3.6 ja 7.2 kohustus teavitada hagejat kõikidest asjaoludest, mis võivad äriühingu huve kahjustada ning kohustus tagastada hagejale juhatuse liikme lepingu lõppemisel kõik tema valduses olnud dokumendid. Arvestades seda, et leping oli sõlmitud kolmes eksemplaris ning hageja raamatupidamisdokumentide hulgas lepingut ei olnud, siis järelikult jättis kostja selle 5(10)

2-15-2012 hagejale üle andmata. Teiseks tuleneb juhatuse liikme üldisest ja elementaarsest hoolsuskohustusest nõue teavitada osaühingut selle igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehingu tegemisest. Hageja väitel oli leping sõlmitud hagejale kahjulikel tingimustel. Hageja vaidleb vastu kostja alusetule väitele, et lepingu sõlmimise motiiviks oli hageja maine kahjustamisest hoidumine põhjusel, et võlgnikule müüdi ebakvaliteetset kütust ning võlgnik ähvardas hageja vastu kahju nõude esitada. Võlgnik ega ükski teine klient, kellele samal ajal samast partiist kütust tarniti, ei ole esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni ega kahju nõuet. Hageja eeldab, et selles ei ole vaidlust, et samast partiist kütust müüdi ka teistele klientidele. Võlgnik ei ole varasemalt esitanud mitte ühtegi väidet seoses ebakvaliteetse kütuse või sellest põhjustatud kahjuga. Muuhulgas ei esitanud võlgnik taolist vastuväidet ka kohtuasjas nr 2-13-28443. Kui hageja oleks tõepoolest tarninud võlgnikule täiesti ebakvaliteetset ja mittepõlevat kütust, siis ilmselgelt ei ole võlgnik hagejalt enam uuesti kütust tellinud ning oleks valinud teise kütusemüüja. Samuti ei ole usutav, et võlgnik oleks sellisel juhul kogu summa vabatahtlikult MF Projektile tasunud. Kui võlgnikul oleks tõepoolest olnud põhjendatud kahju nõue hageja vastu sellises ulatuses, et see õigustas nõude loovutamist vaid 30% suuruse tasu eest, siis on ebausutav, et võlgnik lihtsalt loobus oma nõuetest. Ebaõige on kostja esitatud argumentatsioon, justkui oleks kostja nõude loovutamisega hoidnud hagejale kahju tekkimise ära. Mingisugust vaidlust võlgnikuga kütuse kvaliteedi või väidetava kahju osas ei ole hagejal kunagi olnud. Hageja jääb selle juurde, et puudusid igasugused alused eeldada, et lepingu esemeks oleva nõude sissenõudmine võlgnikult oleks olnud raskendatud. Võlgnikule kuulub avaliku kinnistusraamatu andmetel piisavalt kinnisvara, millele oleks saanud vajadusel sissenõude pöörata. Äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja poolt viidatud FIE Kabelimäe talu (registrikood 10275117, ettevõtja Enno Feldveberi isikus) maksuvõlg on tekkinud alates 22. septembrist 2014. Seega ei oma kostja poolt viidatud maksuvõlg vähimatki tähendust sellele, et 17. detsembril 2012 Lepingu sõlmimise ajal puudusid objektiivsed põhjused pidada nõuet ebatõenäoliselt laekuvaks. Hageja selgitab, et põllumajandussektoris on tavapärane, et põllumehed täidavad oma kohustusi lepingupartnerite ees viivitusega sõltuvalt erinevate toetuste väljamaksmise ajast. Võlgnik tasus ka 2011. aastal müüdud kütuse eest viivitusega, kuid väljakujunenud praktika näitas, et ebatõenäoliselt laekuvaks ei olnud nõuet põhjust pidada. Eelnevat kinnitab omakorda asjaolu, et 2012. aastal müüdud kütuse eest tasus võlgnik vabatahtlikult 2013. aasta kevadel. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõenditega kinnitatud mõistlikku selgitust lepingu sõlmimise eesmärgile ega sellele, miks loovutati nõue kõigest 30% faktiliselt laekunud summa suuruse tasu eest. Kostja ei ole ümber lükanud hageja tõenditega kinnitatud väiteid, et leping oli sõlmitud hagejale kahjulikel tingimustel ning hagejale lojaalne juhatuse liige ei oleks sellistel tingimustel tehingut teinud. Hageja väitel on hageja astunud vajalikke samme kahju vähendamiseks. Hageja on teinud omalt poolt kõik võimaliku kahju vähendamiseks, kuid see ei ole tulemust andnud. Hageja on esitanud MF Projektile 20. augustil 2013 nõude loovutamise lepingu tühistamise avalduse koos andmetega rahasumma tasumiseks ning 19. jaanuaril 2015 nõude kohustuse täitmiseks. MF Projekt ei ole hagejale rahasummat tasunud ei täies ulatuses ega 30% ulatuses ega ole ka esitanud hagejale mis tahes selgitusi väidetavate nõuete kohta, mis eelnevalt tasaarvestada tuleks. MF Projektile olid teada kõik vajalikud andmed kohustuse täitmiseks ning kontaktandmed läbirääkimiste pidamiseks. MF Projekt on hageja pöördumisi täielikult ignoreerinud. Hageja ei nõustu sellega, et ta peaks lisaks kohtuvälise nõude esitamisele alustama kulukat kohtumenetlust MF Projekti vastu, kellel puudub mis tahes vara, millele hiljem sissenõue pöörata. Sellises olukorras põhjustaks kohtumenetluse alustamine vaid kahju suurenemist menetluskulude 6(10)

2-15-2012 näol, kuid ei aitaks mingil moel kaasa kahju vähenemisele. Antud olukorras ei oleks tegemist olnud mõistliku ja kohase sammuga kahju vähendamiseks. Asjakohatu on kostja väide justkui põhjustas hagiavalduses nõutava kahju väidetavalt ebakvaliteetne kütus. Nõutav kahju seisneb rahasummas, mis hagejal jäi saamata selle tõttu, et kostja loovutas ilma ühegi objektiivse ja mõistliku põhjuseta likviidse ja kehtiva nõude varatule äriühingule ilma sisulise vastusoorituseta. Kahju on tekkinud seega kostja poolt tehtud tehingu tulemusena. Tekkinud kahju ei ole kuidagi põhjuslikus seoses müüdud kütuse kvaliteediga ega hageja tegevusega. Seda eriti olukorras, kus võlgnik tasus nõude vabatahtlikult ja ühtegi kahju nõuet võlgniku poolt ei ole tegelikkuses esitatud. Siinjuures peab hageja oluliseks lükata ümber kostja vastuses esitatud seisukoht justkui saaks kahju olla maksimaalselt 70% põhivõlgnevusest. Esiteks on kostja teadlikult loovutanud nõude varatule äriühingule, kelle vastu nõuete esitamine on vara puudumise tõttu perspektiivitu, mistõttu on tehingu tulemusena hagejale tekkinud kahju võrdne kogu rahasummaga, mille tasumist hagejal oleks olnud võimalik võlgnikult nõuda, s.t põhivõlgnevus 29 645 eurot ja viivis 9 032,56 eurot. Isegi kui kahjust maha arvata 30% võlgniku poolt faktiliselt laekunud summast, mille MF Projekt oleks pidanud nõude eest hagejale tasuma, siis on hageja kahjuna käsitletav ka viivis, mille tasumiseks oli võlgnik kohustatud ja mida hageja oleks saanud võlgnikult nõuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle, et kostja oli hageja juhatuse liige alates 25. augustist 2009 kuni 17. detsembrini 2012. Kostja sõlmis 10. detsembril 2012 hageja nimel OÜ-ga MF Projekt nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas MF Projektile kõik põlevkivi-kütteõli müügilepingust nr 100812 tulenevad nõuded E F kui võlgniku vastu. Tasumisele kuuluva põhinõude suurus seisuga 10. detsember 2012 oli kokku 29 645 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded. Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise normideks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimene lause. ÄS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Osaühingu juhatuse liikme vastutuse realiseerumiseks viidatud normide alusel peavad olema täidetud järgnevad eeldused: juhatuse liikme poolt oma kohustuse rikkumine; 3) osaühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128); 4) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); puuduvad vastutust välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud, et juhatuse liige oleks täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kohus pöörab tähelepanu esmalt kostja vastuväitele, et hagejal puudub kahju, kuna hageja ei ole maksma pannud oma nõudeõigust MF Projekti vastu, mis tuleneb 10. detsembri 2012 nõude loovutamise lepingu tühistamisest. Juhul, kui äriühingule kahju tekkinud ei ole, ei ole ka vajadust hinnata muid juhatuse liikme vastutuse või vastutust välistavad aluseid. Hageja väitel moodustab äriühingule tekitatud kahju kokku 38 677,56 eurot. Kahju seisneb selles, et hagejal jäi seoses nõude loovutamisega 10. detsembril 2012 saamata põlevkivi kütteõli müügilepingust tulenev hagejale võlgnetav summa 29 645 eurot, mida kütteõli ostja oleks pidanud tasuma hagejale. Lisaks on hagejal saamata viivised summas 9032,56 eurot, mida kütteõli ostja oleks pidanud tasuma arvetel märgitud maksetega hilinemise eest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks 7(10)

2-15-2012 olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 3 ja lg 4 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Seega nõudeõiguse kaotamine, mis tähendab hageja vara vähenemist nõudeõiguse väärtuse ulatuses, on varaline kahju Vaidlust ei ole, et kostja kui hageja seaduslik esindaja võõrandas 10. detsembri 2012 lepinguga hageja nõude, mis tulenes FIE Kabelimäe Talu kui ostja ja hageja kui müüja vahelisest müügilepingust nr 100812, mille alusel oli hagejal õigus nõuda ostjalt arvetes nr 1208046, 1209088 ja 1210006 märgitud ostuhinna tasumise kohustuse täitmist kokku 29 645 euro väärtuses. Nõue loovutati koos kõrvalnõuetega (t.l.-13, I kd). Nõude ülemineku ajaks on kokku lepitud 10. detsember 2012. Kostja on esitanud vastuväite, et 10. detsembri 2012 nõude loovutamise tehing on hageja poolt tühistatud ning seega on hagejal nõudeõigus tehingu teise poole vastu tühistatud tehingu alusel saadu tagastamiseks. Hageja oma nõuet OÜ MF Projekt vastu maksma pannud ei ole. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja poolt on 20. augustil 2013 esitatud OÜ-le MF Projekt avaldus 10. detsembri 2012 nõude loovutamise lepingu tühistamiseks ja lepingu alusel saadu tagastamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 esimese lause kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Hageja on esitanud tühistamise avalduse TsÜS § 131 lg 1 ehk seaduses sätestatud muul ehk TsÜS § 131 lg 1 alusel, millest tulenevalt võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Vastavalt TsÜS § 98 lg 1 esimese lausele toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Vaidlust ei ole, et lepingu tühistamise avaldus on OÜ-le MF Projekt TsÜS § 69 lg 1 ja lg 2 kohaselt väljendatud ja teatavaks tehtud (kätte toimetatud). OÜ MF Projekt kui lepingu teine pool lepingu tühistamist vaidlustanud ei ole. TsÜS § 90 lg 1 teise lause kohaselt, kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu ning sama paragrahvi lg 2 alusel tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hageja väitel on OÜ MF Projekt varatu äriühing ja nõuete esitamine OÜ MF Projekt vastu on vara puudumise tõttu perspektiivitu. 8(10)

2-15-2012 Kohus ei nõustu hageja väitega. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ-l MF Projekt puuduks vara või et muul viisil osutuks nõude esitamine OÜ MF Projekt vastu perspektiivituks. Hageja poolt esitatud MF Projekt registrikaardi väljavõttelt (t.l.-135, I kd) selgub, et OÜ-l MF Projekt on seisuga 16. märts 2015 maksuvõlg ja esitamata deklaratsioonid. Maksuvõla suurust hageja tõendist ei selgu. Maksuvõla olemasolu märtsis 2015 ei tõenda, et OÜ MF Projekt oli tehingu tühistamise ajal 2013. aasta augustis varatu. Kostja esitatud OÜ MF Projekt 2013. majandusaasta aruandest (t.l.-156-163, I kd) selgub, et ettevõte on kasumis, aruande aasta kasum moodustab 31 753 eurot (t.l.-158, I kd), kasum on tekkinud aruande aasta jooksul. Kokku on äriühingul vara bilansis 95 051 euro väärtuses. Aruande aasta jooksul osutati mööbli paigalduse teenuseid 110,9 tuhande euro ja laevade remonditöid 55,7 tuhande euro ulatuses (t.l.-157, I kd), müügitulu moodustas 219 867 eurot (t.l.-158, I kd), rahavoogude aruanne on positiivne (t.l.-158 pöördel, I kd), maksuvõlg moodustas 7878 eurot (t.l.160, I kd). Kokku võlad 58 298 euro (t.l.-160 pöördel, I kd), kokku nõuded ja ettemakse 84 129 eurot (t.l.-160, I kd). Kohus leiab, et OÜ MF Projekt ei ole varatu. Seega ei ole põhjendatud hageja poolt 10. detsembri 2012 nõude loovutamise lepingu tühistamise tagajärjel lepingu alusel saadu tagastamise nõude realiseerimiseks hagi esitamata jätmine. Hageja on küll esitanud nõudekirja OÜ-le MF Projekt 10. detsembri 2012 lepingu alusel saadu tagastamiseks (t.l.-23, I kd). Nõue on esitatud 19. jaanuari 2015 seisuga, s.o ligikaudu 1,5 aastat peale 10. detsembri 2012 nõuete loovutamise lepingu tühistamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud hagi OÜ MF Projekt vastu kehtetu lepingu alusel saadu tagastamiseks. Kohus jõuab järeldusele, et hagejal on nõudeõigus OÜ MF Projekt vastu kehtetu 10. detsembri 2012 nõude loovutamise lepingu alusel üle antud vara tagastamiseks, mille väärtus katab 10. detsembri 2012 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel võõrandatud vara (nõudeõiguse) väärtuse. Seega ei ole hageja vara 10. detsembri 2012 nõude loovutamise lepingu alusel vähenenud ning hagejale ei ole kahju tekkinud. Hagejal puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Kuna kohus tuvastas, et hagejale kahju tekkinud ei ole, ei pea kohus tuvastama juhatuse liikme vastutuse aluseks olevaid teisi asjaolusid (juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine, põhjuslik seos) ning kostja ei pea tõendama, et ta täitis juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist, et saa hageja nõuda kostjalt ka viiviste tasumist. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud varalise kahju hüvitis 38 677,56 eurot ja edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ning § 134 lg 1 on hagihind 38 677,56 + 3112,61 = 41 790,17 eurot. Menetluskulud

9(10)

2-15-2012 Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda, hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Hagi tagamine Viru Maakohtu 10. veebruari 2015 kohtumäärusega kohus tagas hagi. Lähtuvalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.