Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
12.detsembril 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-58458 XXXhagi XXX vastu 27.12.2008.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 19 173,49 euro ja viivise nõudes 111 845,38 eurot
Hagihind
nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, Gonsiori 7, 10117 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Tiina Pill (Õigusbüroo Hema, Paldiski mnt 22, Tallinn; e- post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 04.11.2014.a.
Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja Tiina Pill
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus XXXhagis XXX vastu 17.03.2005.a. laenulepingust tuleneva põhisumma 92 671,89 euro, intressi 4 633,59 euro ja viivise 0,02 % laenusummast 92 671,89 eurot iga viivitatud päeva eest alates 18.03.2010.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni nõudes.
2.Jätta XXXhagi XXX vastu 27.12.2008.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva põhisumma 19 173,49 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
3.Vabastada XXX17.01.2012.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega vabastatud riigilõivu summas 6 263,34 euro tasumise kohustusest. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud
alustel
võib
menetlusosaline
taotleda
riigipoolset
menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXesitas 29.11.2011.a. kohtule hagi XXX vastu põhivõlgnevuse 111 845,38 euro, intressi 4 633,59 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.03.2005.a. laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu ajavahemikus 1997.a. kuni 2003.a. kokku summas 92 671,89 eurot elamu rajamiseks asukohaga XXX. Laenulepingu p. 2.2 kohaselt kohustus kostja tagastama kogu laenu hiljemalt 17.03.2010.a. ning punkt 2.1 kohaselt tasuma intressi 1 % aastas. Intressi kohustub kostja tasuma 4 633,59 eurot. Laenulepingu punkt 2.5 kohaselt kohustub kostja laenu mitteõigeaegse tagastamise korral maksma viivist 0,02 % laenusummast iga viivitatud päeva eest ning seisuga 18.11.2011.a. on viivist kogunenud 11 305,97 eurot. Kokku võlgneb kostja nimetatud laenulepingu alusel hagejale 108 611,45 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.12.2008.a. laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt 2001.a. R.XXX ostmiseks 19 173,49 eurot sularahas. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 01.03.2009.a. Intressi kostja nimetatud laenulepingu alusel tasuma ei pidanud. Laenuleping punkt 2.5 kohaselt kohustub kostja laenu mitteõigeaegse tagastamise korral maksma viivist 0,05 % laenusummalt iga viivitatud päeva eest.
3.15.09.2014.a. esitas hageja nõude vähendamise avalduse, millise kohaselt loobub hageja 17.03.2005.a. laenulepingust tulenevast nõudest summas 108 611,45 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 27.12.2008.a. laenulepingu põhisumma 19 173,49 eurot ja viivise summas 9 519,64 eurot ja viivise 0,05 % laenusummast 19 173,49 eurot iga viivitatud päeva eest alates 02.03.2009.a. kuni kohase täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hagejaga hagile lisatud laenulepinguid sõlminud. Hageja on kasutanud kostja poolt allkirjastatud lehti, mille kostja jättis oma raamatupidajale kui ta ise seoses tööasjadega lahkus Soome Vabariiki. Hageja on saanud kostja poolt allkirjastatud paberilehed enda valdusesse ja käesoleva menetluse tarbeks vormistanud nendele paberitele laenulepingu teksti. Kostja ei ole hagejaga soovinud sõlmida laenulepingut ega ole hagejaga laenulepingut sõlminud. Kostja allkiri hageja enda poolt vormistatud lepingul ei tähenda laenulepingu sõlmimist poolte poolt. Lisaks eeltoodule ei ole kostja ka reaalselt saanud hagejalt lepingutes märgitud laenu. Hagejal ei ole olnud materiaalseid võimalusi sellises summas laenu andmiseks. Kostjal puudus vajadus hagejalt laenu võtmiseks. Maja ehituseks olid kostjal olemas endal rahalised vahendid ja elamu ehituse lõpetas kostja pangast võetud laenurahade arvel. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, poolte vande all antud seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Hageja on algselt esitanud kostja vastu hagi kahest laenulepingust tulenevate võlgnevuste ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks (I köide t/l 1-2). Hageja on esitanud 15.09.2014.a. kohtule avalduse osaliselt nõudest loobumiseks, millise kohaselt hageja loobub 17.03.2005.a. laenulepingust tulenevast nõudest (II köide t/l 110-111).
7.TsMS § 442 lg 5 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest TsMS § 429 lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada 17.03.2005.a. laenulepingust tuleneva võlgnevuse osas, kuivõrd hageja on nimetatud nõudest loobunud ning asjas ei esine TsMS § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid.
8.Pooltel on vaidlus selles, kas nende vahel on sõlmitud 27.12.2008.a. laenuleping ning kas kostjal on kohustus hagejale tagastada nimetatud laenulepingu alusel põhisumma 19 173,49 eurot ning viivised. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud laenuleping. Hageja on seisukohal, et tema on andnud kostjale laenu, mille kostja on jätnud hagejale tagastamata. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud ning hagejalt pole ta laenu saanud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
10.Riigikohus on 24.11.2011.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-109-11 p. 11 asunud seisukohale, et laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
11.Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 15.06.2012.a. ja 21.02.2014.a. kohtumääruses (I köide t/l 86, 211) kui ka 07.11.2012.a. ja 02.04.2014.a. kohtuistungil (I köide t/l 104-105, II köide t/l 9-13).
13.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on pooled tunnistaja XXXjuuresolekul 27.12.2008.a. sõlminud laenulepingu, millise kohaselt sai kostja hagejalt 2001.a. R.XXX ostmiseks 300 000 eesti krooni sularahas. Laen kuulus tagastamisele lõppsummas hiljemalt 01.03.2009.a. Osundatud laenulepingu on allkirjastanud tunnistaja XXX, laenuandja XXXja laenusaaja XXX (I köide t/l 4).
14.TsMS § 232 lg 1 ja 2 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
15.Kohus on seisukohal, et antud juhtumil ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et pooled on sõlminud laenulepingu. Samuti pole hageja tõendanud, et ta on kostjale summas 300 000 eesti krooni laenu andnud ning kostja on kohustunud nimetatud summa hagejale tagastama. Hageja on laenu andmise tõendamiseks lisaks vaidlusalusele laenulepingule palunud ära kuulata tema enda vande all antud seletuse ning tunnistaja XXXütlused. Vande all antud seletuse on andnud ka kostja.
16.Hageja vande all antud seletuse kohaselt andis ta kostjale 2001.a. 300 000 krooni sularahas, kes pidi viima selle advokaadile seoses XXX maja soetamisega. Hageja seletuse kohaselt sõlmiti laenuleping 27.12.2008.a. öösel hageja juures Kallasmaa tee 18. Lepingu allkirjastamise juures viibis ka tunnistaja XXX, kes tuli hageja juurde 26.12.2008.a. õhtul. Lisaks hagejale, kostjale ning tunnistajale olid kohal ka hageja poeg, tema tütarlaps ning hageja sõber. Laenuraha sai hageja venemaa ärimehelt XXX dollarites, mida hageja käis vahetamas, sest hageja andis kostjale laenu 500 kroonistes (II köide t/l 155-156).
17.Samas on tunnistaja XXXandnud ütlusi selle kohta, et ta tuli hageja juurde 27.12. õhtul kella 9 või 10 ajal. Sõlmitud laenulepingu oli ettevalmistanud hageja ja selle printis välja hageja poeg (II köide t/l 158). Hageja vande all antud seletus ja tunnistaja XXXütlused ei ole omavahel kooskõlas, kuivõrd hageja väidetel saabus tunnistaja 26.12 õhtul ning laenuleping sõlmiti öösel vastu 27.12.2008.a., samas tunnistaja ütluste kohaselt saabus ta hageja juurde 27.12 õhtul kella 9 või 10 ajal.
18.Kostja poolt vande all antud seletuse kohaselt ei ole viimane sõlminud hagejaga laenulepingut, raha hagejalt XXX ostmiseks ta hagejalt ei saanud. Raha XXX eest maksis advokaat ning tagasimaksmine toimus 2005.a. või varem läbi kohtu. Raha võttis ta osaühingult, kuhu oli selleks ajaks tulnud tulemüüri raha. Vande all antud seletuse kohaselt kostja 26.12.2008.a. XXX ei näinud, kuivõrd ta sõitis sel päeval ringi. 27.12.2008.a. tõi ta isa XXX, ise läks XXX juurde XXX. Jõulude ajal oli hagejal uus mees majas, mistõttu ta lauda ei istunud. Laenulepingust sai kostja teada veebruaris 2009.a., kui hageja ütles, et tahab pool raha XXX eest. Samuti kinnitas kostja, et suvel käis ta raamatupidaja juures, kus andis tühjale paberile allkirja, kokku 6 paberil ning sealt sai hageja kostja allkirja (II köide t/l 157).
19.Kohus leiab, et hageja ja kostja vande all antud seletused on teineteisele täies ulatuses vastukäivad. Hageja ja kostja seletustest ning tunnistaja ütlustest võib järeldada, et vaidlusaluse lepingu sõlmimine üheaegselt, s.o. 27.12.2008.a. ei toimunud.
20.Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, et ta on kostjale laenu summas 300 000 krooni andnud. Samuti ei ole hageja tõendanud sellises summas temal sularaha olemasolu. Kohus arvestab antud juhul ka asjaoluga, et väidetav laenusumma 300 000 krooni oli laenamiseks füüsiliste isikute jaoks 2001.a. suur summa.
21.Hageja on raha olemasolu kohta andnud kohtumenetluse jooksul erinevaid selgitusi. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
22.Laenulepingu kohaselt on hageja andnud kostjale laenu 2001.a. Hageja on 02.04.2014.a. kohtu eelistungil selgitanud, et raha tuli kinnisvara müügist. Müük toimus 2003.a. Samuti on hageja selgitanud, et ta on raha saanud ka poja ristiemalt ja ristiisalt ning tädilt. Ülejäänud raha kui ka väärisesemed on hagejale kinkinud hageja vanemad (II köide t/l
10). Hageja kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt sai ta raha kostjale laenamiseks vene ärimehelt dollarites (II köide t/l 155-156). Seega pole hageja olnud oma vastavates väidetes järjepidev. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja väited temal laenuraha olemasolu kohta pole veenvad.
23.Ka kohtule esitatud hageja Swedbank AS arvelduskonto väljavõttest perioodil 01.01.1997.a. kuni 31.12.2003.a. ei nähtu 2001.a. aastal ega enne seda suuremate summade laekumist (II köide t/l 67-71). Eelpool nimetatud perioodil on hageja laekumised viidatud kontole moodustanud seitsme aasta jooksul kokku summas 54 020,41 krooni (II köide t/l 70).
24.Kõige suurem sularaha sissemakse on teostatud 04.06.1997.a. hageja enda poolt summas 10 000 krooni (II köide t/l 67) ning pärast seda on laekunud summad ulatunud maksimaalselt 1 000 koonini. Suurem laekumine summas 2 500 krooni on toimunud 29.11.2002.a. (II köide t/l 70).
25.Perioodil 25.11.2002.a. kuni 31.12.2003.a. Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 05.06.2003.a. on laekunud hageja kontole notari deposiitkontolt 725 000 krooni (II köide t/l 50-66), kuid nimetatud summa laekumisega ei saa tõendada väidetavalt 2001.a. kostjale antud laenusummat. Samuti ei ole pärast osundatud summa laekumist täiendavaid summasid hageja antud kontole laekunud ning kontolt on teostatud üksnes mahaarvamisi (II t/l 50-66). Seega loeb kohus tõendatuks asjaolu, et hagejal vabasid rahalisi vahendeid kostjale väljalaenamiseks summas 300 000 krooni 2001.aastal ei olnud.
26.TsMS 251 lg 2 järgi kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kuivõrd tunnistaja XXXon tsiviilasjas nr. 2-12-859 samade asjaolude kohta juba ütlusi andnud, lihtsustab see oluliselt käesolevat menetlust ja seega saab nimetatud tunnistaja ülekuulamise asendada tema ülekuulamise protokolliga tsiviilasjas nr. 2-12-859 (II köide t/l 121-122).
27.Tsiviilasjas nr. 2-12-859 on tunnistaja XXXandnud ütlusi selle kohta, et kostja on jätnud ühel aastal allkirjadega tühjad paberilehed, et raamatupidaja saaks aastaaruande esitada, kuivõrd kostja ei olnud Eestis. Samuti kinnitas tunnistaja, et tühja allkirja lehte ta tagastanud ei ole ning uus raamatupidaja koos hagejaga on käinud dokumentidel järel (II köide t/l 122). Osundatud ütlused kattuvad kostja vande all antud seletusega, millise kohaselt andis ta raamatupidajale tühjad allkirjastatud paberid (II köide t/l 157). Nimetatud asjaolu toetab kostja väiteid selle kohta, et hageja võis kasutada kostja poolt allkirjastatud paberilehti laenulepingute koostamiseks.
28.Kohtule esitatud 28.01.2010.a. Põhja Politseiprefektuuri prokuratuuri loal kriminaalmanetluse lõpetamise määrustest nr. 102-03/44777 ja nr. 102-03-44776 tuleneb, et XXX ütluste kohaselt oli ta võtnud valgele paberile kostja allkirju ning raamatupidamisdokumendid tagastas ta hagejale 2008.a. (I köide t/l 5-11). Lisaks nähtub viidatud määrusest nr. 102-03/44777, et XXXütluste kohaselt esines juhus, kus ta hageja palvel trükkis varem kostja poolt allkirjastatud tühjale paberilehele firma nimelt volituse arvuti ostmiseks, mida ka hageja ei eita (I köide t/l 7).
29.Kohus on antud asjas määranud asjaolude selgitamiseks dokumendiekspertiisi. Kuivõrd algselt palus hageja kostjalt välja mõista ka 17.03.2005.a. laenulepingust tuleneva võlgnevuse on kohus teostatud ekspertiisi mõlema laenulepingu osas.
30.Ekspteriisiaktiga nr. 14E-DM0018 on leidnud tõendamist, et allkirjad kostja nimelt laenulepingute kuupäevadega 17.03.2005.a. ja 27.12.2008.a. samaliigilistel paberitel on
tõenäoliselt kirjutatud samaaegselt. Allkirjad XXX, XXXja XXX nimelt laenulepingul kuupäevaga 27.12.2008.a. on kirjutatud samaliigilise kirjutusvahendiga, nende kirjutamise aega ja järjestust määrata ei ole võimalik (II köide t/l 90-93).
31.Seega leiab kohus, et ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 17.03.2005.a. ja 27.12.2008.a. sõlmitud laenulepingud on allkirjastatud kostja poolt samaaegselt. Nimetatu seab kahtluse alla tunnistaja XXXütlused ja hageja vande all antud seletuse 27.12.2008.a. laenulepingu allkirjastamise osas (II köide t/l 158).
32.Samuti loeb kohus tõendatuks ekspertiisiaktiga asjaolu, et kostja allkirjad 17.03.2005.a. ja 27.12.2008.a. laenulepingutel on samaliigilistel paberitel (II köide t/l 92). Ka nimetatud asjaolu toetab kostja väiteid selle kohta, et hageja võis kasutada kostja poolt allkirjastatud paberilehti laenulepingute koostamiseks.
33.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et käesoleval juhul tuleb nõustuda kostja vastuväidetega selles, et poolte vahel laenulepingut sõlmitud ei ole. Sellest tulenevalt ei pea kohus hageja nõuet kostjalt võlgnevuse 19 173,49 euro väljamõistmiseks põhjendatuks ning see jääb rahuldamata. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja nõuet põhivõlgnevuse väljamõistmiseks, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue viivise kostjalt väljamõistmiseks.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
35.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 111 845,38 eurot. Menetluskulude jaotamine
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
37.Käesoleva hagi esitamisel pidi hageja tasuma riigilõivu summas 6 391,16 eurot. Kohus on 17.01.2012.a. määrusega rahuldanud hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastanud XXXriigilõivu summas 6 263,34 eurot tasumisest (I köide t/l 50-52). TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
38.TsMS § 190 lg 4 järgi, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest summas 6 263,34 eurot riigituludesse, kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole hageja maksevõime muutunud.
39.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude
koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.