Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Galina Stolova vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
527,88 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. märtsi 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Galina Stolova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Galina Stolova (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (rk: 10245033), esindaja Anne Talviste
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 4. märtsi 2014 otsus Galina Stolovalt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks väljamõistetud võlgnevuse suuruse ja viivise, tasaarvestuse tegemata jätmise, kohtuotsuse viivitamatult täitmisele pööramise ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Galina Stolovalt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks välja 402,50 eurot.
3.Jätta Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ viivisenõue rahuldamata.
6.1.Rahuldada Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Galina Stolova vastu osaliselt ning mõista Galina Stolovalt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks välja võlgnevus 402 (nelisada kaks) eurot 50 senti.
6.2.Jätta Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ viivisenõue rahuldamata.
6.3.Teha tasaarvestus, millega tasaarvestada Galina Stolova nõue 530 eurot Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vastu Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ nõudega 402,50 eurot Galina Stolova vastu. Tasaarvestuse tulemusena puudub Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-l nõue Galina Stolova vastu.
6.4.Jätta menetluskuludest maakohtus 81,83% ulatuses Galina Stolova kanda ja 18,17% ulatuses Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kanda.
7.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskuludest ringkonnakohtus 81,83% Galina Stolova kanda ja 18,17% Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 19.10.2012 Galina Stolova vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 25.02.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ nõude G. Stolova vastu 907,50 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.03.2013 maakohtule esitatud hagiavalduses palus Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ mõista G. Stolovalt välja hageja kasuks võlgnevuse perioodi 01.11.2012 kuni 28.02.2013 eest. 11.11.2013 esitas hageja täpsustatud nõude, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 441,88 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega kaasnevad kulutused 50 eurot ja seadusjärgne viivis põhinõudest alates 26.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
Hagiavalduse kohaselt kuulus kostjale korteriomand X-XX, XXX (kostja on korteriomandi enda sõnul aprillis 2013 võõrandanud). Majas puudub korteriühistu. Hageja on X-XX, XXX korterelamu haldaja. Kostja ja hageja (endine nimetus Kiviõli Elamuettevõte) sõlmisid 23.04.1997 elamu hoolduslepingu nr 1289, mille p 4.1 alusel oli kostja kohustatud igakuiselt
20.kuupäevaks maksma elamuettevõtte poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse kinnitatud tariifile. 11.11.2013 esitatud nõude ümberarvestuses selgitas hageja, et 2012 novembris tegi kostja hagejale ettemaksu 530 eurot, millises ulatuses hageja on nõus tegema tasaarvestuse. Hageja märkis, et loobub remondifondi summa nõudmisest ja nõude arvestus on järgmine: tasumata arvetest tulenev põhivõlg ajavahemikus 01.03.2011 kuni 31.03.2013. a 714,38 eurot – remondifond 272,40 eurot = 441,88 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Kostja vastuväidete kohaselt puudub kostjal hagejaga leping, kuivõrd hageja ei ole Kiviõli Elamuettevõtte õigusjärglaseks. Seega puudub hagejal õiguslik alus elamus teenuste osutamiseks ja hageja võib nõuda elamuga seoses kantud kulusid korteriomanikelt käsundita asjaajamise sätete järgi. Kostja leidis, et maha arvestatavad remondifondivahendid on tuginedes esitatud aastakavadele ja eelarvetele järgmised: 2011. a (13,56 eurot kuus × 10 kuud) 135,60 + 2012. a (13,56 eurot kuus × 12 kuud) 162,72 eurot + 2013. a (13,56 eurot kuus × 3 kuud) 40,68 eurot = 339 eurot. Kostjal on prügiveo individuaalleping, seega on alusetu ka hageja nõue prügiveo eest summas 89,24 eurot, sh 2011-2012 (koos km) 3,34 × 22 = 73,48 eurot, 2013. a 4,38 × 3 = 15,76 eurot. Kostja nõustus järgneva tasaarvestusega: põhinõudest 714,38 eurot tuleb maha arvestada remondifond 339 eurot ja prügivedu 89,24 eurot (kokku 428,24 eurot). Seega hageja võimalik nõue on (714,38–428,24) 286,14 eurot. Kostja on hagejale tasunud 530 eurot, st kostjal on ettemaks (530–286,14) 243,86 eurot. Arvestades, et hageja on ise põhjustanud võimaliku vastuvõtuviivituse, ei ole reageerinud kostja pöördumistele ja nõuded on ebaselged, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue ning kulutuste nõue. Juhul kui kohus peab neid nõudeid põhjendatuks, on ka need nõuded ettemaksuga kaetud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 4. märtsi 2014 otsusega (täiendaval otsusel kuupäev 4. juuni 2014) hagi ning mõistis välja G. Stolovalt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks põhivõla 441,88 eurot, võlgnevusega seotud kulud 50 eurot ja viivise 8,25% aastas põhinõudelt (441,88 eurot) alates 26. aprillist 2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määras, et kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. X-XX, XXX korteriomanikud ei ole korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist kaasomanike kokkuleppega reguleerinud. Samas on hageja ja kostja vahel 23.04.1997 sõlmitud elamu hooldusleping nr 1289, mille p 4.1 alusel on kostja kohustatud igakuiselt 20. kuupäevaks tasuma elamuettevõtte poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifile. Kohus leidis, et kostjal on hageja ees lepingust tulenev kohustus tasuda elamuettevõtte tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest, mille hulka kuuluvad hageja halduskulud, prügivedu, heakorratööd, üldhooldus, elektripaigaldiste tehniline kontroll ja maksed remondifondi (KOS § 15 lg 6 p 4).
Kohus oli seisukohal, et hageja on kõigi eeltoodud kohustuste olemusest ja nõuetekohasest täitmisest teadlik juba peale tsiviilasjas nr 2-11-40008 tehtud 23.01.2012 otsuse jõustumist, kuna selle otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja samadest komponentidest koosnev nõue varasema perioodi eest. Samas on kostja uuele, samadel alustel esitatud hagile uue arvestusperioodi eest taas esitanud vastuväited, mis jäid rahuldamata varasema kohtuotsusega, kus kohus tuvastas lepingulise kohustuse olemasolu. Tsiviilasjas nr 2-11-40008 mõisteti kostjalt välja võlg 932,06 eurot perioodi 31.01.2008 kuni 28.02.2011 eest. Alates 01.03.2011 on kostja tasunud üksnes 21.09.2012 arve nr 448429, ülejäänud laekumised (selgitusega kohtuotsus 2-11-40008) on arvestatud kohtuotsusega väljamõistetud võla katteks. Seega on alates 01.03.2011 kostjal hageja ees tekkinud uus võlg, mis ei ole veel aegunud, ning kohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväited hagile põhjendamatud ja pahatahtlikud. Kostja on kohustatud täitma oma kohustused vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus on täidetud üksnes siis, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal õiges kohas ja õigel viisil (võlaõigusseaduse (VÕS) § 76). Võlgnikupoolsel kohustuse rikkumisel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.G. Stolova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. märtsi 2014 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas kohus ebaõigesti tõendeid, jättis tõendid, hageja väited ja kostja vastuväited osaliselt hindamata, kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning rikkus menetlusnorme; 2) ei aktsepteeri kostja hageja haldamisteenust korterelamu/kinnistu osas. Korteriomanikud ei ole elamu haldamiseks asutanud korteriühistut ja nende suhtes kohaldub korteriomanike ühisust käsitlev regulatsioon. Hagejale ei ole korteriomandite omanike poolt määratud valitseja staatust ning korteriomanikud ei ole võtnud vastu otsust sõlmida hagejaga leping korterelamu haldamiseks ega ka ühtegi muud hagejaga seonduvat otsust. Kohus lähtus hagi rahuldamisel 1995. a sõlmitud lepingust nr 1289, kuigi hageja nõustus kostja väitega, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted (kostja ei ole hagejaga lepinguid sõlminud; hageja ei ole ka Kiviõli Elamuettevõtte õigusjärglaseks – vastav kirjalik kinnitus 16.12.1998), st kohaldub käsundita asjaajamise regulatsioon. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole ja teatanud, et ta ei ole hageja kliendiks ja ei aktsepteeri hageja teenuseid (nt 07.02.2011). Jääb arusaamatuks hageja poolt oma tasulise teenuse pealesurumine ning ühepoolne otsustamine, mis on korteriomanike huvides. Kostja ei ole vastu hagejalt üksikute teenuste ostmisele, kuid see peab toimuma läbirääkimiste tulemusel ja kokkuleppel korteriomanikega. Kohus jättis kontrollimata VÕS § 1018 eelduste olemasolu ning kohaldas alusetult lepingu täitmist reguleerivat materiaalõigust. Kohatu on ka kohtu viidatud KOS § 15 lg 6 p 4; 3) on kostja nõus hagejale hüvitama tegelikult kostja eest kantud kulud – nt üldelekter, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks teha kindlaks hüvitatava summa. Hageja on ka kohtule esitatud väidetava võlasummaga järjepidevalt manipuleerinud, st võla suurus ja võlaperiood on pidevalt erinevad. Olukord, kus käsundita asjaajajale korduvalt teatatakse, et asjaajamine ei ole vajalik, kuid seda jätkatakse, on vastuolus hea usu põhimõttega. Juhul kui soovitakse käsundita asjaajaja kulude hüvitamist, peavad need olema kantud ja tõendatud. Tõendid, sh asjakohased arved, puuduvad. Hageja ei ole tõendanud, mida on nõutud summa eest teostatud ning kas teostatu on kostjale vajalik;
4) soovis hageja viimase nõude alusel alates 01.03.2011 kuni 31.03.2013 arvestatud võlgnevust summas 714,38 eurot. Samas hageja nõustus, et remondifondivahendid summas 272,40 eurot tuleb eeltoodust maha arvestada ja seega on saldoks 441,88 eurot. Hageja oli nõus tegema kostja tasutud summaga 530 eurot tasaarvestuse. Maha arvestatavad remondifondivahendid on tuginedes hageja esitatud aastakavadele ja eelarvetele tegelikkuses järgmised: 2011. a (13,56 eurot kuus × 10 kuud) 135,60 + 2012. a (13,56 eurot kuus × 12 kuud) 162,72 eurot + 2013. a (13,56 eurot kuus × 3 kuud) 40,68 eurot = 339 eurot. Kostjal on prügiveo individuaalleping ja ta tasub prügiveo eest otse konkursi korras määratud vedajale, seega on alusetu ka nõue prügiveo eest summas 89,24 eurot, sh 2011-2012 (koos km) 3,34 × 22 = 73,48 eurot, 2013. a 4,38 × 3 = 15,76 eurot. Kostja nõustus järgneva tasaarvestusega: põhinõudest 714,38 eurot tuleb maha arvestada remondifond 339 eurot ja prügivedu 89,24 eurot (kokku 428,24 eurot). Seega hageja võimalik nõue on (714,38–428,24) 286,14 eurot. Hagejale on tasutud 530 eurot, st kostjal on ettemaks vähemalt (530–286,14) 243,86 eurot; 5) jättis kohus tähelepanuta kostja tehtud ettemaksu 530 eurot. Kostja esitas kohtule vastuväite nõuete tasaarvestamise kohta, millega hageja 11.11.2013 menetlusdokumendis nõustus. Seega ei saa hagi rahuldada juba seetõttu, et hageja valduses on kostja rahalised vahendid, mis ületavad hageja nõuet ka juhul, kui hageja nõue oleks täies ulatuses põhjendatud; 6) jättis kohus tähelepanuta hageja võlaarvestuse ja sellest tuleneva nõude põhjendamatuse: - tsiviilasjas nr 2-11-40008 mõisteti kostjalt välja võlg seisuga 28.02.2011, sh osaliselt tunnistati nõue aegunuks; - lähtuvalt hageja esitatud arvestustest on võla hulka arvestatud 28.02.2011 seisuga võlg 100,18 eurot (lisandub eeltoodud ettemaksule); seisuga 31.07.2003 võlg 49,97 eurot. - hageja on võla hulka arvestanud tsiviilasjas nr 2-11-40008 kostjalt väljamõistetud ja tasutud võlgnevuse 100,18 eurot, sh aegunud osa 49,97 eurot, mille kohus on juba lugenud aegunuks. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus alusetult kohaldamata põhinõude osas osaliselt aegumise ja kostja jääb antud taotluse juurde; 7) arvestades, et hageja on ise põhjustanud võimaliku vastuvõtuviivituse, ei ole reageerinud kostja pöördumistele ja nõuded on ebaselged (hageja on tunnistanud nõude vähemalt osalist põhjendamatust), tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue ning kulutuste nõue. Juhul kui kohus peab neid nõudeid põhjendatuks, on ka need nõuded ettemaksuga kaetud.
5.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kuulus kostjale korteriomand X-XX, XXX, mille kostja võõrandas 2013 aprillis. Korteriühistut majas moodustatud ei ole. Elamut haldab hageja, kes esitab igakuiselt arved tulenevalt poolte vahel sõlmitud elamu hoolduslepingust nr 1289. Kostja on jätnud arved suures ulatuses tasumata. Perioodi 31.01.2008 kuni 28.02.2011 tasumata arvetest tulenev võlgnevus (932,06 eurot) mõisteti kostjalt välja tsiviilasjas nr 2-11-40008. Alates 01.03.2011 on kostja tasunud üksnes 21.09.2012 arve nr 448429. Ülejäänud laekumised (selgitusega kohtuotsus 211-40008) on arvestatud kohtuotsusega väljamõistetud võla katteks. Alates 01.03.2011 tekkis kostjal seega uus võlg ja nõue ei ole aegunud; 2) on kõik kostja seisukohad põhjendamatud ja pahatahtlikud. Kostja oli kohustatud oma kohustusi hageja ees täitma vastavalt lepingule (VÕS § 76 lg 1) ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada G. Stolovalt väljamõistetud võlgnevuse suuruse ja viivise, tasaarvestuse tegemata jätmise, kohtuotsuse viivitamatult täitmisele pööramise ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi G. Stolova vastu osaliselt ning mõistab G. Stolovalt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks välja võlgnevuse katteks 402,50 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus tasaarvestab kostja nõude 530 eurot hageja nõudega 402,50 eurot ning tasaarvestuse tulemusena puudub kostjal võlgnevus hageja ees.
7.11.11.2003 esitatud täpsustatud hagiavalduse järgi nõudis hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist alates 31.03.2011 arvel märgitud summast kuni 31.03.2013 arvel märgitud summani kokku 714,38 eurot (II kd, t.l 39, 42-43). Nimetatud summa suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Samas loobus hageja remondifondi summade nõudest nimetatud perioodi eest summas 272,40 eurot ning hageja lõplikuks nõudeks jäi 441,88 eurot. Kostja seisukohast nähtuvalt on remondifondi summa nimetatud perioodi eest 339 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud osaliselt. Arvelduste tabelist (II kd, t.l 42-43) nähtuvalt koosnes hageja nõue 23 kuu eest maksmata võlgnevusest. Asja materjalidest nähtuvalt on ühe kuu remondifondi summa suuruseks 13,56 eurot, seega 23 kuu eest kokku 311,88 (23x13,56) eurot. Hageja ei ole tõendanud remondifondi summa 272,40 euro kujunemist. Seega tuleb võlgnevuse summast 714,38 eurot lahutada remondifondi summa 311,88 ning kostja võlgnevus moodustab 402,50 eurot (714,38-311,88). Nimetatud osas on hageja võlgnevuse nõue põhjendatud.
8.Kostja on esitanud lisaks vastuväite, et võlgnevuse summa kuulub vähendamisele 89,24 euro (s.o prügiveo kulude) võrra, kuna ta on sõlminud jäätmekäitluslepingu Ragn-Sells AS-ga. Ringkonnakohus leiab, et individuaalse jäätmekäitluslepingu sõlmimine ei vabasta kostjat kortermajale osutatud prügiveoteenuse kulutuste kandmisest. Elamu hoolduslepingu (I kd, t.l 26-29) p 2.5 kohaselt oli kortermaja haldaja kohustuseks prügivedu Kiviõli Linnavalitsuse poolt kehtestatud prügikogumisnormide ja –tariifide alusel ning kostja kohustuseks oli lepingu p 4.1 järgi talle osutatavate teenuste eest tasumine. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja taotlenud hagejalt lepingu muutmist ega ka teavitanud hagejat jäätmekäitluslepingu sõlmimisest Ragn-Sells AS-ga. Seega puudus ka hagejal võimalus kontrollida, kas kostja hageja prügikonteinereid kasutab või mitte. KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Nimetatud sättest tuleneb samuti, et kostja ei vabane lepingust tuleneva prügiveoteenuse tasu maksmise kohustusest. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et 19.09.2013 menetlusdokumendis (I kd, t.l 110) on kostja nõustunud prügiveoteenuse eest tasuma. Hageja on põhjendatult tuginenud Kiviõli Linnavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 42 kehtestatud Jäätmeveo rakendamise korrale ning kostja seisukoht ei ole nimetatud korraga kooskõlas.
9.Põhjendatud on kostja seisukoht, et maakohus mõistis temalt ebaõigesti välja 50 eurot võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude katteks.
VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on 50 euro suuruse kulutuse näol tegemist kohtumenetluse eelsete õigusabikuludega, mille ta on tasunud OÜ-le Condor Inkasso (võlgade sissenõudmisega tegelev inkassofirma). OÜ Condor Inkasso töötajad on hagiavalduse kohaselt pidanud kostjaga läbirääkimisi ja saatnud kostjale võlateatise. Kostja on eitanud temaga läbirääkimiste pidamist inkassofirma töötajate poolt. Ringkonnakohus leiab, et kohtueelsed õigusabikulud oleksid põhjendatud juhul, kui nad oleksid hageja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei rikuks VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Käesolevas asjas ei ole nimetatud eeldused täidetud ning maakohtu otsuses puuduvad ka põhjendused nimetatud kulutuse vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Hageja vastavat nõuet tõendab üksnes 10.08.2012 võlateatis (I kd, t.l 34-35). Hageja väide, et sellise teatise koostamiseks puudusid tal vajalike teadmistega töötajad, ei ole usutav ega põhjendatud. Antud juhul on hageja rikkunud inkassobüroo kaasamisega võlausaldaja kohustust kahju vähendamiseks ning seetõttu tuleb hageja nõue kostjalt 50 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
10.Pooltel puudub vaidlus, et kostja on kandnud hageja arvele 07.11.2012 500 eurot ja 30.11.2012 30 eurot, selgitusega ettemaks. Kostja palus maakohtu menetluses nimetatud summa tasaarvestada hageja nõudega. 11.11.2013 menetlusdokumendis nõustus hageja tasaarvestusega. Maakohus ei ole tasaarvestust teinud ega seda ka kohtuotsuses põhjendanud. Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud eeldused tasaarvestuseks on täidetud ning kostja nõue hageja vastu 530 eurot kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega kostja vastu summas 402,50 eurot. Tasaarvestuse tulemusena puudub kostjal võlgnevus hageja ees ning maakohus on põhjendamatult pööranud kohtuotsuse viivitamatult täitmisele. VÕS § 197 lg 2 esimese aluse kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Nimetatud sätte kohaselt lõpevad tasaarvestavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse tekkimise hetkest ehk tagasiulatuvalt ajahetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Kuna tasaarvestuse olukord tekkis 2012. a novembris kostja poolt hageja arvele 530 euro ülekandmisega, siis lõpeb sama ajahetke seisuga ka hageja viivisenõue. Seoses tasaarvestusega puudub hagejal kostja vastu viivisenõue ning maakohus on põhjendamatult mõistnud kostjalt välja viivise alates 26.04.2013.
11.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 491,88 eurot. Ringkonnakohus rahuldas hagi 402,50 euro ulatuses ehk 81,83% ulatuses. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jäävad poolte menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 81,83% ulatuses kostja ja 18,17% ulatuses kostja kanda.
12.Õige on maakohtu seisukoht, et hageja nõue tulenes Kiviõli Elamuettevõte ja kostja vahel 23.04.1997 sõlmitud elamu hoolduslepingust. Hageja on nõude esitamisel tuginenud nii poolte vahelisele lepingule kui alusete rikastumise sätetele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja nõude lepingu alusel ning põhjendamatu on apellandi väide, et maakohtul puudus alus rahuldada hageja nõuet tuginedes poolte vahel sõlmitud hoolduslepingule. Asja materjalidest nähtub, et Kiviõli Linnavolikogu 26.06.1997 otsusega lõpetati Kiviõli Elamuettevõtte majandustegevus alates 01.07.1997. Kiviõli Linnavalitsuse 22.05.1997
korraldusega nr 194 anti kõik Kiviõli Elamuettevõtte omandis olnud elamud koos elamuettevõtte poolt sõlmitud üüri-, hooldus- ja rendilepingustest tulenevate õiguste ja kohustustega üle Kiviõli Linnavalitsusele. Kiviõli Linnavolikogu 26.06.1997 otsusega nr 68 asutati Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ, mille 100% osanik on Kiviõli Linnavalitsus. Kiviõli Linnavolikogu 30.10.1997 otsusega nr 81 kinnitati vara tasuta kasutada andmise leping nr 72, mille alusel läksid Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le üle kõik varem Kiviõli Elamuettevõtte poolt sõlmitud hoolduslepingud ning nendega seotud õigused ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on tegemist VÕS §-des 180 ja 182 olukorraga ning hagejal on 23.04.1997 lepingu järgi nõudeõigus kostja vastu. Tähendust ei ole sellel, kas Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ on Kiviõli Elamuettevõtte õigusjärglane või mitte, samuti sellel kas kostja nõustus ettevõtte üleminekuga või mitte.
13.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 81,83% ulatuses kostja ja 18,17% ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.