Harju Maakohtu 03.11.2014.a määrus tagastamise taotluse lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Reverta AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja): Reverta AS (endine ärinimi AS Parex banka; registrikood: 40003074590; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Kaire Visnapuu
AP
vastu
võlgnevuse
riigilõivu
Kostja (vastustaja) : AP (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXX XXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2014.a määrus.
2.Teha uus määrus, millega Reverta AS-i taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada.
3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Reverta AS-ile hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv summas 2796,13 eurot, kandes selle tema arveldusarvele nr LV17PARX0012953570001 AS-is Citadele banka.
4.Rahuldada Reverta AS-i määruskaebus.
5.Määruse peale ei saa Riigikohtule kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
1.23.03.2012.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjalt põhivõlgnevuse 74 217,11 euro, intressi 1838,70 euro, tasutud kindlustusmakse 15,62 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 16 895,71 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 5432,49 eurot. Maakohus rahuldas hagi 20.06.2014.a tagaseljaotsusega, millega
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-12-12101 mõistis kostjalt mh menetluskuluna välja hageja poolt tasutud riigilõivu 5432,49 eurot. Kohtuotsus jõustus 24.07.2012.a. 11.08.2014.a esitas hageja kohtule taotluse hagiavalduselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks summas 2796,14 eurot. Taotlusest kohaselt tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 5432,49 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 23.10.2013.a otsusega nr 3-4-1-34-13 tunnistanud, et perioodil 01.01.2011–30.06.2012.a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 koostoimes RLS lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911,64 eurot kuni 95 867,47 eurot tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 5432,49 eurot. Põhiseaduspärase riigilõivu määramisel tuleb Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-14-12 (p 56) järgi lähtuda riigilõivudest, mis kehtisid enne 01.01.2009.a RLS-i redaktsiooni, mille kohaselt tulnuks hagejal tasuda sellise nõudega hagilt riigilõivu 2636,35 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 2796,14 eurot rohkem ning hagejal on õigus enamtasutud riigilõiv tagasi saada.
2.Harju Maakohus jättis 03.11.2014 määrusega hageja avalduse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on Riigikohus asunud 02.04.2013.a lahendis nr 32-1-140-12 seisukohale, et kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei nõustu, kuid maksab lõivu menetluse jätkumise huvides siiski ära, saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist ja tugineda seejuures tasutud lõivu põhiseaduse vastasusele kohtulahendi jõustumiseni. Üldkogu leidis, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Seega saab lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasusele tuginedes lõivu tagastamist nõuda lõivu tagastamise taotluse lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohtuasja menetluse jõustunud lahendiga lõppemise järgne riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi on formaalne menetlus, milles kontrollitakse, kas lõivusumma, mille isik tasus, vastas riigilõivu nõudmise ajal kehtinud seadusele. Kuivõrd käesolevas asjas on maakohtu 20.06.2012.a otsus jõustunud 24.07.2012.a, siis hageja on esitanud taotluse peale lahendi jõustumist. Hageja ei ole menetluse kestel taotlenud tasutud riigilõivu määra põhiseaduse vastaseks tunnistamist ega keeldunud sel põhjusel lõivu maksmisest. Samuti ei ole ta varem sel alusel nõudnud lõivu tagastamist. Hagejale oli menetluse kestel tagatud tõhus võimalus vaidlustada riigilõivuseaduse sätete põhiseadusepärasus. Neid võimalusi kasutamata jättes on hageja minetanud võimaluse tugineda põhiseadusvastasusele pärast asja menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 20.06.2012.a otsuse on mh riigilõiv välja mõistetud menetluskuluna kostjalt hagejale. Kohus leidis, et hageja ei saa tugineda riigilõivu põhiseadusvastasusele pärast asja menetluse jõustunud lahendiga lõppemist ja riigilõivu väljamõistmist kostjalt, mistõttu tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata.
3.19.11.2014.a esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega tema avaldus rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja ei palunud hinnata, kas riigilõivu tasumise aluseks olnud RLS-i sätted on põhiseadusega kooskõlas, kuna Riigikohus on vastavad sätted enne taotluse esitamist juba põhiseadusvastaseks tunnistanud. Seega on hageja tasunud lõivu kehtetu seaduse alusel 2796,14 euro võrra rohkem, kui tegelikult tulnuks tasuda. Maakohus on TsMS § 150 lg-t 6 valesti kohaldanud ja leidnud, et riigilõivu tagastamise nõue lõppeb otsuse jõustumisel. Hageja arvates saab lõivu tagastamist nõuda sõltumata otsuse jõustumisest, kui riigilõivu tasumisest ei ole möödunud kaks aastat. Riigikohtu üldkogu lahend nr 3-2-1-140-12 käesolevas asjas ei 2(4)
Tsiviilasi nr: 2-12-12101 kohaldu, kuna selles taotleti (a) riigilõivu põhiseadusvastaseks tunnistamist, sest taotluse esitamise ajal ei olnud riigilõivu maksmise aluseks olevad sätted tunnistatud PS-vastaseks; (b) määrata kindlaks PS-pärane riigilõiv ja tagastada see taotlejale. Antud asjas hageja selliseid taotluseid ei esitanud. Hageja tugines Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-34-13, mille kohaselt omab riigilõivu PS-vastaseks tunnistamine tagasiulatuvat toimet kõigile teistele tsiviilasjadele. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 2-11-47316 tehtud määruses leidnud, et Riigikohtu määrus nr 3-2-1-140-12 ja selles sedastatud juhised (p 20) kehtivad üksnes olukordades, kus pärast otsuse jõustumist palutakse RLS-i sätted tunnistada PS-vastaseks. Menetlustes, kus vastavad sätted on juba PS-vastaseks tunnistatud, saab enamtasutud riigilõivu tagasi nõuda sõltumata otsuse jõustumisest. Seega esitas hageja riigilõivu tagastamise avalduse TsMS § 150 lg 6 mõttes tähtaegselt, kuna riigilõiv tasuti 22.03.2012.a ning avaldus esitati 11.08.2014.a. Kostjalt menetluskulude väljamõistmine ei välista hagejale riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 kohaselt. TsMS § 150 ega ükski õigusnorm ei keela riigilõivu tagastamist, kui see on kostjalt juba välja mõistetud.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 05.02.2014.a määrus tuleb menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega hageja avaldus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada.
6.Maakohus on riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel kohaldanud vääralt TsMS § 150 lg-t 6. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Antud juhul tasus hageja riigilõivu 5432,49 eurot 20.03.2012.a (maksekorraldus t lk 32). Riigilõivu tagastamise avaldus tuli viidatud sätte kohaselt esitada seega enne kahe aasta möödumist 2012.a lõpust, so hiljemalt 2014.a viimasel päeval. TsMS § 150 lg 6 teine pool annab erandjuhu olukorraks, kus kaks aastat riigilõivu tasumise aasta lõpust on juba möödunud, asja menetlus aga veel kestab – sel juhul saab riigilõivu tagastamise avaldust esitada kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni.
7.Maakohus on TsMS § 150 lg-t 6 tõlgendanud ekslikult vastupidi, leides, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb igal juhul menetluse jõustunud lahendiga lõppemisel. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Maakohtu seisukohta ei toeta ka kaevatavas määruses viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-12, mis käsitleb olukorda, kus avaldaja poolt tasutud riigilõiv ei olnud tagastamise avalduse esitamise ajaks veel põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud. Sellisel juhul on eelduslikult tegemist kehtiva normiga ja Riigikohus on leidnud, et menetlusosalisel ei ole võimalik enam peale menetluse lõppemist riigilõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui sellist taotlust oli võimalik esitada menetluse jooksul. Käesolevas asjas on aga taotluse esitamise ajaks selgunud, et hageja maksis riigilõivu kehtetu (põhiseadusega vastuolus olnud) seaduse alusel, mistõttu on tal õigus nõuda enamtasutu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 6 alusel. Seega ei tõusetunud käesoleva taotluse puhul lõivu põhiseaduspärasuse küsimust, sest kõnealune RLS-i säte, mille alusel tuli tsiviilasjas hinnaga 63 911,64 eurot kuni 95 867,47 eurot hagi esitamisel tasuda riigilõivu 5432,49 eurot, oli juba enne taotluse esitamist tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud (Riigikohtu 23.10.2013.a lahend nr 3-4-1-34-13). Samale seisukohale on ringkonnakohus jõudnud ka nt 21.02.2014
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-12-12101 määruses tsiviilasjas nr 2-11-47316 ja 16.04.2014.a määruses tsiviilasjas nr 2-11-35675. Eeltoodust tulenevalt on hageja avaldus esitatud tähtaegselt TsMS § 150 lg 6 mõttes.
8.Hageja on avalduses õigesti viidanud, et põhiseaduspärase riigilõivu määramisel tuleks lähtuda enne 01.01.2009.a aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-22-11 p-d 31–34, sama seisukohta on korratud lahendites nr 3-2-167-11, nr 3-2-1-27-13 ja nr 3-2-1-168-13). Kuni 01.01.2009 kehtinud RLS-i redaktsiooni kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga alates 1 100 000 krooni (70 302,81 eurot) kuni 1 200 000 krooni (76 693,98 eurot) tasuda riigilõivu 41 250 krooni (2636,36 eurot), mis oleks ka käesolevas asjas hagi esitamisel olnud tasumisele kuuluvaks põhiseaduspäraseks lõivuks. Kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel lõivu 5432,49 eurot, tasus ta 2796,13 eurot ettenähtust rohkem. Seega tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada hagi esitamisel enamtasutud riigilõiv 2796,13 eurot.
9.Seoses käesolevas asjas 20.06.2012.a tehtud tagaseljaotsuses kostjalt menetluskulu (riigilõiv 5432,49 eurot) väljamõistmisega märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 150 ega ükski teine õigusnorm ei keela hagejale riigilõivu tagastamist enamtasutud osas olukorras, kus kostjalt on juba riigilõiv väljamõistetud. Näiteks võib juhtuda, et kohus on kostjalt riigilõivu väljamõistmisel teinud vea ning sellisel juhul piiraks käsitlus, et hageja ei saa enam ülemäärases osas tasutud riigilõivu kohtult tagasi nõuda, põhjendamatult hageja õigust nõuda tagasi summa, mille hageja on tasunud kehtetuks tunnistatud RLS-i sätete alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.