Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

1 (8)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1.Vxxxx Lxxxx esitas 06.11.2013. a kohtule hagiavalduse (tl 3-6) Mxxxxxxx Lxxxi vastu elamispinna vabastamise ja elamispinnalt väljakirjutamise ning lähenemiskeelu kohaldamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xxxxxxxxxx. a. Poolte kooselust sündisid lapsed Sxxxx ja Sxxxx, kes on hagi esitamise hetkeks juba täiskasvanud ja elavad oma elu. Tartu Maakohtu 22.11.2012. a otsusega poolte abielu lahutati. Perekonna eluasemeks abielu ajal oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu. Nimetatud kinnistu on hageja lahusvara. Hageja on omandanud kinnistu testamendijärgse pärimisõiguse ja õigusvastaselt võõrandatud vara õigusjärgluse alusel. Hageja päris testamendijärgse pärimisõiguse alusel maatükil asuvad hooned (elumaja, laut ja sara). Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni 30.09.1983. a otsusega otsustati lugeda õigusvastaselt võõrandatud xxxxxxxxxxxx talu õigustatud subjektideks hageja Vxxxx Lxxxxx1⁄2 osas ja TxxxxMxxxx 1⁄2 osas. Jõgeva Vallavalitsuse 19.12.2001. a korraldusega otsustati hagejale õigusjärgluse alusel tagastada 12,62 ha xxxxxxxxx katastriüksuse moodustamiseks. 10.04.2002. a kanti hageja kinnistusraamatusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu omanikuna. 2004. aastal võõrandas hageja osa temale tagastatud xxxxxxxxxxtalu maast (ligikaudu 995 m2 riigimaantee täiendava maa-ala moodustamiseks Maanteeametile hinnaga 4,0 krooni/m2). Saadud rahaga teostas hageja kinnistule vajamineva remondi. Pärast abielu lahutamist elab kostja hagejale kuuluval kinnistul, kuigi tal puudub kinnistule igasugune õigus. Kostja vägivallatsemise tõttu oli hageja sunnitud oma kodust lahkuma ja otsima asenduspinna elamiseks. Kostja omavolitseb kinnistul ja ei lase hagejat oma koju, ähvardades teda vägivallaga. Ka poolt täisealised lapsed ei julge koju minna. Kostja on poolte kooselu ajal korduvalt kasutanud vägivalda hageja suhtes. Ka pärast kooselu lõppu, kui hageja viimasel korral läks enda elamispinnale, tekitas kostja talle tervisekahjustusi, mis on fikseeritud politseis ja mille suhtes on alustatud menetlust. Kostja tegevuse tagajärjel on hagejal tekkinud hirm kostja füüsilise vägivalla ees. Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjat vabastama hageja omandis oleva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu ja selle olulised osad, kohustaks kostjat ennast kinnistult välja kirjutama ning kohaldaks kostjale hageja suhtes lähenemiskeeldu. 1.2.Kostja, Mxxxxxxx Lxxxx, vaidles 13.01.2014. a kirjalikus vastuses (tl 43-44) hagile vastu. Kostja leidis, et hageja elamispinna vabastamise ja sealt väljakirjutamise nõue on kostja suhtes ebaõiglane. Kostja võtab õigeks, et hageja on saanud elumaja omanikuks pärimisõiguse teel ja maa on osaliselt temale kui õigustatud subjektile tagastatud. Samas on kostja abielu jooksul andnud endast parima, et hooneid korras hoida, teha elumajas kapitaalremonti, muid vajalikke remonttöid, ehitada uusi kõrvalhooneid, teha piirdeaiad, hoolitseda aiamaa eest jne. Kostja on alates abielu sõlmimisest, s.o alates xxxx. aastast teinud oma vahendite arvel elumajale ja kõrvalhoonetele olulisi parendusi. Lähenemiskeelu taotluse

2 (8)

osas leidis kostja, et see ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja oli seisukohal, et vaidlus on mõistlik lahendada poolte kompromissiga ning avaldas soovi pidada hagejaga kompromissiläbirääkimisi. 1.3.Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi 31.03.2014. a (tl 61-65). Pooled jõudsid esindajate vahendusel lähenemiskeelu kohaldamise nõude osas kokkuleppele ja sõlmisid lähenemiskeeluga reguleeritavate käitumisviiside osas kompromissi, mille tingimused protokolliti. Seoses kokkuleppe sõlmimisega otsustas kohus 31.03.2014. a määrusega (tl 66-68) jätta Vxxxx Lxxxxxtaotluse MxxxxxxxxLxxxxxx hageja suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. Kohus fikseeris poolte kokkuleppe tingimused lähenemiskeelu sisusse kuuluvate reeglite osas. Ülejäänud hageja nõuete osas, s.o elamispinna vabastamise ja elamispinnalt väljakirjutamise nõude osas, lükkas kohus asja arutamise edasi ja määras pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Pooled kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kompromissile ei jõudnud. 1.4.Kohus otsustas poolte nõusolekul menetleda asja kirjalikus menetluses ja andis 07.07.2014. a kirjas (tl 83-85) pooltele tähtaja oma nõuete ja vastuväidete täpsustamiseks ning vajadusel avalduste, taotluste, tõendite või vastuväidete esitamiseks. Kohus määras vastamise tähtajaks 31. juuli 2014. a. Hageja teatas 31.07.2014. a menetlusdokumendis (tl 87-89), et jääb hagis esitatud asjaolude ja nõuete juurde ning palub kohtul kohustada kostjat vabastama hageja omandis oleva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu ja selle olulised osad ning kohustada kostjat ennast kinnistult välja kirjutama. Hageja on seisukohal, et kostja kasutab hageja kinnistut ilma õigusliku aluseta, takistades hagejal teostada enda omandiõigust. Hageja ei ole nõus kostja väidetega selle kohta, et ta on teinud kinnistul asuvates hoonetes oma vahenditest kapitaalremonti. Hageja väitel ei ole alates xxxx. aastast, kui kinnistu sai hageja omandisse, kinnistut remonditud ega ühtegi kõrvalhoonet ehitatud. Kinnistul on tehtud vaid sanitaarremonti ja ka seda hageja vahenditest, mille kohta hageja on esitanud tõendid. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks abielu ajal oma vahenditest panustanud. Samuti ei ole kostja esitanud hageja vastu ühtegi nõuet. Kostja on ise kinnitanud, et ta on alates 2009. aastast 80 % ulatuses invaliid, mistõttu ei saanud ta teostada mingeid ehitustöid. Täiendavalt taotles hageja, et kohustaks kostjat vabastama kinnistu 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Hageja põhjendas, et juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat hageja kinnistu vabastama, võib kostja otsuse täitmisega venitada. Kostjal on õigus otsus edasi kaevata ja kuni otsuse jõustumiseni saab kostja hageja kinnistut kasutada. Hageja ei saa sel ajal temale kuuluvat vara kasutada ja peab elama üüripinnal. Kostja teatas 31.07.2014. a vastuses (tl 94), et kuivõrd hageja on taotlenud, et kostja elamispinna vabastaks ja ennast välja kirjutaks, siis kostja on kaalunud võimalust elamispind vabastada ja ühtlasi kaasneks sellega ka väljakirjutamine, kuid takistuseks on kostjal rahaliste vahendite puudumine. 1.5.Kostja esitas 31.07.2014. a vastuhagi, milles palus xxxxxxxxx kinnistul paiknevad hooned koguväärtusega 10500 eurot tunnistada hageja ja kostja ühisvaraks ning lõpetada hageja ja kostja kaasomand nimetatud hoonetele viisil, et hooned jäävad Vxxxx Lxxx omandisse ja tema maksab Mxxxxxxx Lxxxxxx hüvitist 5 250 eurot.

3 (8)

Kohus otsustas 27.08.2014. a määrusega (tl 96-98) jätta kostja vastuhagi tsiviilasjas nr 2-1352661 menetlusse võtmata ja võtta nõue menetlusse eraldi hagina. 1.6.Kohus andis 19.09.2014. a kirjas pooltele tähtaja esitada kirjalikult kohtuvaidluse teesid. Hageja esitas oma kohtuvaidluse teesid (tl 108-110) kohtule 13.10.2014. a. Hageja jäi varem esitatud asjaolude ja nõude juurde ning palus kohtul kohustada kostjat vabastama hageja omandis olevxxxxxxxxxx kinnistu ja selle olulised osad hiljemalt 7 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest ning kohustada kostjat ennast kinnistult välja kirjutama. Kostja esitas oma kohtuvaidluse teesid (tl 115) kohtule 03.11.2014. a. Kostja teatel möönab ta, et xxxxxxxxx kinnistu kuulub hagejale ja kostjal tuleb kinnistult lahkuda. Kostja leiab aga, et hageja poolt taotletud tähtaeg kinnistu vabastamiseks, mis on 7 päeva arvates kohtuotsuse kättesaamisest, on ebamõistlik. Kostja on töövõimetuspensionär, mille üle poolte vahel ei ole vaidlust olnud ning mida kostja pole seega pidanud vajalikuks varem tõendada. Kostja esitab kohtule ja palub vastu võtta tõendina Sotsiaalkindlustusameti otsuse, millest nähtub, et kostjal on tuvastatud raske puue, millest tingituna ta vajab igal ööpäeval kõrvalabi liikumisel ja suhtlemisel, samuti juhendamist ja järelevalvet kestusega alates 23.04.2014. a kuni 30.04.2017. a. Kohtuotsuse viivitamatu täitmise korral, nagu hageja seda taotleb, satuks kostja, kes vajab tervisliku seisundi tõttu kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet – keset talve täiesti abitusse olukorda. Kostjal puudub igasugune võimalus iseseisvalt endale uut eluaset leida. Võib eeldada, et kostja on oma raske puude tõttu sotsiaalabi vajav isik ja vajab teise eluaseme otsimiseks kõrvalabi. Tõenäosus, et kostja ka sotsiaalabi toel võiks leida uue eluaseme 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, on nullilähedane. Kostja leiab, et hageja ei ole kohtumenetluses tuginenud asjaoludele, millest lähtudes kohtuotsuse viivitamatu täitmine oleks temale eluliselt oluline. Hageja kasutab xxxxxxxlinnas eluruumi, mis kostjale teadaolevalt kuulub poolte tütrele. Hageja pole avaldanud, et tütar nõuaks temalt kiiret väljakolimist. Esindaja soovitusel on kostja asunud uue eluruumi leidmise võimalusi välja selgitama. Kahjuks ei ole tema jõupingutused seni andnud tulemusi. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Eeltoodut ja kostja puudest tulenevat abivajadust arvestades, taotleb kostja hagi rahuldamise korral määrata eluruumi vabastamiseks tähtaeg, mis langeb kevadesse, s.o mitte vähem kui kuus kuud. Sama tähtaja palub kostja ka kinnistult väljakirjutamise tähtajaks.

II KOHTU SEISUKOHT

2.1.Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud osaliselt. 2.2.Poolte esitatu alusel tegi kohus kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  xxxxxxxxxx. a registreeriti Jõgeva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas hageja Vxxxx Lxxxx (endise nimega Vxxxx Pxxxxxx ja kostja Mxxxxxxx Lxxxx abielu (tl 9).  Tartu Maakohtu 22.11.2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-41192 poolte abielu lahutati (tl 17-19).  Poolte eluasemeks abielu ajal oli elumaja koos kõrvalhoonetega, mis asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul, registriosa numbriga xxxxxxxx(edaspidi xxxxxxxxx kinnistu).  Hageja on 30.05.2002. a kantud kinnistusraamatusse xxxxxxxxx kinnistu omanikuna. 4 (8)

 xxxxxxxxx kinnistu on hageja lahusvara ja ei kuulu poolte ühisvara hulka.  Käesoleval ajal kasutab hagejale kuuluvat xxxxxxxxx kinnistut eluasemena kostja. Hageja on pärast poolte abieluliste suhete lõppemist eluasemelt lahkunud ja kasutab elamiseks tütrele kuuluvat korterit xxxxxx linnas. 2.3.Hageja taotleb hagis, et kohus kohustaks kostjat vabastama hageja omandis oleva xxxxxxxxx kinnistu ja selle olulised osad ning kohustaks kostjat ennast kinnistult välja kirjutama. Hageja on nõude alusena välja toonud asjaõigusseaduse (AÕS) § 80, mille lõige 1 näeb ette, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ja lõige 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 hindab kohus otsust tehes, millist õigusakti asjas tuleb kohaldada. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, hindab kohus, et hageja nõude lahendamisel tuleb kohaldada perekonnaseadust. Perekonnaseaduses on eraldi reguleeritud eluruumi kasutamise õigus abielu lõppemise korral. Perekonnaseaduse (PKS) § 68 lg 1 sätestab, et kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete edasises kasutamises kokkuleppele, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes. Kohus arvestab eelkõige laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid. PKS § 68 lg 2 kohaselt kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis või ühe abikaasa ja kolmanda isiku kaasomandis, määrab kohus eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et poolte abielu ajal perekonna ühise eluasemena kasutatav xxxxxxxxx kinnistu, on hageja ainuomandis. Seega PKS § 68 lg 2 alusel saaks jätta hageja nõude rahuldamata ja määrata eluruumi kostja kasutusse üksnes juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul selliseid asjaolusid, mis õigustaksid abielu ajal perekonna ühise eluasemena kasutatud kinnistu kostja kasutusse määramist. Kostja on küll välja toonud, et hageja nõue kinnistult lahkumiseks on tema suhtes ebaõiglane, kuna ta on abielu ajal teinud hageja kinnistule ja seal asuvatele hoonetele parendusi. Samas ei ole kostja taotlenud või esitanud vastavat nõuet, et kohus määraks kinnistu tema kasutusse. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi, milles taotles, et kohus tunnistaks xxxxxxxxxxkinnistul paiknevad hooned hageja ja kostja ühisvaraks ning lõpetaks hageja ja kostja kaasomandi nimetatud hoonetele viisil, et hooned jäävad hageja omandisse ja hageja maksab kostjale hüvitist. Kohus TsMS § 373 korras jättis hagi käesolevas menetluses vastuhagina menetlusse võtmata ja otsustas hagi menetleda eraldi menetluses. Kostja möönab, et tema peab hagejale kuuluvalt kinnistult lahkuma ja ei esita sellele sisuliselt vastuväiteid. See tähendab, et puudub vaidlus xxxxxxxxx kinnistu (maa) kuuluvuse üle VxxxxxLxxxxxx ainuomandina.

5 (8)

Eeltoodu alusel on põhjendatud määrata poolte abielu ajal ühise eluasemena kasutatud hagejale kuuluv kinnistu hageja kasutusse ja kohustada kostjat vabastamaxxxxxxxxx kinnistul asuv eluase. 2.4.Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet ja esitas taotluse, et kohus kohustaks kostjat vabastama kinnistu 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Hageja põhjendas, et juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat hageja kinnistu vabastama, võib kostja otsuse täitmisega venitada. Kostjal on õigus otsus edasi kaevata ja kuni otsuse jõustumiseni saab kostja hageja kinnistut kasutada. Hageja ei saa sel ajal temale kuuluvat vara kasutada ja peab elama üüripinnal. Kostja leidis, et hageja taotletud otsuse täitmise tähtaeg, s.o 7 päeva arvates kohtuotsuse kättesaamisest, on ebamõistlik. Kostja esitas kohtule omapoolse taotluse, milles palus kohtul hagi rahuldamise korral määrata eluruumi vabastamiseks tähtaeg, mis langeb kevadesse, s.o mitte vähem kui kuus kuud. Kostja põhjendas, et ta on töövõimetuspensionär. Tal on tuvastatud raske puue, millest tingituna ta vajab igal ööpäeval kõrvalabi liikumisel ja suhtlemisel, samuti juhendamist ja järelevalvet. Kohtuotsuse viivitamatu täitmise korral, nagu hageja seda taotleb, satuks kostja, kes vajab tervisliku seisundi tõttu kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet – keset talve täiesti abitusse olukorda. Kostja ei pea võimalikuks hageja taotletud tähtaja jooksul leida endale uut eluaset. Kohus leiab, et poolte taotluste puhul on tegemist taotlustega otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 järgi. TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus märgib, et kostja on esitanud taotluse 03.11.2014. a kohtuvaidluse teesides. Taotluse esitamise ajaks oli menetlusosalistele avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks antud tähtaeg möödunud. Kohus määras 07.07.2014. a kirjas selleks tähtajaks 31. juuli 2014. a. Kohtu hinnangul aga ei põhjusta kostja taotluse lahendamine menetluse viibimist ja kuigi kostja on esitanud taotluse pärast selleks kohtu määratud tähtaega, on võimalik seda TsMS § 331 lg 1 alusel menetleda. Kohus leiab, et põhjendatud on revideerida hageja poolt taotletud otsuse täitmise tähtaega ja määrata otsuse täitmise tähtaeg arvestades muuhulgas ka kostja poolt esitatud põhjendusi. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et hageja taotletud tähtaeg (7 päeva) otsuse täitmiseks on ilmselgelt ebamõistlik. Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat vabastama poolte abielu ajal nende ühiseks eluasemeks olnud kinnistu. Samas loeb kohus hageja nõutud otsuse täitmise tähtaja- 7 päeva otsuse kättesaamisest- ebamõistlikuks. Selline tähtaeg tähendaks otsuse viivitamatut täitmist ja selleks peaksid olema kaalukad põhjendused ehk põhjused, mis tooksid nendega mittearvestamisel hagejale kaasa rasked või vähemalt oluliselt halvendavad tagajärjed. Kohtule ei ole sellistest tagajärgedest teada antud ja kogu asja menetlemise kestel ei ole sellisete tagajärgede esinemise võimalust esile kerkinud. Kostja on põhjendanud, et uue eluaseme leidmine võtab aega ja ei ole hageja taotletud tähtaja jooksul võimalik. Kohus leiab, et kostja esitatud põhjendused ja käitumine viitavad soovile lükata eluaseme vabastamine võimalikult kaugemasse tulevikku. Menetlus käesolevas asjas toimub juba aasta,

6 (8)

kostja ei ole algusest peale vaidlustanud vajadust eluase vabastada, samas ei ole kostja ometigi eluaset vabastanud. Kostja aktiivne osalemine käimasolevates kohtumenetlustes ei võimalda liigitada teda sotsiaalabi vajavaks isikuks, kes ei suuda oma puude tõttu ennast aidata, s.h. uut eluaset otsida. Arvestades elamispinnaturu olukorda xxxxxxx ja selle ümbruses, ei saa elamispinna leidmine olla keerukas. Seetõttu määrab kohus eluaseme vabastamiseks tähtaja, mille kestel on mõistlikult tegutseval isikul võimalik endale eluase leida. Kohus arvestab tähtaja määramisel asjaoludega, mida on käesoleva menetluse kestel korduvalt käsitletud, s.h. 31.märtsil toimunud kohtuistungil ja mida arvestades tegi kohus ka 31.märtsil 2014 määruse (tl.66-68). Need on kinnistu hooldamise ja selle kasutamise asjaolud – hageja soovib temale kuuluvat kinnistut (maad) hooldada ja kasutada ennast ohtu seadmata. Eeltoodu alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise tähtaja ja määrab, et kostja on kohustatud hageja kinnistu vabastama kolme kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest, kuid hiljemalt 10.aprilliks 2015.a. 2.5.Lisaks nõudele, kohustada kostjat vabastama hageja omandis olev kinnistu, taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat ennast kinnistult välja kirjutama. Kohus leiab, et nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval ajal puudub seaduses termin „sissekirjutus“ ja see ei oma õiguslikku tähendust. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p 9 järgi on isiku elukoha andmed rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed. Rahvastikuregistrisse kantud isiku elukoha andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Rahvastikuregistrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus üksnes seadusega ettenähtud juhtudel. Seadusega ei ole antud rahvastikuregistrisse kantavatele isiku elukoha andmetele materiaalõiguslikku tähendust. RRS § 45 lg 1 näeb ette, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta kohtulahendi alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana. Kuna kohus määrab poolte abielu ajal ühise eluasemena kasutatud hagejale kuuluv kinnistu hageja kasutusse ja kohustab kostjat kinnistu vabastama, siis pärast otsuse täitmise tähtaja saabumist kaotab kostja õiguse kinnistut elukohana kasutada. Hagejal on õigus kohtuotsusega pöörduda rahavastikuregistripidaja poole rahvastikuregistris kostja elukoha andmete muutmiseks.

III MENETLUSKULUDE JAOTUS

3.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 3.2.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, rahuldades hageja nõude kostja kohustamiseks vabastada hageja kinnistu ja jättes rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks ennast hageja kinnistult välja kirjutama. Arvestades asjaolusid, leiab kohus, et põhjendatud on jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

7 (8)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.