Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti Tammeoks’ vastu kahjuhüvitise nõudes
Hagihind
2887.34 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood 70001975, asukoht Lembitu 12 Tallinn, esindaja Pille Martin
kaudu)
hagi
Toomas
Kostja: Toomas Tammeoks, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg
05.detsember 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu nõuab kostjalt vägivallakuriteo ohvrile VV (V) ohvriabi seaduse alusel väljamakstud 66.98 euro ravikulude hüvitise ning 2820.36 euro ajutise ja püsiva töövõimetuse kahju hüvitise, kokku 2887.34 eurot tagastamist VV vastu vägivallakuriteo toime pannud Toomas Tammeoksalt (Tammeoks).
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnistanud. Sisulisi vastuväiteid hagile kostja ei esitanud. Kostja esitas hagile aegumise vastuväite ning palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Kohus teeb teeb käesoleva kohtuotsuse TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, st jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
Tsiviilasi nr 2-13-26825
2.Vaidlust ei ole selles, et - Pärnu Maakohtu 08.05.2009 kohtuotsusega (jõustus 28.07.2010) kriminaalasjas nr 1-08-6897 mõisteti Toomas Tammeoks süüdi KarS § 118 p 1 järgi selles, et tema 06.01.2008 põhjustas VV kehavigastuste tekitamisega raske tervisekahjustuse (tl 10-11, 38-41); - kannatanu VV ja hageja kriminaalmenetluses nr 1-08-6897 tsiviilhagi ei esitanud; - 14.04.2008 esitas kannatanu VV ohvriabi seaduse alusel Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile hüvitistaotluse temale kui vägivallakuriteo ohvrile riikliku hüvitise määramiseks; - Tallinna Pensioniameti 17.12.2008 otsusega nr 174 määrati hüvitada VV ühekordse maksena ajutisest ja püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks perioodi 06.01.2008-30.11.2008 eest 20 669 krooni, ravikulude hüvitamiseks 689 krooni ja riietele tekitatud kahju hüvitamiseks 359 krooni ning alates 01.12.2008 hüvitis igakuulise väljamaksena sõltuvalt sotsiaal-maksuga maksutatavast tulust (tl 4-7); - Sotsiaalkindlustusamet on ohvriabi seaduse alusel maksnud VV ajavahemikus 06.01.2008 kuni 31.03.2009 hüvitist kokku 2887.34 eurot, sellest ravikulude hüvitist 66.98 eurot ja püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist 2820.34 eurot (tl 8,9). Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks. Seega on tuvastatud, et kostja põhjustas 06.01.2008 V.V kuriteo toimepanemisega raske tervisekahjustuse, milline tegu on VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt õigusvastane. Kostja teo tagajärjel said kahjustatud V.V tervis (ta vajas ravi ning kaotas osaliselt töövõime) ja riided. Seega tekkis V.V kostja õigusvastase teo tagajärjel kahju. Kuna tegemist oli tahtliku (kaudne tahtlus) teoga, esineb ka VÕS § 1050 lg 1 kohane süü. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Eeltoodust tulenevalt oli VV õigustatud esitama tervise kahjustamisest tekkinud varalise kahju hüvitamise nõude kahju põhjustanud isiku Toomas Tammeoksa (kostja) vastu.
3.Tuvastatud on, et V.V kriminaalmenetluse käigus T.Tammeoksa vastu tsiviilhagi ei esitanud, vaid pöördus 14.04.2008 avaldusega Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametisse ja taotles ohvriabi seaduse alusel temale kui vägivallakuriteo ohvrile riikliku hüvitise määramist. Tuvastatud on, et Tallinna Pensioniameti 17.12.2008 otsusega nr 174 määrati VV riiklik hüvitis järgmiselt: ühekordse maksena ajutisest ja püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks perioodi 06.01.2008-30.11.2008 eest 20 669 krooni, ravikulude hüvitamiseks 689 krooni ja riietele tekitatud kahju hüvitamiseks 359 krooni ning alates 01.12.2008 hüvitis igakuulise väljamaksena sõltuvalt sotsiaalmaksuga maksutatavast tulust. Sotsiaalkindlustusamet on aja-vahemikus 06.01.2008 - 31.03.2009 maksnud VV hüvitist kokku 2887.34 eurot, millest ravikulude hüvitist on 66.98 eurot ja püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitis 2820.34 eurot. Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1 järgi läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kuna hageja on hüvitanud V.V kostja vägivallateoga tekitatud kahju summas 2887.34 eurot, on temale üle läinud kahju hüvitamise nõudeõigus samas suuruses, st summas 2887.34 eurot. Seega on hagejal nõue kostja vastu ning selles pole ka vaidlust. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue on aegunud või mitte.
4.Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite ja leidis, et hageja nõue on aegunud. Kostja põhjenduste kohaselt sai hageja ja pidi saama kahjust ja kahju põhjustanud isikust teada hiljemalt 14.04.2008 kui V.V esitas pensioniametile taotluse hüvitise saamiseks. Sellest ajast hakkas aeguma hageja nõue kostja vastu ning aegus kolme aasta möödumisel (tl 57-58). Teisalt on kostja avaldanud ka seisukoha, et nõude aegumise alguseks tuleb lugeda 31.03.2009, st kuupäeva, millal hageja oli teinud V.V hüvitise viimase väljamakse. Sellisel juhul tuleb nõude aegumiseks luge-
Tsiviilasi nr 2-13-26825 da 31.03.2012 (tl 25, 37). Hageja leidis, et hagi aegumise alguseks tuleb lugeda 29.07.2010 ja aegumise lõppemise kuupäevaks 28.07.2013. Nimelt jõustus kostja suhtes süüdimõistev kohtuotsus 28.07.2010, alles siis sai hageja teada kahju põhjustanud isikust ning alles pärast kohtuotsuse jõustumist tekkis tal V.V välja makstud hüvitise osas regressnõude esitamise õigus kostja vastu (tl 28-29).
5.Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 153 lg 1 kohaselt surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuriteo ohvri nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 järgi kahjuhüvitise saamiseks on antud juhul hagejale üle läinud ohvriabi seaduse alusel ning samad reeglid (TsÜS § 153) kohalduvad ka hageja nõude aegumisele. VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st et nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh ka aegumise seisukohalt (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-153-10 p 11; nr 3-2-1-126-12 p 14). Tulenevalt eeltoodust saab antud asjas kahju hüvitamise nõue hakata aeguma alates ajast, kui kahju tekitaja isik on kannatanule teatavaks saanud või pidi teatavaks saama. Kahju hüvitamise nõude üleminekul ohvriabi seadusest tulenevalt riigile, peab uus võlausaldaja lähtuma ka eelmise võlausaldaja (kannatanu) teadmisest. Seega on aegumise seisukohal oluline, millal kannatanu V.Vilms sai ja pidi teada saama kahjust ning kahju hüvitamiseks kohustatud isikust.
6.Riigikohus on selgitanud, et teadmine kahjust ja kahju põhjustanud isikust ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et üldjuhul võib eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad konkreetsele isikule kui kahju hüvitama kohustatule. Samas ei ole välistatud, et kannatanu teab kahju hüvitama kohustatud isikust juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, nt juhul, kui ta on kahju põhjustanud teo vahetu tunnistaja ja tunneb teo toimepanijat. Sellisel juhul hakkab aegumistähtaeg üldiselt kulgema juba kahju põhjustanud teo toimepanemisest. Asjaolud, millest nähtub, et kannatanu teadis või pidi teadma kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne seda, kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda, peab esitama ning tõendama kohtumenetluse pool, kes aegumisele tugineb (vt lahend nr 3-2-1-153-10 p-d 39, 41). Asjaolu, et rikkumine tuvastati alles kohtuotsusega, ei mõjuta teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (Vt lahend nr 3-2-1-88-12). Käesolevas asjas on kostja esitanud tõendina kriminaalasjas nr 08251000011 kannatanu VV 04.03.2008 ülekuulamise protokolli, kus on protokollitud kannatanu ütlused selles, et ta teab ja tunneb teda löönud Toomas Tammeoksa nimepidi, kuna nad elavad ühes külas. Kannatanu ülekuulamise protokollis on VV teatanud, et soovib seoses haigusega esitada tsiviilhagi summas 3150 krooni (valuvaigistid 900 krooni, visiiditasu 50 krooni, voodipäevatasu Tallinnas 750 krooni, voodipäevatasu Paides 250 krooni, 4 korda Tallinnasse arsti juurde sõit 1200 krooni) hüvitamiseks (tl 64-65). Nimetatud tõendiga loeb kohus tõendatuks, et kannatanu VV tundis kahju tekitanud isikut Toomas Tammeoks’a juba viimase poolt temale kahju põhjustanud teo toime-panemise ajal, st oli juba 06.01.2008 teadlik temale tekitatud kahju hüvitamiseks kohustatud isikust ning hiljemalt 04.03.2008 ka temale tervisekahjustusega tekitatud varalisest kahjust. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kannatanu ja seega ka hageja nõude aegumistähtaeg kostja vastu hakkas kulgema alates 04.03.2008. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud tsiviilhagi.
Tsiviilasi nr 2-13-26825
Asjas on tuvastatud, et kannatanu ega hageja kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esitanud. See tähendab, et hageja nõude aegumine ei peatunud. Eeltuvastatu tähendab, et hageja nõue kostja vastu, mis hakkas kulgema 04.03.2008, aegus TsMS § 153 lg 1 sätestatud tähtaja möödumisel ehk 04.03.2011. Seega on hageja nõue aegumise tõttu lõppenud ning tema hagi kostja vastu ei kuulu rahuldamisele.
8.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.