Muud › Muud hagiasjad

2-14-15800 TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama (TsMS § 448 lg 41). Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt saatis Viljandi Maavalitsuse raamatupidamise ja personali osakond 17.02.2014 hagejale meeldetuletuse, et tasumata on kinnistu (registriosa nr 164497) maa erastamise eest kokku 730,85 eurot sh tähtajaks tasumata põhiosa 183,75 eurot, tähtajaks maksmata intress 18,38 eurot ja viivis 528,72 eurot. Hageja erastas korteri, jättes selle oma vanematele. Vanemad pidid täitma ka kohustust tasuda erastamise põhiosa tähtaegselt. Hagejale selgus alles vanemate surma järgselt, et maa erastamise eest on jäetud tasumata. Hageja leiab, et viivise nõue on põhjendamatult suur ja koormab teda ebamõistlikult. Hageja palub vähendada viivise summat kuni põhisummani 183,75 eurot ja lubada tasuda maa erastamisel tekkinud võlgnevust osade kaupa 4 kuu jooksul. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus Kostja vastuse kohaselt on hageja korteriomand, asukohaga xxx, koormatud avalik-õigusliku reaalkoormatisega Eesti Vabariigi kasuks väärtusega 2875 EEK-i (183,75 eurot), tasumise tähtajaga 01.10.2006. Reaalkoormatise eest pidi korteriomanik tasuma intressi 10% igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1% iga viivitatud päeva eest. Võla tasumise kohustuse kohaselt oli reaalkoormatise tõttu kinnisasja igakordne omanik allutatud kohesele sundtäitmisele. Kinnistamisavalduse alusel tehti vastav kanne kinnistusraamatusse. Hageja ei ole reageerinud korduvalt esitatud meeldetuletustele. Maavalitsusel puudub seadusest tulenev alus viiviste vähendamiseks ning seda saab teha vaid kohus võlaõigusseaduse(VÕS) §-de 113 lg 8 ja 162 lg 1 kohaselt. Reaalkoormatisega seotud võlakohustus oleks tulnud tasuda täies ulatuses juba 8 2/4

2-14-15800 aastat tagasi. Hagis pole märgitud mitte ühtegi põhjust, miks ei saanud V. K. ise tasuda oma korteri eest ja lootis vaid kohustuse täitmisele oma vanemate poolt. Ebamõistlikult suureks kasvanud viivised on tekkinud seoses hageja tegevusetusega võla tasumise kohustuse täitmisel. Kostja nõustub viiviste vähendamisega, kui kohus peab seda põhjendatuks ning võimalikuks. Võlgnevuse osade kaupa tasumise kohta, ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja ise viiviseid vähendada ei saa, sest selleks puudub kostjal seaduslik alus ja pädevus. Seetõttu pole võimalik käesolevas asjas ka kompromissi sõlmimine. Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja on ise oma lohakuse ja tegevusetusega põhjustanud tekkinud olukorra ja kohtusse pöördumise vajaduse st. menetluskulude tekkimise. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

II KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades hagi hinda 730,85 eurot, on TsMS § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus teatas 08.10.2014 pooltele, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohus andis tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 07. novembrini 2014 (kaasa arvatud) ja teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu

2-14-15800 kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Kostja väiteid ja tõendeid põhivõlast suurema kahju olemasolu kohta esitanud ei ole. Kostja on oma vastuses sisuliselt nõustunud viivise vähendamisega, kui kohus peab seda põhjendatuks (tl. 39). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei mõisteta viivist üldiselt välja rohkem kui põhiosa. Hageja taotleb viivise vähendamist ning kostja ei vaidle sellele vastu. Kostjal puudub seadusest tulenevalt pädevus iseseisvalt viivisesummat vähendada, mistõttu kostja ei saa vaidlust lahendada kohtuväliselt. Eeltoodud seisukohti arvestades leiab kohus, et viivise vähendamine põhinõudeni so. 183,75 euroni on põhjendatud. Kohus märgib siiski, et hagejal puudus õigustus oma kohustuse täitmatajätmiseks kostja ees, sest kohustuse adressaadiks oli kostja ise, mitte tema vanemad. Samas viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et võlgnik on ise nõustunud suure viivisemääraga, seda ka sel juhul, kui viivisemäär ei ole suurem põhivõlast. Viivise eesmärgiks on kata kulutused ja hüvitada tasumiseks õigustatud isikul tekkida võiv kahju. Antud juhul ei ole kahju olemasolu ega selle tekkimist kostjal kuidagi tõendatud ega põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja vähendab seisuga 17.02.2014 sissenõutavaks muutunud viivise summat 528,72 eurolt kuni põhinõude suuruseni, so. 183, 75 euroni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja palub lubada tasuda maa erastamisel tekkinud võlgnevust osade kaupa 4 kuu jooksul. Kuna kohus vähendab sissenõutavaks muutunud viivise põhisummani ja hageja taotleb otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist, lubab kohus hagejal võlgnevuse 385,88 eurot sh põhiosa 183,75 eurot, intress 18,38 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 183,75 eurot tasuda osade kaupa 4 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Arvestades seda, et hageja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega 9 aastat, oleks kostjalt menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane. Kohtusse pöördumine on tingitud hageja enda tegevusetusest pika aja jooksul ning teine pool, sh. riik ei pea kandma sellise käitumise tagajärjel tekkinud menetluskulusid, mistõttu kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt ei ole antud kaasuse asjaolusid arvestades kostja suhtes ei õiglane ega ka mõistlik. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik 4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.