2-14-21511/10 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on T. V. hagi Kapa Puit OÜ vastu 191,73 euro nõudes. 10.10.2014 on kohtusse saabunud hageja avaldus hagi tagasivõtmiseks ja läbi vaatamata jätmiseks seoses asjaoluga, et kostja on pärast kohtusse hagi esitamist hagis esitatud nõude täitnud. Hageja on esitanud taotluse menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, arvestades, et tegemist on lihtmenetluses menetletava tsiviilasjaga, millisel juhul on kohtul õigus näha menetluskulude suurus ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis (tl 24-27). Kohus on edastanud hageja avalduse 13.10.2014 kostjale (tl 28). Oma 30.10.2014 esitatud vastuses nõustub kostja hageja poolt esitatud avaldusega hagi tagasivõtmiseks ja läbi vaatamata jätmiseks, kuid vaidleb vastu hageja menetluskulude suurusele, leides, et kulud on põhjendamatult suured ja ei ole proportsioonis hageja nõude suurusega (tl 29-30). TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Vastavalt TsMS § 405 lõikes 1 sätestatule menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega. Kostja on hagejale pärast hagi esitamist ja hagimaterjalide kostjale kättetoimetamist kuid enne eelmenetluse lõppemist võla tasunud (tl.19). Kuna hageja poolt esitatud nõude suurus võimaldas tsiviilasja menetlemist lihtmenetluses, on kohtu hinnagul võimalik menetlust lõpetavas kohtulahendis näha ette lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, vastavalt osundatud paragrahvi 2.lõikele on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on vastavalt TsMS § 144 p 1 muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 60 eurot ning lepingulise esindaja kulude, summas 330,60 eurot väljamõistmist (tl 26). Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 60 eurot (tl 5). Riigilõivu suurus tuleneb hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseadusest.

Võttes arvesse, et TsMS § 175 lg 4 on tunnistatud Riigikohtu üldkogu 26.06.2014.a kohtumäärusega põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, tuleneb TsMS § 175 lõikes 1 sätestatust, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust vaid juhul, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas asjas esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et lepingulise esindaja poolt kliendi nõustamisega, hagiavalduse koostamise, kohtule esitamisega, seisukohtade koostamisega ja menetlusdokumentidega tutvumisega on kaasnenud hagejale õigusabikulu 330,60 eurot. Hageja esindaja on kulutanud õigusabi osutamiseks seoses ülalnimetatud toimingute tegemisega 2 tundi 54 minutit tunnihinnaga 114 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja on soovinud lahendada vaidlust kohtuväliselt, pöördudes hagiavalduses nõutud summa tasumiseks kostja poole. Kostja hageja pöördumisele ei vastanud ning nõutud summat ei tasunud (tl 35), tehes seda alles peale hageja poolt hagiavalduse kohtusse esitamist ja kohtu poolt kostjale hagimaterjalide kättetoimetamist. Seega on kostja ise enda käitumisega toonud kaasa olukorra, kus hageja on olnud sunnitud enda õiguste kaitsmiseks pöörduma kohtusse. Kostjal ei olnud alust eeldada, et kui ta hageja nõuet kohtuväliselt ei täida, siis ei esita hageja tema vastu nõuet kohtusse ning sellega ei kaasne hagejale õigusabikulusid ja menetluskulu riigilõivu tasumise kohustusena. Kostja on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud vastuväite, et hageja ei ole kulusid kandnud ega riigilõivu tasunud (tl 30). Menetluskulude nimekirjas toodud ajakulule ja õigusabi osutaja tunnihinnale ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja eest on tasunud riigilõivu hageja lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejal kohustus tasuda lepingulisele esindajale lisaks osutatud õigusabi eest tasumisele ka riigilõivu summa. Kohus, toetudes senisele kohtupraktikale, leiab, et asjaolu, kas hageja on menetluskulud juba kandnud või mitte ei välista kulude suuruse kindlaksmääramist. Seaduses ei ole nõutud tingimata õigusabiarvete või muude raamatupidamise algdokumentide kohtule esitamist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-98-13 märkinud, et menetluskulusid tõendavaid dokumente ei pea menetlusosaline TsMS § 174 lg 5 teise lause järgi kohtu nõudmiseta esitama. Samuti ei ole vajalik, et pool oleks kulude kindlaksmääramise ajaks kulud ka tegelikult kandnud. Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2008 määruses tsiviilasjas nr 2-06-27111 on kohus asunud seisukohale, et õigusabikulud tuleb välja mõista ka sellisel juhul, kui need on avaldaja eest tasunud kolmas isik. TsMS § 174 lg 4 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ka see, kui tema eest kandis need muu isik.