Kohtulahend

menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Muud menetluskulud, sh hageja menetluskulud, jättis kohus kostja HR kanda. Maakohtu otsus jõustus apellatsioonitähtaja möödumisega 22.07.2014. 30.07.2014 esitasid kostjad EN ja RE Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, milles palusid hagejalt välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulu 1868,40 eurot (koos käibemaksuga). Avalduses kinnitasid kostjad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus edastas kostjate EN ja RE menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 02.09.2014 kirjaga hagejale ja palus hagejal esitada oma seisukoha 7 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus 16.10.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostjate EN ja RE avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks ning mõistis hagejalt solidaarselt kostjate EN ja RE kasuks välja menetluskulud summas 1193,29 eurot, mille määras tasuda RE arveldusarvele. Kohus märkis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 tuginedes, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Samuti tugines maakohus määruses TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1 ja § 175 lg 1 teisele lausele. Kohus märkis, et kuigi käesolevas asjas ei ole hageja esitanud kostjate lepingulise esindaja kulude kohta vastuväiteid, peab kohus vajalikuks kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude avalduse kohaselt on kostjad EN ja RE kandnud võrdselt esindaja kulud arvete nr 14036/Õ, 14042/Õ, 14059/Õ, 14062/Õ alusel kokku koos käibemaksuga 1868,40 eurot. Arve nr 14036/Õ osas märkis kohus, et nimetatud arve summas 748,80 eurot (koos käibemaksuga) sisaldab hagiavalduse ja dokumentide läbitöötamist, taotlusi kohtule ja vastust hagile 13 tunni ulatuses. Arves on märgitud tunnihinnaks 48 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole aga tegemist mahuka ega eriliselt keeruka tsiviilasjaga. Seega luges kohus arves nr 14036/Õ märgitud teenuste põhjendatud ajakuluks 10 tundi, s.o 576 eurot (480 eurot + käibemaks). Arve nr 14042/Õ sisaldab ettevalmistust istungiks, sõitu istungile ja tagasi 4 tundi ning istungil osalemist 1 h ja 30 minutit. Kohus oli seisukohal, et sõidukuludest on kostjatel TsMS § 144 p 2 alusel õigus nõuda üksnes kohtuistungitele sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist. Riigikohus on 3-2-1-64-13 lahendi p-s 13 märkinud, et lisaks õigusteenuse osutamise tasule võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipilet või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seega ei ole kostjatel õigus nõuda hagejalt kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamist õigusabi tunnitasu alusel. Samuti ei ole kostjad oma avalduses märkinud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõidukulu näol oleks tegemist transpordikuluga (nt bussipilet, kütuse maksumus). Kohus oli seisukohal, et sõidukulu väljanõudmine hagejalt ei ole seega põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistung 24.03.2014 kell 15.00-16.23 (kd I lk 168-171), seega kokku 1 tund ja 23 minutit. Istungi tunnihinnaks on märgitud 64 eurot. Seega on põhjendatud istungil osalemise kuluks 88,61 eurot (ilma käibemaksuta). Istungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks luges kohus 30 minutit, s.o 21 eurot (ilma käibemaksuta). Istungiks ettevalmistamise

tunnihinnaks oli nimetatud arve alusel 42 eurot. Seega on arves nr 14042/Õ märgitud põhjendatud kuluks kokku 131,53 eurot (88,61+ 21+ käibemaks). Arve nr 14059/Õ sisaldab vastamist hageja vastusele 6 tunni ulatuses. Tunnihinnaks on märgitud nimetatud arves 48 eurot. Kohtu hinnangul vastab käesolevas arves nimetatud teenus ajamahule. Seega on arves nr 14059/Õ märgitud põhjendatud kuluks 345,60 eurot (288 + käibemaks). Arve nr 14062/Õ sisaldab ettevalmistust istungiks 1 tund, sõitu istungile ja tagasi 4 tundi ja istungit 2 tundi. Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 28.04.2014 kell 12.10-13.55 (kd II lk 9-12), seega kokku 1 tund ja 45 minutit. Istungi tunnihinnaks on märgitud 64 eurot. Seega on põhjendatud istungil osalemise kuluks 92,80 eurot (ilma käibemaksuta). Istungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks luges kohus 30 minutit, s.o 24 eurot (ilma käibemaksuta). Istungiks ettevalmistamise tunnihinnaks oli nimetatud arve alusel 48 eurot. Kohus leidis, et sõidukulu väljanõudmine hagejalt ei ole põhjendatud võttes arvesse kohtu põhjendusi arve nr 14036/Õ kohta. Seega on arves nr 14062/Õ märgitud põhjendatud kuluks kokku 140,16 eurot (92,80+ 24+ käibemaks). Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et kostjate EN ning RE menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista solidaarselt kostjate kasuks menetluskulud summas 1193,29 eurot. Määruskaebus 31.10.2014 esitatud määruskaebuses paluvad kostjad EN ja RE tühistada Harju Maakohtu 16.10.2014 määruse osas, millega kohus jättis hagejalt välja mõistmata solidaarselt kostjate EN ja RE kasuks menetluskulud summas 675,11 eurot. Kostjad paluvad teha uue määruse, millega mõista hagejalt täiendavalt solidaarselt kostjate EN ja RE kasuks välja menetluskulud summas 675,11 eurot, mille kostjad paluvad kanda RE arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostjad märgivad, et maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on arve nr 14036/Õ tunnihind 48 eurot mõistlik, kuid põhjendatud ajakuluks saab lugeda 10 tundi, mitte 13 tundi. Kohus põhjendas seda sellega, et kohtu hinnangul ei olnud tegemist mahuka ega eriliselt keeruka tsiviilasjaga. Kohus, leides, et tunnihind on mõistlik, kuid ajakulu mitte, on jätnud arvestamata, et teenusehind (tunnihind) on oluliselt väiksem kui keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu, küll aga teenus kokku on keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus on jätnud põhjendamatult hindamata esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse tervikuna. Samuti on kohus kostjate hinnangul jätnud põhjendamatult arvestamata, et tegemist ei olnud tavalise võlanõudele vastuväidete esitamisega, vaid kostjate kui käendajate vastuväited seisnesid võlaõigusliku lepingu tühisusele tuginemises ja seda mitte ühel alusel, vaid mitmel. Hageja hagiavaldus oli viis lehekülge ja koos lisadega vähemalt 36 lehte (lisad tuli samuti läbi töötada), vastus hagile oli kokku 9 lehte ja vajalik oli lisade (vähemalt 34 lehte, sh võlgniku tasumiste arvestuse koostamine) kogumine ja läbitöötamine hagile vastamiseks, samuti menetlusega seotud taotlused (kohtuistungi edasilükkamise taotlus, taotlused teabe saamiseks pankrotihaldurile ja kohtutäiturile-kostja vastuse lisade 9 ja 10 saamiseks). Samuti on kohus leidnud, et arve nr 14042/Õ ei ole sõidu hüvitamiseks istungile ja tagasi kokku 4 tunni ulatuses põhjendatud kuluhüvitis, kuna seadus ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Siinkohal on kohus võtnud küll arvesse, et tunnihind summas 64 eurot on mõistlik, kuid jätnud arvestamata, et teenusehind kokku kohtuistungi ettevalmistamise eest ja sellel osalemisel kokku on keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu. Kostjad on tasunud oma esindajale 24.03.2014 istungil osalemise (1 h 30 min) ja selle ettevalmistamiseks osalemise eest kokku 316,80 eurot, mis on

keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus on istungi aja arvestamisel jätnud arvestamata, et istung ei ole vaid istungi protokollis protokollitud aeg, vaid ka istungiks vajalike asjade ettevalmistamine. Samuti kohtu poolt istungi ettevalmistamiseks arvesse võetud aeg pool tundi on arvestades tsiviilasja mahtu äärmiselt väike. Arve nr 14062/Õ osas leiavad kostjad samuti, et kohus on sõidukulude osas kokku 4 tunni ulatuses võtnud küll arvesse, et tunnihind summas 64 eurot on mõistlik, kuid jätnud arvestamata, et teenusehind kohtuistungi ettevalmistamise eest ja sellel osalemisel kokku on keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu. Kostjad on tasunud oma esindajale 28.04.2014 istungil osalemise (2 h) ja selle ettevalmistamiseks osalemise eest kokku koos käibemaksuga 457,20 eurot, mis on keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus on istungi aja arvestamisel jätnud arvestamata, et istung ei ole vaid istungi protokollis protokollitud aeg, vaid ka istungiks vajalike asjade ettevalmistamine ja planeeritud istung algusega kell 12.00 algas 10 minutit hiljem, mis on 12.10, kuid pooled olid kohal enne kella 12.00. Kohtu poolt istungi ettevalmistamiseks arvesse võetud aeg pool tundi on arvestades tsiviilasja mahtu äärmiselt väike. Kostjad juhivad tähelepanu ka Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-92-13 ja 3-2-1-93-13, milles Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu vastavalt 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Kostjad märgivad, et kui võtta arve nr 14042/Õ kirjeldatud töömahuks 2h 40 min ja põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga, siis moodustab antud õigusteenuse eest makstav tasu 320 eurot. Kui võtta arve nr 14062/Õ kirjeldatud töömahuks 4 h (2 h istung ja 2 ettevalmistus, mis on arvestatud antud tsiviilasja mahtu mõistlik kulu) ja põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga, moodustab antud õigusteenuse eest makstav tasu 480 eurot. Vastus määruskaebusele Hageja kostja määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.10.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kaebuses on kostjad mitmete lepingulise esindaja toimingute hindamise puhul heitnud kohtule ette, et kohus ei ole arvestanud, et teenusehind osutatud toimingute eest kokku on keskmine sarnase õigusteenuse eest makstava tasuga. Ringkonnakohus selgitab, et kostjate poolt esiletoodu, et teenusehind osutatud toimingute eest kokku on keskmine sarnase õigusteenuse eest makstava tasuga, ei tähenda, et kohus peaks need kulud avalduses märgitud ulatuses vastaspoolelt välja mõistma. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise kriteeriumiks on kulude põhjendatus ja vajalikkus ning asjaolu, et poolte vahel kokkulepitud teenuse tunnihind on keskmisest väiksem, ei anna alust menetluskulude väljamõistmiseks täies ulatuses. TsMS § 217 lg 1 kohaselt on lepingulise esindaja kasutamine menetlusosalise õigus. Seejuures on menetlusosalised vabad otsustama ka selle üle, milline õigusteenuse tunnitasumäär on neile vastuvõetav ja millise lepingulise esindaja teenuseid sellest tulenevalt menetluses kasutada. Praegusel juhul on menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt kostjate lepinguline esindaja osutanud

kostjatele õigusabi tunnihindadega 42 eurot, 48 eurot ja 64 eurot. Kostjatel on tekkinud kohustus tasuda lepingulise esindaja toimingute eest vastavalt poolte vahel kokkulepitud tunnitasu määrale, millises ulatuses kuuluvad kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses vastaspoolelt väljamõistmisele. Kuivõrd käesolevas menetluses puudub vaidlus kostjate lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatuse osas, ei ole asjakohased kostjate viited Riigikohtu lahenditele, milles on põhjendatud ja vajalikuks peetud nii tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hinnanud kostjate lepingulise esindaja töö mahtu ja sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute kulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik. Vaidlustatud maakohtu määruses leitust teistsugusele seisukohale ei võimalda jõuda ka määruskaebuse väited, mille kohaselt on kohus arvetel nr 14042/Õ ja 14062/Õ kajastatud istungi aja arvestamisel jätnud arvestamata, et istung ei ole vaid istungi protokollis protokollitud aeg, vaid ka istungiks vajalike asjade ettevalmistamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud arvetel kajastatud istungite ajakulu puhul põhjendatult arvestanud üksnes kohtuistungi protokollist nähtuvat istungi kestust ning sellest eraldi arvestanud ajakulu istungiteks ettevalmistamiseks. Seejuures ei saa vaidluse sisu ega asjas tehtud toimingute mahtu arvestades pidada põhjendatuks ka määruskaebuse väidet, mille kohaselt on kohtu poolt põhjendatuks peetud istungiks ettevalmistamise ajakulu 30 minutit tsiviilasja mahtu arvestades äärmiselt väike. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.