Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(14)

2-12-20250

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 18 530 eurot ja viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 5651,65 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 18 530 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas. Hageja vähendas 11. juuli 2012 avalduses nõuet põhinõude ja viivise osas ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 11 140,77 eurot ja viivis 305 päeva eest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 3397,93 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 11 140,77 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas. Hagiavalduse kohaselt sooritas kostjale kuuluv veok MB Actros, reg nr 279 MKT 23. märtsil 2011 Poolas liiklusavarii, mille tulemusena veok deformeerus oluliselt. Auto andis remonti ja kalkulatsiooni koostamiseks hagejale üle kostja tegevjuht A S 25. märtsil 2011. Kindlustusandja QBE Insurance Limited Eesti filiaal valis veoki taastamiseks hageja õiguseellase Sinitta AS töökoja, andes selleks 16. mail 2011 välja dokumendi „Otsus kahjujuhtumi kohta“. Valiku põhjuseks oli hageja õiguseellase võimalus õgvendada deformeerunud veoki ja kabiini raam algsesse mõõtu (hageja omab veokite raami ja kabiini õgvenduse stendi). Sinitta AS remondibaas anti käitisena lõplikult üle AVT Service OÜ-le 13. juulil 2011 tööpäeva õhtu seisuga koos kõigi õigustega, sh ühes õigusega esitada klientidele nõudeid, arveid jne.

2(14)

2-12-20250 Hageja väljastas 14. juulil 2011 kostjale arve nr Z110714/00009, teenustasuga 15 441,67 eurot, lisandus käibemaks 20%, kokku summas 18 530 eurot. Algne arve oli suunatud kindlustusandja QBE nimele, kuid kostja palus arve teha ümber Hansatruck OÜ nimele, sest maksja olevat Hansatruck OÜ. Hageja tegi kindlustusandjale päringu arve kohta ja saades vastuseks, et kahju, s.o remondikulu hüvitatakse kostjale, ning seejärel väljastas hageja uute rekvisiitidega arve kostjale eposti teel. Kostja kirjutas 14. juulil 2011 arvele alla, aktsepteerides hageja maksetingimusi, sh pakkumist kokku leppida viivis tähtajaks tasumata summalt suuruses 0,1% kalendripäevas. Kostja ei tasunud arvet kokku lepitud kuupäevaks. Remonditud veok väljastati kostjale 18. juulil 2011. Kostja esitas hagejale pretensioone töö kvaliteedi kohta, kuid keeldus maksmast arvet ka osas, mille kohta ei olnud pretensioone esitada. Kuigi veok oli olnud juba olulise aja kostja kasutuses, otsustas hageja 11. augustil 2011 toimunud kohtumise järgselt võtta veok uuesti remonti väidetavate pisipuuduste kõrvaldamiseks. Veoki pisipuudused kõrvaldati hageja poolt ja veok tagastati kostjale 14. septembril 2011, kuid kostja ei tasunud ka seejärel kokku lepitud teenustasu. Hageja asus kohustust sisse nõudma, kuid kostja esitas väiteid, et omavat hageja vastu kahjunõudeid ning kavatseb hageja nõude osaliselt tasaarvestada. Hageja sellist tasaarvestuse soovi ei tunnistanud ja esitas vastuväited, nõudes arve tasumist. Hageja soovib toonitada, et kostja ei ole vaidlustanud töövõtutasu suurust, vaid on soovinud töövõtutasu tasaarvestada oma kujuteldava kahju nõudega. Kostja tugineb kahju nõudes väitele, nagu tuleneks väidetav kahju sellest, et kostja auto ei olevat osalenud puuduste kõrvaldamise ajal rahvusvahelistel vedudel. Hageja ei tunnista sellist kahjunõuet, sest ei ole kahju põhjustanud, ei vastuta väidetava kahju eest isegi juhul, kui selline kahju oleks tekkinud. Hageja viitab, et kostja veoki mitteosalemine väidetud rahvusvahelistel vedudel ei olnud põhjustatud hageja tegevusest, vaid otseselt avarii kahjustuste likvideerimisele kulunud mõistlikust ajast. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus sooritama avariilise veoki remondi, töö üle andma ja kostja kohustus töö vastu võtma ning selle eest tähtajaks tasuma. Hageja sooritas töö ja andis töö üle. Kostja võttis töö vastu, kuid tasu ei ole hagi esitamiseni maksnud. Kostja poolt väidetud puudused ega ka alusetu tasaarvestusavaldus ei anna õigust keelduda lepingulise tasu maksmisest. Hageja on esitanud tasaarvestusele vastuväited, sest kostja nõue on alusetu ja ei toetu kehtivale õigusele. Kostja poolt on töövõtulepingu tasu täies ulatuses maksmata ka hagiavalduse esitamise ajaks Käesoleval juhul on poolte vahelises lepingus (arve saateleht Z110714/00009) kokku lepitud viivitusintressi määr 0,1% päevas. Kostja on 22. mai 2012 kuupäeva seisuga olnud summa 18 530 eurot tasumisega viivituses 305 kalendripäeva (periood arve maksetähtaeg 21. juuli 2011 kuni 08. mai 2012). Seega on kostja kohustatud maksma viivist 305 x 0,1% x 18 530 = 5651,65 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja teatab, et esitas ebakvaliteetsete remonttööde tagajärjel hagejale tasaarvestuse, millega osaliselt tasaarvestas summas 9283,98 kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahju. Tasaarvestus oli hagejale kätte toimetatud, on jõus ja ei ole vaidlustatud. Peale tasaarvestamist kandis kostja hagejale üle 7389,23 eurot. Kostja ei nõustu hageja väitega, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja ei ole pöördunud hageja poole sooviga või ettepanekuga sõlmida hagejaga töövõtulepingut. Hageja 3(14)

2-12-20250 osutas kostjale teenuseid, mis olid seotud veoki remonttöödega vaid põhjusel, et kindlustusandja ainuisikuliselt valis veoki taastamiseks hageja ja seda vaatamata sellele, et kostjal ei olnud tahet pöörduda hageja poole. Kostja proovis leppida kindlustusandjaga kokku nii, et veoki taastaks teine äriühing, kuid kindlustusandja ultimatiivselt sundis kostjat kasutama hageja teenuseid. Seega tegemist on nn “peale surutud” suhtega, mis tähendab, et tegemist ei ole töövõtulepinguga. Ekslik on hageja väide, et kostja kirjutas 14. juulil 2011 arvele alla, aktsepteerides hageja maksetingimusi, sh pakkumist kokku leppida viivise tähtajaks tasumata summalt suuruses 0,1% kalendripäevas. Hageja viitab kostja allkirjale, kuid kostja allkirjastas arve-saatelehele, mis on väljastatud QBE Insurance Limited Eesti filiaalile. Saatelehele on vaid kirjutatud, et “veduki saime kätte”, kuid ei ole kirjutatud, et kostja oleks maksetingimustega nõus. Seega puudub hagejal alus tugineda sellele, et kostja justkui aktsepteeris maksetingimusi, sh viiviste suurust. Pole asjakohane ka hageja toonitamine, et kostja ei ole vaidlustanud töövõtutasu suurust. Kuna hagejal ja kostjal puudusid töövõtusuhted, sest hageja valis kindlustusandja, aga mitte kostja, siis remonttööde eelarve kooskõlastamine toimus kindlustusandja ja hageja vahel, mis tähendab, et kostja ei ole isikuks, kes peaks eelarve suurust vaidlustama. Ei vasta tõele hageja väide, et hageja on võtnud veoki uuesti remonti väidetavate pisipuuduste kõrvaldamiseks. Kuna auto oli remonditud väga madala kvaliteediga ja oli kasutuskõlbmatu, mistõttu kostja ei saanud kasutada veokit ettenähtud eesmärgil, siis pöördus kostja Scania esinduse poole eesmärgiga selgitada välja hageja poolt tehtud tööde kvaliteet. Peale diagnostikat Scania esinduses, 02. augustil 2011 oli vormistatud hagejale pretensioon diagnoostika tulemustega. Antud pretensioon oli edastatud hagejale. Hageja vastas pretensioonile 08. augusti 2011 vastuskirjaga, kus ei võtnud vastu esitatud pretensioone. Seejärel toimus 11. augustil 2011 kohtumine kostja, hagejaga ja kindlustusseltsi esindajatega eesmärgiga tuvastada, mis oli remondi käigus hageja poolt teostatud mittekvaliteetselt. Kohtumisel oli avastatud piisavalt puuduseid auto paigutamiseks uue remondi teostamiseks, s.o. parandamaks seda, mis oli hageja poolt põhiremondi käigus teostatud mittekvaliteetselt. Kokkusaamise tulemusel oli koostatud akt, mille alusel nõustus hageja oma mittekvaliteetset tööd parandama. Kuna hageja keevitas kabiini kronsteinid ja keeldus kronsteinide vahetamisest, siis pöördus kostja SilberAuto (mis on Mersedes-Benz ametlik esindaja Eestis) poole küsimusega, kas on lubatud kronsteine keevitada ja 16. augustil 2011 sai ta kätte SilberAutost vastuse, kus oli teatatud muuhulgas sellest, et tegemist on kabiini kande kronsteiniga, mida on liiklusohutuse mõttes keelatud keevitada. Peale seda oli SilberAuto poolt veoki kontrollimise käigus selgitatud välja, et auto diagnoosimenüü ei toimi roolilt. Hageja keeldus seda parandamast, seletades, et tema arvamusel ei ole see avariist põhjustatud. Kostja ei ole nõus hageja viitega, et kostja veoki mitteosalemine väidetud rahvusvahelistel vedudel ei olnud põhjustatud hageja tegevusest, vaid otseselt avarii kahjustuste likvideerimisele kulunud mõistlikust ajast. Kostja leiab, et asjaoludest ja esitatud tõenditest on arusaadav, et just nimelt hageja tegevuse tõttu (ebakvaliteetne remont) kostja ei saanud osaleda rahvusvahelistel vedudel ja kostjal tekkis kahju just nimelt seetõttu, et hageja kaks kuud parandas oma mittekvaliteetset remonti. Juhul, kui hageja kohe oleks teinud autoremonti nii, nagu peaks, siis ei oleks tekitatud kostjale kahju, seotud veoki mitteosalemisega vedudel. Kostja on seisukohal, et tasaarvestusega on hageja nõue summas 9283,98 eurot tasaarvestatud ja selles osas hagejal puudub õigus nõuda midagi kostjalt. Tasaarvestuse eeldused ning arvutused on loetletud tasaarvestuse avalduses, mis on lisatud käesolevale vastusele, mistõttu kostja ei pea vajalikuks neid uuesti siin korrata. Kuna tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikkused samaliigilised nõuded, aga meie puhul need on rahalised nõuded, siis 4(14)

2-12-20250 tasaarvestuse eeldused olid täidetud ja sellega tuleb arvestada. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kuna pooltel puudub vaidlus tasaarvestuse avalduse kättesaamisest (hageja kinnitas, et tasaarvestuse avaldus on temani jõudnud), siis sellest tuleb järeldada, et tasaarvestus on toimunud. Kostja väitel tegi hageja ebakvaliteetse töö, mida oli vaja parandada ja ümber teha. Hageja pidi lõpetama remonttööd 11. juuliks 2011, kuid ei täitnud seda õigeaegselt, vaid rikkus kokkulepitud kuupäeva nii, et tagastas kostjale veoki alles 14. septembril 2011. Juhul, kui hageja oleks nõuetekohaselt täitnud kohustust remonttööde teostamises ning ei oleks esinenud vajadust veokit uuesti remontida, siis ei oleks kostjale kahju tekkinud, mis väljendub kahekuulises mitteosalemises vedudel. Mittekvaliteetselt ja kohusetundetult teostatud töö tõttu kostja auto ei töötanud ajavahemikus alates 19. juulist kuni 14. septembrini, s.o. kaks kuud. Hageja tegevuse tagajärjel on kostjale tekitatud kahju, mille peab hüvitama remonti teostanud firma ehk hageja. Seega tasaarvestuse tegemine oli põhjendatud ja õiguspärane. Hageja on pöördunud kohtu poole hagiavaldusega teenustasu 18 530 euro ja viiviste maksmisele kohustamises. Kostja on tõendanud, et osa hageja nõudest on tasaarvestatud, osa on tasutud ning et pooltel puudusid lepingulised õigussuhted töövõtulepingu mõttes. Sellest lähtuvalt hagejal puudub alus nõuete esitamiseks, mis omakorda tähendab, et tegemist on põhjendamatu hagiga, aga järelikult puudub alus hagi esitatud kujul rahuldamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud panna hagejale kanda. Hageja seisukoht kostjate vastuväidete osas Hageja jääb hagiavalduses esitatud juurde ja ei nõustu ühegi kostja väitega, tõendiga ega seisukohaga, mis ei ole samane kostja väite tõendi või seisukohaga. Hageja vähendab nõuet 7389,23 euro võrra. Hageja oli eksimuses kostja nime vahetusega ja ekslikult raamatupidamislikult konteerinud viidatud rahasumma ühe teise äriühingu poolt makstud summana ning seega oli hagiavaldus esitatud ekslikult täissumma kohta. Hagejale jääb arusaamatuks hagi vastusele lisatud nn tasaarvestusavaldus, samuti kostja väide selle kohta, et see tasaarvestusavaldus olevat hagejale kätte toimetatud. Hagejale ei ole kätte toimetatud ühtegi tasaarvestusavaldust. Hagiavalduse vastusele lisatud tasaarvestusavalduse nimetust kandev lisa ei loo õiguslikku tagajärge, sest on sisutu, alusetu ja põhjendamatu, kuna viidatud nõuet ei eksisteeri, mida kostja saaks tasaarvestada. Hageja esitab käesolevaga tasaarvestuse vastuväite kostja nn kohtuvälise tasaarvestuse kui ka võimaliku protsessuaalse tasaarvestuse kohta. Hageja väitel on tasaarvestus võimalik üksnes juhul, kui tasaarvestuse pooltel on teineteise vastu samaliigiline reaalne kohustus (nõue), mida saab tasaarvestada. Selliseid eksisteerivaid nõudeid ei pea protsessuaalselt tasaarvestama ka vastuhagi esitamise vahendusel. Käesoleval juhul on hagejal nõue kostja vastu tulenevalt töövõtulepingust. Kostja ei ole esitanud töövõtu või selle maksumuse kohta vastuväiteid, kusjuures kostja on kinnitanud kindlustusandjale, et on töö vastu võtnud ja on esitanud kindlustusandjale hüvituse saamiseks ka töövõtu arve. Seega on hagejal rahaline nõue kostja vastu. Kostja väidetav nõue hageja vastu on aga hüpoteetiline ja lähtub üksnes kostja ekslikust arusaamast hageja tegevuse ja sellest põhjustatud kahju kohta. Selline nõue ei ole eksisteeriv nõue ja sellele nõudele esitab hageja tasaarvestuse vastuväite. Tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Sellist hüpoteetilist kahjunõuet, millele on esitatud põhjendatud vastuväide, saab tuvastada üksnes hagimenetluse kaudu. Seega ei 5(14)

2-12-20250 ole kostja viide riigikohtu lahendile antud asjas kohane, sest moonutab riigikohtu poolt väljendatud seisukohta. Kostja nn tasaarvestuse sisulised väited ei ole nõude tekkimise aluseks hageja vastu. Hageja osundab, et ei olnud avariis osaline. Seega ei vastuta hageja avarii põhjustamise eest. Samuti ei vastuta hageja vaidlusaluse töövõtu veokile avariis tekkinud deformatsioonide eest. Hageja vastutab üksnes töövõtu piirides tehtud töö eest. Põhjusel, et töövõtu esemeks oli veokile avarii tagajärjel tekkinud deformatsioonide kõrvaldamine, ei hõlmanud töövõtt töid defektide kõrvaldamiseks, mis ei olnud tekkinud avarii tõttu. Samuti osundame, et veoki kere ja kabiini deformatsioonide õgvendamine ei toimu stendis hetkega, vaid teadaolevalt korrigeerub metall pika aja jooksul. Hageja ei ole venitanud töövõtu sooritamisega ja kostja poolt väidetud saamata jäänud tulu, kui sellist kahju üldse on tekkinud, ei ole tekkinud hageja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Kostja poolt väidetud nn veoki puuduste kõrvaldamised kolmandate isikute juures ei ole aktsepteeritavad, sest veoki väljumisel hageja töökojast selliseid nähtavaid puudusi ei fikseeritud. Hagejale kostja esindaja poolt antud selgituste kohaselt käis vaidlusalune veok peale hageja töökojast esmast väljumist ka rahvusvahelisel veol. Seetõttu on kostja väited veoki kasutamise võimatusest kahju tekkimise kohta ilmselgelt põhjendamatud ka sellel alusel. Kostja vastuväited töövõtulepingulise suhte puudumise kohta on alusetud. Vaidlus puudub asjaolus, et kostjale kuuluva avariilise sõiduki taastas hageja. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et kostja esindaja võttis sõiduki hagejal vastu ja esitas vahetult töövõtust tulenevad pretensioonid hagejale. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kirjalikku lepingudokumenti poolte vahel töövõtu sooritamiseks ei sõlmitud. Hageja andmete kohaselt toimetas avariilise sõiduki hageja juurde kostja. Seejuures pöördus hageja tookordse tööde vastuvõtja Jaanus Talu poole 25. märtsil 2011 just kostja esindaja A S remondikulude kalkulatsiooni tellimise eesmärgil QBE Kindlustus AS-le kui remondi finantseerijale esitamiseks. Töö hinnakalkulatsioon esitati kostja kindlustusele, kes aktsepteeris hagejat teenuse osutajana. Isegi juhul, kui kindlustus suunas kostja teenust saama hagejalt, oli see kostja ja kindlustuse vaheline kokkulepe, mille alusel kostja nõustus veokit remontima hageja töökojas. Kostja on kinnitanud vastuses hagile, et veoki remont hageja töökojas oli kindlustusandja poolt kostjale „peale surutud tahe“. Isegi juhul, kui kindlustus suunas kostja teenust saama hagejalt, oli see kostja ja kindlustuse vaheline kokkulepe, mille alusel kostja nõustus veokit remontima hageja töökojas. Kostja on esitanud kindlustusele kinnituskirja selle kohta, et on veoki kätte saanud ja soovib remondimaksumuse hüvitamist. Seega on QBE Kindlustus üksnes finantseerija ja kostja töövõtu tellija. Isegi juhul, kui kohus tuvastab, et poolte vahel ei olnud töövõtusuhet ja töö tellijaks oli hoopis QBE Insurance Limited Eesti Filiaal, tuleb töövõtutasu välja mõista hageja kasuks. Asjas hagejale esitatud dokumentidest nähtub, et kostja ja QBE kindlustuse vahelise suhte kohaselt on töövõtutasu väljamaksjaks hagejale veoki omanik Balti Transpordi Liinid OÜ. Kostja vastuse väide, nagu oleks kostja esindaja 14. juulil 2011 üksnes arvele alla kirjutanud, kuid sellega ei olevat aktsepteerinud maksetingimusi, on olulises vastuolus hea usu põhimõttega ja töövõtu praktikas levinud tavaga. Kostja võttis vastu veoki ja veoki remondiarve, kinnitades arvel, et on veoki kätte saanud. Kostja esindaja S on saatnud 16. septembril 2011 e-kirja hagejale, paludes arve ümber teha finantseerimistaotluse esitamiseks QBE Insurance Limited Eesti filiaalile. Viidatud arve on kostja kindlustusandjale esitanud hüvituse saamiseks. Ühtegi väidet selle kohta, et kostja ei oleks aktsepteerinud maksetingimusi või viivise määra, ei ole hagejale ega QBE kindlustusele kostja poolt esitatud. Töövõtu praktikas on tavaline, et tellija esitab pretensioonid 6(14)

2-12-20250 arve koosseisu või maksetingimuste kohta arve vastuvõtmisel või vähemalt mõistliku aja jooksul peale arve kätte saamist. Käesoleval juhul on kostja asunud vastuväiteid otsima alles vastuväidetes hagiavaldusele. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja töövõtulepingu poolte praktikas levinud tavaga. Kostja on väitnud „Ei vasta tõele hageja väide, et hageja on võtnud veoki uuesti remonti väidetavate pisipuuduste kõrvaldamiseks. Kuna auto oli remonditud väga madala kvaliteediga ja oli kasutuskõlbmatu, mistõttu kostja ei saanud kasutada veokit ettenähtud eesmärgil, siis pöördus kostja Scania esinduse poole eesmärgiga selgitada välja hageja poolt tehtud tööde kvaliteeti. Hageja osundab, et kostja on esitanud väite veoki kasutuskõlbmatuse kohta alles kohtusse saadetud vastuses, mis kannab 28. juuni 2012 kuupäeva ehk üle poole aasta pärast seda, kui kostja on veoki vastu võtnud, esitamata ühtegi pretensioonides väljendatud väidet tõendavat tõendit. Samuti ei ole kostja oma pretensioonides esitatud puuduste osas pöördunud kindlustusandja poole ühegi asjakohase tõendiga. Kostja peamine huvi kogu töövõtu jooksul on olnud suunatud üksnes sellele, et saada liiklusavarii tagajärgede remondi käigus asendatud ka veoki need osad, mis ei saanud kahjustada liiklusavarii käigus. Ainsa pretensiooni, mis oli asjakohane, nimelt vaidluse kronsteinide taastamise või vahetamise üle lõpetas hageja uute kronsteinide paigaldamisega veokile. Ülejäänud pretensioonid olid ainetud, ei lähtunud pakkumises kirjeldatud töödest ja väidetavad puudused ei olnud avarii tagajärgede likvideerimisega seotud. Nii on kostja esindaja esitanud veoki vastuvõtmise keeldumise eesmärgil pretensioone, mis on oma sisult arusaamatud, kohatud ja ei vasta hageja poolt koostatud remondikulude kalkulatsioonile. Kostja pretensioonis esitatud väide, et veoki esituled olevat „higised“. Kuigi hageja asendas hea tahte märgiks veoki nn „higised„ esituled, ei olnud kostja pretensioonil alust. Õhuniiskuse kondenseerumine klaaspindade siseküljele üldiselt tuntud loodusnähtus ja see avaldub alati, kui soojemast ja seega kõrgema relatiivse õhuniiskusega ruumist ese toimetatakse madalama õhtutemperatuuriga keskkonda. Kostja pretensioon suruõhutorude kohta oli alusetu, sest suruõhutorusid remont ei sisaldanud, viidatud torusid hageja ei käidelnud ja sh torude pikkust hageja ei muutnud. Pretensioon mootorikatte kohta oli alusetu, sest hageja paigaldas B kategooria varuosa. Viidatud pretensiooni kostja ei korranud, kui veok vaadati üle kindlustusandja esindaja juuresolekul. Kabiinivedrustuse õhuvoolik ei olnud piirkonnas, mis oleks saanud kahjustada liiklusavarii käigus. Seega puudus vajadus viidatud õhuvooliku vahetamiseks. Kui kostja vahetas muu teenusepakkuja juures välja mistahes muud veoki osad, oli see kostja enda initsiatiiv, mille eest hageja ei vastuta. Kostja väide sidurisüsteemi puuduse kohta on alusetu, sest ilma töökorras (sh õhutamata) sidurisüsteemita ei ole võimalik veokit käitada. Kostja nõudis avarii tagajärgede likvideerimise käigus ka veoki kabiini tagaseina vahetamist, mis ei olnud avariis kahjustada saanud ja mille väljavahetamine ei olnud põhjendatud. Plastikosa, mis oli kahjustatud, vahetati vastavalt pakkumisele. Kostja väide astmelaudade kõveralt paigaldamise kohta on alusetu. Juhul, kui astmelauad oleks kõverad, tuleks pretensioon saata Mercedes Benz tehasele, sest astmelauad komplekteeriti originaalkronsteinidega, mis ei võimalda kõveralt paigaldamist. Kostja pretensioon kütusepaagi deformatsiooni kohta. Kütusepaak ei saanud avariis kahjustada ja selle vahetust ei näinud seetõttu ette ka hageja pakkumine. Kostja poolt esitatud fotolt nähtub, et kütusepaagil on tallamise jäljed. Seega tuleb kostjal vastav pretensioon esitada oma autojuhtidele, kes ei ole hoolikalt veokit käidelnud. Arusaamatud on kostja väited andurite ja juhtmete ebakohase paigaldamise (kinnituste puudumise) kohta. Veoki üleandmisel – vastuvõtmisel sellist puudust ei täheldatud. Andurid ja juhtmed kinnitatakse spetsiaalsete kinnitustega. Nende puudumist on võimalik tuvastada veoki vastuvõtmisel. Tõenäoliselt eemaldas kinnitused kostja, et otsida ettekäänet pretensiooni esitamiseks. Otsitud ettekäänded esitas kostja ka ADblue jm püsteemi puuduste jt väidetavate puuduste kohta, mida hageja ei pidanudki kõrvaldama, sest need puudused olid veokil juba enne avariid ja liiklusavarii, mille kahju kindlustus kostjale hüvitas, ei olnud puuduste tekkimise aluseks. Hageja osundab, et hageja ei ole kohustatud puhastama kostja veoki külmkappi sinna jäetud võileivajääkidest, õllepudelitest ja hallitusest ega asendama puuduliku 7(14)

2-12-20250 kasutushügieeni tõttu saastunud külmiku sisekatteid. Samuti ei ole hageja kohustatud puhastama muid kabiini osi, mis on tellija poolt saastatud. Hageja toonitab, et eeltoodud kostja väite kohaselt „puudused mille tõttu oli veok kasutuskõlbmatu“ ei tulenenud hageja töövõtust. Hageja kohustuseks oli üksnes liiklusavarii kahjustuste kõrvaldamine. Mistahes muu töö sooritamine kostja veokile kindlustushüvitise saamise eesmärgil tähendab kindlustuspettuse sooritamist või sellisele pettusele kaasa aitamist. Hageja ei nõustunud kostja alusetute nõudmistega tööde sooritamise ajal ja ei nõustu ka käesolevates vastuväidetes kostja väidetele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks jätnud täitmata kostja kindlustusele esitatud kalkulatsioonis ette nähtud töö või sooritanud selle nõuetele mittevastavalt. Seega on kostja vastavad väited, samuti väidete kohta esitatud fotod asjassepuutumatud ja põhjused otsitud. Hageja väitel osales kostjale kuuluv vaidlusalune sõiduk MB Actros registrinumber 279 MKT perioodil 20. märts 2011 kuni 14. september 2011 liikluses. Kostjal oli seega võimalus sõidukit rahvusvahelistel vedudel kasutada ja kostja väide kahju tekkimise kohta on seega alusetu. Kostja vastus hageja seisukohtadele Ei vasta tõele hageja väide, et ei ole hagejale kätte toimetatud ühtegi tasaarvestusavaldust. Hageja ise oma hagiavalduse p.-s 10 märgib, et kostja on soovinud töövõtutasu tasaarvestada oma kujuteldava kahju nõudega. Samuti hagiavalduse p.-s 10 hageja viitab tasaarvestusavalduse sisule, mis tähendab, et hageja oli tasaarvestusavaldusega kursis ja sai selle kätte. Kostja teatab, et ei toimetanud avariilist sõidukit hageja juurde iseseisvalt. Kuna peale liiklusõnnetust veok ei liikunud, siis oli tellitud puksiir selleks, et transportida veokit. Puksiirijuht on viinud veoki hageja juurde, seletades kostjale, et hageja tegeleb veoki remonttöödega ja sinna saab veoki jätta igal juhul. Kuna veok oli hageja juures, siis kostja võttis ka hageja käest kalkulatsiooni, kuid samuti kindlustusseltsile oli esitatud kalkulatsioon MB-keskusest. Nüüd kostja kahetseb seda, kuna kindlustusselts teatas, et on nõus hüvitama remondikulud vaid juhul, kui tegeleb remonditöödega hageja ja kostja oli sunnitud seda aktsepteerima, vaatamata sellele, et tegelik soov oli kostjal remontida veokit MB keskuses. Kostja väidab, et mittekvaliteetselt ja kohusetundetult teostatud töö tõttu oli kostja auto kasutuskõlbmatu ja ei töötanud ajavahemikus alates 19. juulist kuni 14. septembrini, s.o. kaks kuud. Kolmanda isiku seisukoht Kolmanda isiku väitel ei ole ta sõlminud hagejaga töövõtulepingut, ega ole hagejaga ka ühelgi muul viisil lepinguliselt seotud. Kolmas isik selgitab, et kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. Ka kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate tüüptingimuste punkti 9.2.3. kohaselt hüvitatakse kahju vastavalt remondiarvele rahas. Seega sai kindlustusvõtja või soodustatud isik (käesolevas vaidluses kostja) esitada oma nõude üksnes rahaliselt ning seltsil on kohustus hüvitada tekitatud kahju üksnes rahaliselt. Sellest johtuvalt ei olnud selts kohustatud väljastama garantiikirja ega korraldama vara taastamist, vaid oli kohustatud hüvitama vara taastamise mõistlikud kulud kindlustusvõtjale või sõiduki omanikule. Kolmas isik on kõik kindlustuslepingust tulenevad kohustused ka täitnud ja kahju hüvitanud ning muid nõudeid kolmanda isiku vastu sellest lepingust ei tulene ning esitada ei saa. Seega ei saanud hageja koostada ka sõiduki remondiarvet kolmanda isiku nimele, sest kolmas isik ei olnud tööde tellijaks ega korraldajaks. Sellele juhtis tähelepanu ka QBE kahjukäsitleja Ülo Risti enda 17. veebruari 2012 edastatud e-kirjas. Asjaolu, kelle nimele kostja arvet soovis või kelle nimele hageja esialgu arve esitas, ei oma tähtsust, sest arve saajaks sai olla ainult kostja. Lisaks on kostja arve ka allkirjastanud ja sellega seda aktsepteerinud. 8(14)

2-12-20250

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 11 140,77 eurot ja viivis 305 päeva eest kuni hagiavalduse esitamiseni (21. juuli 2011 kuni 08. mai 2012) summas 3397,93 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 11 140,77 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas. Kostja hagi õigeks ei võta. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus sooritama kostja avariilise veoki remondi ja töö üle andma. Kostja kohustus töö vastu võtma ning selle eest tähtajaks tasuma. Hageja sooritas töö ja andis töö üle. Hageja väljastas 14. juulil 2011 kostjale teenustasuga arve nr Z110714/00009 kokku summas 18 530 eurot. Kostja võttis töö vastu, kuid tasu ei ole maksnud. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga ja leiab, et poolte vahel ei olnud töölepingut sõlmitud. Võlaõigusseaaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lähtuvalt VÕS § 9 lg 1, leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna pooled vaidlevad lepingu olemasolu üle, tuleb kohtul välja selgitada, kas saab poolte vahelise käitumise alusel järeldada, et pooltel oli tahe olla õiguslikult seotud ning kas poolte käitumisel on töövõtulepingu tunnused. Vaidlust ei ole, et kostja sõiduki remont teostati hageja remonditöökojas, kuhu oli kostja sõiduk peale Poolas toimunud avariid ka toimetatud. Otsuse kostja sõiduki remontimiseks hageja töökojas tegi kostja kindlustusandja vastavalt Sõidukikindlustuse tingimuste S21-2/2005 p-le 8.8. (t.l.-3638, II kd), mis olid kostja ja kindlustusandja vahelise kindlustuslepingu lahutamatuks osaks. Seega oli kindlustusandjal lepingust tulenev õigus määrata kostja sõiduki remondi teostaja. Kostja nõustus kindlustusandja valitud teenusepakkujaga ja ei vaidlustanud kindlustusandja otsust, et kostja sõiduki remondi teostab hageja. Peale remondi lõppemist võttis kostja esindaja A S töö vastu, mida kinnitab 18. juuli 2011 märge arve-saatelehel, mille hageja esitas kostjale teostatud tööde eest tasumiseks (t.l.-12,13, I kd). Kohtule esitatud e-kirjadest (t.l.-43,51-54,74, I kd) järeldub, et kostja on esitanud hagejale pretensioone seoses töö ehk remondi kvaliteediga ning hageja on suurema osa puuduseid kõrvaldanud. Kostja on parandatud töö vastu võtnud 14. septembril 2011 (t.l.-73, I kd). Kostja on 07. oktoobril 2011 tasunud hagejale remondi arve alusel 7389,23 eurot (t.l.-42, I kd). Kohus järeldab poolte käitumise alusel, et pooled on väljendanud tahet olla õiguslikult seotud ning poolte käitumisel on töövõtulepingu tunnused, s.o lepingu esemeks on kostja veoki taastusremont, 9(14)

2-12-20250 remondi teostajaks on hageja, töö on tasuline. Hageja on omapoolsed kohustused täitnud ja kostja esindaja on töö vastu võtnud, kostja maksis hagejale töö eest. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Töölepinguga kohustus hageja teostama kostja veokile remondi ja kostja kohustus töö eest tasuma vastavalt hageja väljastatud arvele. Kuna leping on sõlmitud poolte majandustegevuses, ei ole tegemist tarbijatöövõtu lepinguga VÕS § 635 lg 4 mõttes. Vaidlust ei ole, et hageja on töö valmis teinud ja kostja on töö vastu võtnud. Peale vastuvõtmist

2-12-20250 Kohus leiab, et kostja nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks on alusetu. Vastavalt VÕS § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lähtuvalt VÕS § 127 lg 2, kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kohus leiab, et töövõtulepingu korral on kahju hüvitamine piiratud selliselt, et tellija võib töövõtjalt nõuda vaid töövõtulepingu esemeks olnud asja väärtuse vähenemise hüvitist, kui väärtuse vähenemine toimus töö lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kahju suurus piirdub sellisel juhul töö puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutustega. Seega ei kuulu hüvitamisele saamata jäänud tulu kui kahju, mis tekkis selle tõttu, et töö puuduste kõrvaldamise ajal ei saanud tellija tellitud asja kasutada. Kostja väited, et kostja on teinud kulutusi Scania Eesti arve alusel 87,97 eurot ja Silberauto Eesti arve alusel 136,01 eurot, kokku 223,98 eurot, ning autojuhile tehtud kulutused 06. juulil 2011 summas 80 eurot ja 09. septembril 2011 summas 80 eurot, ei ole tõendatud. Kohus järeldab, et kostjal puudub kahju hüvitamise nõue summas 9283,98 eurot hageja vastu, millega tasaarvestada töövõtulepingust tulenevat hageja nõuet. Tasaarvestuse olukorda ei ole tekkinud ja kostjal ei ole õigust tasaarvestada hageja tasu nõuet kahju hüvitamise nõudega. Kuna kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust 11 140,77 euro ulatuses täitnud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel õigus kostjalt nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus 11 140,77 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist 305 päeva eest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 3397,93 eurot põhinõudelt 11 140,77 eurot määras 0,1% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis põhinõudelt 11 140,77 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ning lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

2-12-20250 Hageja väitel on poolte vahel kokku lepitud viivisemäär 0,1% päevas vastavalt arve-saatelehel nr Z110714/00009 (t.l.-13, I kd) märgitud määrale. Arvele on alla kirjutanud kostja esindaja ning sellega on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,1% päevas. Kostja hageja väitega ei nõustu ja leiab, et kokkulepe viivise osas puudub. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kostja esindaja poolt allkirja andmist arve-saatelehele sõiduki kättesaamise kohta ei saa lugeda kokkuleppeks viivise määra osas. Arve-saatelehel nr Z110714/00009 (t.l.-13, I kd) on märgitud eraldi täidetav rida „Arve ja maksetingimustega nõus, olen kauba kätte saanud“. Samas on kostja esindaja jätnud selle rea tühjaks ning oma käega kirjutanud arve alumisele osale teksti „Vedukit 279 MKT MB Actros saime kätte ...“. Arve ja maksetingimustega nõustumiseks oleks piisanud vaid allkirjast ette täidetud kohale, kuid kostja esindaja eelistas teha märkuse vaid töö vastuvõtmise kohta. Kohus järeldab, et kostja esindaja kinnitust töö vastuvõtmise kohta arve-saatelehel nr Z110714/00009 (t.l.-13, I kd) ei saa tõlgendada VÕS § 20 sätestatud nõustumusena viivisemäära kokkuleppe sõlmimiseks. Seega puudu poolte vahel kokkulepe viivisemäära osas ning kohaldamisele tuleb VÕS § 94 lg 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär. Vaidlust ei ole, et valmis töö võeti vastu 18. juulil 2011, hageja poolt arvel märgitud tähtaeg arve tasumiseks on 21. juuli 2011 – peale nimetaud kuupäeva muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks. Kostja tasus 07. oktoobril 2011 hageja nõude 7389,23 eurot ulatuses, tasumata on 11 140,77 eurot. Kohus kontrollib viivise arvestust hageja poolt märgitud põhinõude suurusega 11 140,77 eurot, mis on põhinõude jäägiks peale kostja poolt nõude osalist täitmist. Seega ei muuda viivise tulemust asjaolu, et kostja on viivise arvutamise perioodi sees hageja nõude osaliselt täitnud. Viivisemäär perioodil 22. juuli 2011 kuni 31. detsember 2011 (163 päeva) moodustab 1,25% + 7% = 8,25%; viivisemäär perioodil 01. jaanuar 2012 kuni 08. mai 2012 (126 päeva) moodustab 1% + 7% = 8%. Viivis põhinõudelt 11 140,77 eurot moodustab perioodil 22. juuli 2011 kuni 31. detsember 2011 viivis 11 140,77 x 8,25% /365 x 163 = 410,45 eurot; perioodil 01. jaanuar 2012 kuni 08. mai 2012 viivis 11 140,77 x 8,00% /365 x 126 = 307,67 eurot; kokku perioodil 22. juuli 2011 kuni 08. mai 2012 sissenõutavaks muutunud viivis 410,45 + 307,67 = 718,12 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas, et hageja põhinõue kostja vastu on kohtuotsuse tegemise aja seisuga 11 140,77 eurot ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude rahuldamata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud viivisemääras, millele lisandub kaheksa protsenit aastas. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 11 140,77 eurot, viivis perioodi eest 22. juuli 2011 kuni 08. mai 2012 summas 718,12 eurot, kokku 11 858,89 eurot ning viivis põhinõude rahuldamata osalt (seisuga 02. detsember 2014 moodustas põhinõue 11 140,77 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud viivisemääras, millele lisandub kaheksa protsenit aastas. 12(14)

2-12-20250

Hagi hind Hagiavalduses on hageja nõudeks välja mõista kostjalt 18 530 eurot ja viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 5651,65 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 18 530 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas. TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Lähtuvalt hagi esitamise ajal 23. mail 2012 kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt § 133 lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 18 530 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 5651,65 eurot ja edasiulatuv viivis määras 0,1% päevas põhinõudelt 18 530 eurot ühe aasta eest summas 6763,45 eurot. Kokku hagihind 18 530 + 5651,65 + 6763,45 = 30 945,10 eurot Hagihind on 30 945,10 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt põhinõue 11 140,77 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3397,93 eurot ning edasiulatuv viivis alates kohtuotsuse jõustumisest määras 0,1% põhinõude rahuldamata osalt aastas. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Põhinõude rahuldas kohus täies ulatuses, viivisenõude rahuldas kohus osaliselt nii sissenõutava, kui ka edasiulatuva viivise osas. Arvestades hagi rahuldamise ulatust kõigi nõuete osas, siis rahuldas kohus hagi 68% ulatuses, 32% ulatuses jäid hageja nõuded rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hageja menetluskuludest 32% hageja kanda ja 68% kostja kanda. Kostja menetluskuludest jätab kohus 68% kostja kanda ja 32% hageja kanda.

13(14)

2-12-20250 TsMS § 167 lg 1 ja lg 2 kohaselt, iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskuludest jääb 68% kostja kanda ja 32% kolmanda isiku enda kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud 10.07.2015 Tartu Ringkonnakohtu 10.07.2015 kohtuotsusega.

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.