Kohtunikud Kaija Kaijanen, Tiit Kollom, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2014. a, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-309 OÜ Tarmeko KV hagi Danske Bank A/S Eesti Filiaali vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. septembri 2014. a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
OÜ Tarmeko KV määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Tamreko KV (registrikood 11105089, asukoht Sõbra 56, Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kostja Danske Bank A/S Eesti Filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. septembri 2014. a määrus osaliselt resolutsiooni punktide 1 ja 3 osas, millega on määratud kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus ning tasaarvestatud see kostja menetluskulude suurusega. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Sõnastada Harju Maakohtu 09. septembri 2014. a määruse terviktekst alljärgnevalt:
2.1.Rahuldada hageja 28. mai 2014. a avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Danske Bank A/S Eesti Filiaalilt välja hageja kasuks menetluskulud 1057,61 (üks tuhat viiskümmend seitse eurot ja 61 senti) eurot. Jätta rahuldamata hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 350,69 euro ulatuses.
2.2.Rahuldada kostja 16. mai 2014. a avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt Tarmeko KV välja kostja
kasuks menetluskulud 9182,34 (üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 34 senti) eurot. Jätta rahuldamata kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 3116,93 euro ulatuses.
2.3.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused määrusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt OÜ Tarmeko KV välja kostja Danske Bank A/S Eesti Filiaal kasuks menetluskulud 8124,73 eurot (kaheksa tuhat ükssada kakskümmend neli eurot ja 73 senti).
2.4.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Rahuldada OÜ Tarmeko KV määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-12-309 OÜ Tarmeko KV hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu osaliselt 21.08.2013. a otsusega ja jättis menetluskulud 86,49% ulatuses hageja ning 13,51% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.01.2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 28.04.2014. a Riigikohtu määrusega.
2.Kostja esitas 16.05.2014. a maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejalt lepingulise esindaja kulu 11 500 euro ja tõlkekulude 799,27 euro väljamõistmiseks.
3.Hageja esitas 28.05.2014. a maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1408,30 euro saamiseks kostjalt. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 09.09.2014. a määrusega avaldused osaliselt. Kohus mõistis Danske Bank A/S Eesti Filiaalilt välja hageja kasuks menetluskulud 1038,70 eurot ja mõistis OÜ-lt Tarmeko KV välja kostja kasuks menetluskulud 9182,34 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis OÜ-lt Tarmeko KV välja Danske Bank A/S Eesti Filiaali kasuks menetluskulud 8143,64 eurot.
5.Kohus leidis, et vandeadvokaat Indrek Lillo osutas hagejale õigusabiteenust kuni 31.01.2013. a tunnihinnaga 130 eurot (km-ta), alates veebruarist 140 eurot (km-ta). Lisaks leppisid hageja ja tema lepinguline esindaja kokku tulemustasus, 20% kliendi kasuks väljamõistetud summast, s.o praegusel juhul 1096,28 eurot (km-ta). Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel ja vandeadvokaadi vanemabi Iivi Otto osutasid kostjale õigusabi tunnihinnaga 153,60 eurot (km-ga). Kohus leidis, et põhjendatud ei ole advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg 3 alusel menetluskuluna tulemustasu väljamõistmine kostjalt. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-112-09 seisukohale, et iseenesest on õige, et kokkulepe tulemustasu kohta on lubatav, see aga ei tähenda, et tulemustasu korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust
TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist keerulise õigusvaidlusega, mille tõttu peaks kaaluma suurema tunnitasu põhjendatust. Arvestades vandeadvokaat Indrek Lillo kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, asus kohus seisukohale, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 120 eurot tunnis km-ta. Kohus jättis eeltoodud põhjendustel rahuldamata avalduse tulemustasu väljamõistmiseks 1096,28 eurot. Tulemustasu suuruse põhjendatuse küsimuses on võrreldavale seisukohale jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 27.03.2014. a määruses. Praegusel juhul on tunnitasu määr 120 eurot maksimaalmääras, seega boonustasu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud.
6.Juhindudes Riigikohtu määrusest nr 3-2-1-93-13 ning arvestades vandeadvokaadi Risto Rüütel kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, ning vandeadvokaadi vanemabi Iivi Otto kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, asus kohus seisukohale, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 120 eurot tunnis km-ga, s.o 100 eurot tunnis km-ta.
7.Kohus leidis, et OÜ Tarmeko KV lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud. Arve nr 636-2011 alusel oli hagiavalduse esitamise ettevalmistamisega ja hagiavalduse koostamise ja selle esitamisega seonduv õigusabikulu põhjendatud 7 h ulatuses. Isegi juhul, kui hageja lepinguline esindaja omas ülevaadet vaidluse varasemast käigust ja asjaoludest, ei oma nimetatu tähendust kohtusse nõudega pöördumisel, kuna nõude perspektiivi hindab pädev esindaja enne hagiavalduse koostamist ja esitamist alati. Arve nr 154-2012 alusel oli kostja vastusega tutvumine, õiguslik analüüs, nõupidamised kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine, tõendite kogumine ja kostja vastuse osas hageja 14.03.2012. a seisukoha koostamine põhjendatud 6,5 h ulatuses. Kostja ei esitanud tõendeid, mille kohaselt oli hagejal 28.03.2007. a kokkulepe olemas, seega jättis kohus kostja vastuväite tähelepanuta. Arve nr 0512013 alusel oli kostja täiendava vastusega tutvumine, analüüs, kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine põhjendatud ja vajalik õigusabikulu, arvestades täiendava vastuse sisulist põhjendatust ja mahtu, samuti asjaolu, et hageja lepinguline esindaja oli tsiviilprotsessis osalenud selle kestel 4,5 h ulatuses. Arve nr 107-2013 osas oli tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostja esitanud hageja 28.02.2013. a õigusabikulule vastuväite, mille kohaselt peab õigusakti tõlke esitamist kohtule koos taotlusega muude tõendite esitamise tähtaega pikendada põhjendatuks 5 minuti ulatuses s.o 0,083h. Kohus leidis, et järelepärimise koostamine Soome õiguse kohaldamise kohta (ingl k) ei nähtu tsiviilasja materjalidest, seega ei ole nimetatud õigusabikulu põhjendatud. 28.02.2013. a taotlust ja õigusaktide tõlkeid kohtule tsiviilasja materjalidest ei nähtu, kuid 01.03.2013. a saatis hageja kohtule kirjaga „saadan uuesti alloleva kirja, kuna see ei ole jõudnud adressaadini“. Samas e-kirjas seisneb paaril real kohtule esitatud taotlus, milles hageja palub menetlustähtaega pikendada, nimetatud taotluse esitamiseks ei kulu aega kohtu hinnangul rohkem, kui 5 minutit (0,083h). Hageja selgitas, et 50 minutit on menetlustoimingu tegemisel põhjendatud seoses tõendite kogumisega, eelnimetatud tõendite kogumise õigusabile annab kohus hinnangu arve nr 172-2013 põhjendustes. Arve nr 172-2013 osas leidis kohus, et tõendite kogumine ja nende edastamine kohtule oli arvestades tõendite mahtu ja seda, et tegemist on välisriigi õigusega selgitamisega, põhjendatud 45 minuti ulatuses. Hageja seisukoha ja tõendite esitamise taotluse koostamine 08.03.2013. a - kohtule esitatud sisuliselt 3,5 lk, oli põhjendatud 3h ja 15 minuti ulatuses. 13.03.2013. a õigusliku hinnangu tõlkimine ei ole TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu, tõlkekulud on TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulu, mida kohus käsitleb eraldi lepingulise esindaja kuludest. Arve nr 394-2013 osas leidis kohus, et 05.07.2013. a toimikuga tutvumine ei ole põhjendatud õigusabikulu, kuna kõik menetlusdokumendid on pooltele nähtavad avalikus e-toimikus. 08.07.2013. a kohtuistungiks ettevalmistamine ja esinemine oli põhjendatud, arvestades tsiviilasjas esitatud materjalide mahtu, s.h hageja kohtuvaidluse teesid 10 lk, ja õigusliku vaidluse asjaolusid ning seda, et hageja lepinguline esindaja on olnud kursis
tsiviilprotsessiga selle toimumise kestel ja asjaolu, et istung toimus 3h ja 20 minutit põhjendatud õigusabi 7 h ja 50 minuti ulatuses. Arve nr 530-2013 osas leidis kohus, et 09.07.2013. a istungiprotokolliga tutvumine ja selle parandamise vajalikkuse hindamine oli põhjendatud 0,5h ulatuses. Põhjendatud oli 12.07.2013. a kostja taotlusega tutvumine protokolli parandamiseks 15min ja 21.08.2013. a määrusega tutvumine istungiprotokolli parandamiseks 15min ulatuses. Samas 21.08.2013. a maakohtu otsusega tutvumine, analüüs, ja edasikaebeperspektiivi hindamine oli põhjendatud mitte rohkem kui 0,5 h ulatuses.
8.Kohus leidis, et pärast menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumist tekkinud kulud hüvitamisele ei kuulu. Tulenevalt eeltoodust ei tule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu arve nr 315-2014 alusel kostjalt välja mõista.
9.Hageja tasus seoses tsiviilasjaga 02.01.2012. a riigilõivu 3515,14 eurot, tegemist oli menetluskuluga TsMS § 138 lg 2 tähenduses, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.Arvel nr 107-2013 kajastuvad Soome seaduse tõlge 212 eurot ja 28.02.2013. a vandetõlgi kinnitus 28,35 eurot. Arve nr 172-2013 - õigusliku hinnangu tõlkimine ja kohtule edastamine 163,33 eurot. Kohus leidis, et tõlkebüroode hinnad võivad oluliselt erineda, lepingulise esindaja poolt pädevalt tõlgitud menetlusdokument on samavõrra menetluses arvestatav, eelnimetatud 163,33 eurot on aktsepteeritav hind dokumentide tõlkimisel. Nimetatud õigusabikulu oli põhjendatud ja vajalik, tõlgitud dokumente on kohus tõenditena arvestanud ning need on kohtule esitatud.
11.Eeltoodust juhindudes määras kohus kindlaks hageja menetluskulud 7688,38 eurot (3769,56 + 3515,14 + 212 + 28,35 + 163,33= 7688,38), millest 13,51% on 1038,70 eurot. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
12.Kohus leidis, et Danske Bank A/S Eesti Filiaali lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud. 31.01.2012. a arve osas leidis kohus, et hagimaterjalide kiiranalüüs, vaidluses õiguspositsiooni kujundamine, tõendamisvajaduse hindamine, arbitraazhilahendi süvaanalüüs, tõendite kogumine ja hagiavaldusele vastuse koostamine olid vajalikud ja põhjendatud kulud 9,7 h ulatuses. 29.02.2012. a arve osas 01.02.2012. a nõupidamine K. Kausiga oli põhjendatud õigusabikulu, arvestades menetluslikku olukorda, 1h ulatuses, tegemist oli kostjapoolse kontaktisikuga, kliendi konsulteerimine on esindaja funktsiooni täitmiseks vajalik. Kohus ei nõustunud kostja lepingulise esindaja 02. - 03.02.2012. a vastuse koostamisele kulunud õigusabiga, kohus aktsepteeris 31.01.2012. a arvel õigusabi 9,7 h ulatuses, arvestades vastuse mahtu ja esitatud asjaolusid on põhjendatud lisa-ajakulu 2 h ulatuses, seega kokku vastuse koostamine 11,7 h ulatuses. Elektroonilise toimiku koostamise õigusabi ei pidanud kohus õigusabikuluna põhjendatuks. 03.02.2012. a kostja vastuse lisade komplekteerimine, 09.02.2012. a tõlgete ülevaatamine, vormistamine lisadena ja edastamine kohtule oli vajalik toiming, kuid arvestades dokumentide mahtu õigustatud kokku üksnes 0,5h ulatuses. Kohus ei käsitlenud dokumentide edastamist kohtule eraldiseisvalt, kuna tegemist oli dokumendi koostamise järgselt selle esitamisega, s.o menetlustoimingu ühe osaga tervikust. 06.02.2012. a kliendi kommentaaride analüüs ei nähtu tsiviilasja materjalidest, kuid kliendiga konsulteerimine on esindusfunktsiooni täitmiseks vajalik, kohtu hinnangul oli arvestades menetluslikku olukorda põhjendatud 0,5h ulatuses. 31.03.2012. a arve osas leidis kohus, et
16.03.ja 19.03.2012. a õigusabitoimingud olid põhjendatud, arvestades hageja 14.03.2012. a menetlusdokumendi sisulist mahtu ja esitatud faktilisi asjaolusid, mitte rohkem kui 1,5h. Olenemata asjaolust, kas kostja oli varasemalt teadlik probleemist või mitte, on lepingulise esindaja kohustuseks end kurssi viia esitatud nõudega ja sellele lisatud tõenditega, samuti nõude
analüüsimine. Põhjendatud ei ole hageja vastuväide, mille kohaselt on arveid esitatud mh lepingulise esindaja vahetamisel seonduvalt menetlusdokumentidega tutvumiseks. Toimiku materjalidest ei nähtunud, et õigusabikulu oleks kostja poolt dubleeritud seoses lepingulise esindaja vahetumisest. Kohus jättis 21.08.2013. a rahuldamata taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna taotlus ei olnud põhjendatud, seega ei ole TsMS § 169 lg 3 kohaselt 29.03.2012. a õigusabikulu hagejalt väljamõistmine 2,8h ulatuses põhjendatud. Kliendiga konsulteerimine oli arvestades, et esitatud on hageja poolt uus menetlusdokument täiendavate faktiliste asjaoludega, õigustatud 1 h ulatuses. 27.03. ja 28.03.2012. a kostja täiendavate seisukohtade koostamine ja täiendamine on arvestades esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu põhjendatud 8,7h ulatuses. 30.04.2012. a arve osas leidis kohus, et 09.04., 10.04., 15.05., 22.05. ja 04.06.2012. a sooritatud õigusabitoimingud olid põhjendatud osaliselt, kohus aktsepteeris 31.03.2012. a arvel õigusabi 11,5h ulatuses, arvestades vastuse mahtu ja esitatud asjaolusid oli põhjendatud lisa-ajakulu 4,3h ulatuses 09.04., 10.04., 15.05. ja 22.05.2012. a, seega kokku kostja täiendavate seisukohtade koostamine, täiendamine, viimistlus ja esitamine oli põhjendatud ja vajalik 13h ulatuses. Vandeadvokaadi Risto Rüüteli poolt maakohtus osutatud õigusabi maht oli kokku 29,2h x 120 eurot tunnis = 3504 eurot.
13.30.11.2012. a arve osas leidis kohus, et suhtlemine kliendiga oli õigustatud õigusabikulu, kuid ka selle põhjendus peaks kohtule tsiviilasjast nähtuma, 05.11.2012. a ei ole sooritatud ühtegi toimingut, mille tagajärjena oleks pidanud kaasnema kliendiga suhtlemine. 21.11.2012. a menetlustoimingud nähtuvad kohtule tsiviilasja toimikust - kohus kooskõlastas menetlusosalistega kohtuistungi toimumise aja sobivust. Tegemist oli tavapärase teabega, millele vastamiseks, sh kliendile teabe edastamiseks ja kooskõlastamiseks, ei saa kuluda aega rohkem kui 0,25h. 31.12.2012. a arve osas leidis kohus, et õigusabitoimingud ei ole põhjendatud. Kohus aktsepteeris elektroonilist kirjavahetust kohtuistungi toimumise ja kooskõlastamise osas 0,25h ulatuses, eelnimetatud ajakulu ületavas osas ei ole 03.12. ja 05.12.2012. a õigusabitoimingud põhjendatud. 07.12.2012. a telefonikõne kohtusekretärile toimikuga tutvumiseks ja 11.12.2012. a toimikuga tutvumine ei ole samuti põhjendatud ega vajalik, kuivõrd kõik tsiviilasja materjalid olid menetlusosalistele kättesaadavad avalikus etoimikus. 10.12.2012. a telefonikõne pr Kausile ei nähtu tsiviilasja materjalidest, antud menetlusstaadiumis puudus selge vajadus kliendi konsulteerimiseks. 31.01.2013. a arve osas leidis kohus, et 29.01.2013. a kohtuistungiks ettevalmistumine, sh 16.01.2013. a kaasusega seonduva uusima kohtupraktika otsing, kohtuasja materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, 24.01.2013. a kliendi poolt täiendavalt saadetud arvelduskontolepingu üldtingimustega tutvumine (analüüsimine), kliendi esindamine 29.01.2013. a korraldaval istungil, oli põhjendatud, arvestades istungiaja kestvust, tsiviilasjas esitatud materjalide mahtu ja vaidluse asjaolusid, kokku mitte rohkem kui 3h ulatuses. Tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud peavad olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Kostja lepinguline esindaja väitis, et tutvus uusima kohtupraktikaga, samas ei nähtu kohtuistungi protokollist ühtegi viidet kohtupraktikale, samuti ei ole kohtule esitatud kostja kohtuvaidluse teese, kohus ei saa kontrollida eelnimetatud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kuigi kohtule ei nähtu lepingulise esindaja suhtlust kliendiga, on see kohtu hinnangul usutav ja vajalik tegevus enne kohtuistungit, seega on tegemist põhjendatud õigusabiga 0,3 h ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja vastuväite kostja kohtuistungile sõiduaja kohta. Teeloleku aeg ei ole kohtupraktika kohaselt hüvitatav õigusabikulu. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Istungijärgselt kliendiga konsulteerimine, 30.01.2013. a eelistungi protokolliga tutvumine ja selle võrdlev analüüs kohtutoimiku materjalidega, protokolliparanduste kavandamine, e-mail pr Kausile protokolli ja kavandatud parandustega, oli põhjendatud õigusabikulu, arvestades paranduste mahtu, 0,5h ulatuses. 31.01.2013. a küsimused Taani kulude kohta, seonduvad e-mailid ja telefonikõned pr
Kausiga 0,9h ei nähtu tsiviilasja toimikust, kohus leidis, et tegemist ei olnud põhjendatud õigusabikuluga. 29.02.2013. a arve alusel leidis kohus, et 01.02.2013. a taotluse koostamine protokolli parandamiseks ja 04.02.2013. a protokolli parandamise taotluse vormistamine digitaalallkirjastatud dokumendina ning elektrooniline esitamine kohtule ja vastaspoolele ei võta aega rohkem kui 0,5h. Kohus arvestas, et protokollist lausete kopeerimisele ei kulu rohkem aega kui mõni sekund, ajakulu tekitab üksnes parandusettepaneku vormistamine. 05.02.2013. a ei nähtu tsiviilasja toimikust rohkem hageja e-maile, kui üksnes teade protokollis märgitud istungi vale algusaja kohta, tutvumine ja dokumendi edastamine oli põhjendatud 0,0833h ulatuses. 11.02.2013. a hageja seisukohaga tutvumine, kostja seisukoha projekti koostamine, emailid ja telefonikõne pr Kausile, kostja seisukoha digitaalallkirjastamine ja esitamine kohtule ja vastaspoolele elektrooniliselt, hageja 11.02.2013. a e-kirjaga tutvumine olid kokku põhjendatud 0,5h ulatuses. 13.02.2013. a e-kirjad pr Paaps tõenditest, 19.02.2013. a Taani inkassosüsteemi kohta otsing ja sellega tutvumine, 25.02.2013. a e-kirjad pr Kaus, 27.02.2013. a nõupidamine pr Kaus ja telefonikõne pr Kaus seonduvalt tõenditega ja 28.02.2013. a seonduvalt inkassokuludega küsimuste koostamine ning seonduv e-kirjavahetus pr Kaus õigusabitoiminguid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, samas oli hageja nõudega seonduvalt poolte vahel vaidlus mh kostja poolt inkassokulude 4741,81 euro õigustamatu debiteerimise osas. Kostja selgitas kohtule Taani seadusandlust inkassosüsteemi kohta ja esitas tõendina tõlke Inkassomäärusest. Kohus käsitles esitatud tõendit kohtuotsuses, tegemist oli asjakohase tõendiga. Seega oli põhjendatud kostja õigusabi Taani Inkassomäärusega tutvumiseks ja selgitamiseks, samaaegselt konsulteeris kostja kliendiga, eelnimetatud õigusabi oli põhjendatud 1h ulatuses arvestades vastava õigusakti mahtu, samuti asjaolu, et tegemist oli välisriigi õigusega. 30.04.2013. a arve alusel leidis kohus, et kliendiga konsulteerimine 15.04.2013. a menetlusdokumendi esitamiseks oli vajalik ja põhjendatud õigusabi, arvestades menetlusdokumendis esitatud vastuväiteid ja faktilisi asjaolusid 01.04. - 12.04.2013. a mitte rohkem kui 2h ulatuses. Tõlkeprotsessiga seonduvalt osutatud õigusabi jäi kostja poolt esitatud ajalises mahus arusaamatuks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt esitati kohtule väljavõttena tõlge Taani Inkassomäärusest, millele lisaks on esitatud John Kahlke kirjadest tõlked. Eelnimetatud tõlked ei eelda õigusabikuluna rohkem aega kui 1h ulatuses. Õigusabi, mis seondub 15.04.2013. a kohtule esitatud täiendava vastuse projekti koostamisega, viimistlemisega, komplekteerimisega ja esitamisega, oli 11.04., 12.04. ja 15.04.2013. a põhjendatud kokku 5,7h ulatuses. 19.04.2013. a telefonikõne kohtusekretäriga istungist, elektroonilises RT kohtuteabe kontroll ja seal avaldatud infost väljatrüki tegemine, e-kiri pr Kausile, ei ole põhjendatud õigusabi, mille peaks hagejalt välja mõistma - telefonikõne ei ole kohtuistungi aja kooskõlastamise korral istungisekretärile põhjendatud, tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja lepingulise esindaja õigusabi osutamine elektroonilises RT kohtuteabe kontrolli ja seal avaldatud infost väljatrüki tegemisel, samuti e-kirja pr Kausile. 30.06.2013. a arve alusel leidis kohus, et 06.06.2013. a istungiaja määramisega ja kohtukutse edastamisega seonduvad e-kirjad ja telefonikõned kohtu ja pr Kausiga sooritatud õigusabitoimingud olid põhjendatud 0,25h ulatuses, arvestades, et tegemist oli paarirealise infovahetusega kliendi, esindaja ja kohtuga.
11.06.ja 13.06.2013. a e-kirjad kohtusekretäriga kohtutoimikuga tutvumiseks ja toimikuga tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud õigusabikulu, mille peaks vastaspoolelt välja mõistma, kuna tsiviilasja materjalidega oli võimalik tutvuda avalikus e-toimikus. 18.06., 19.06. ja 20.06.2013. a ettevalmistus 08.07.2013. a kohtuistungiks, kohtumaterjalide läbitöötamine ja kohtukõne teeside koostamisele kulunud õigusabi oli põhjendatud kokku 12,4 h ulatuses. Kostja lepingulise esindaja poolt koostatud kohtukõne teesid olid esitatud kokkuvõtliku ülevaatena tsiviilasjas kestnud menetlusest, kohtukõne teesides olid selgelt ja õiguspädevalt esitatud kostja seisukohad koos viidetega tsiviilasjas esitatud tõenditele. 31.07.2013. a arve alusel leidis kohus, et 05.07., 08.07. ja 10.07.2013. a kliendiga konsulteerimine kohtuistungi eelselt ja sellele järgnevalt oli vajalik ja põhjendatud õigusabi, arvestades menetlusstaadiumit, kuid seda mitte
rohkem kui 0,7h ulatuses. 08.07.2013. a kliendi esindamine kohtuistungil koos teeloleku ajaga, oli põhjendatud 4,3h. Teeloleku aeg ei ole kohtupraktika kohaselt hüvitatav õigusabikulu. Arvestades, et 30.06.2013. a arve puhul pidas kohus 18.06., 19.06. ja 20.06.2013. a sooritatud toimingutes põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ettevalmistust kohtuistungiks, s.h kohtumaterjalide läbitöötamiseks ja kohtukõne teeside koostamisele kulunud aega kokku 12,4 h ulatuses, siis ei ole põhjendatud täiendav ajakulu 08.07.2013. a 2,5h ulatuses. 09.07. ja 12.07.2013. a istungi protokolliga tutvumine, vajalike paranduste taotluse koostamine ja vormistamine ning 12.07.2013. a kohtule ja vastaspoolele edastamine oli põhjendatud, arvestades, et kohus rahuldas 21.08.2013. a määrusega taotluse protokolli parandamiseks, mitte rohkem kui 2h ulatuses. 31.08.2013. a arve alusel leidis kohus, et 22.08. ja 23.08.2013. a õigusabitoimingud olid põhjendatud, arvestades, et kohtumääruse pikkus oli 4,5 lk ja kohtuotsuse sisuline põhjendus 8,5 lk, mitte rohkem kui 0,75 h ulatuses.
14.Vandeadvokaadi vanemabi Iivi Otto poolt maakohtus osutatud õigusabi maht oli kokku 34,98 h x 100 eurot tunnis = 3498,30 eurot.
15.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kajastuvad tõlkekulud arvel nr 1200226 - 590,10 eurot km-ta ja arvel nr 1202293 - 180 eurot km-ta. Kohus leidis, et nimetatud õigusabikulu oli põhjendatud ja vajalik, tõlgitud dokumente arvestas kohus tõenditena.
16.Eeltoodust juhindudes määras kohus kindlaks kostja menetluskulud maakohtus 7772,40 eurot (3504 + 3498,3 + 590,10 + 180= 7772,40), millest 86,49% on 6722,34 eurot.
17.30.09.2013. a arve osas leidis kohus, et 09.09.2013. a õigusabitoimingud, s.o kliendiga tsiviilasja lõpplahendi analüüsimine ja edasikaebe osas seisukoha kujundamine, oli põhjendatud 0,3h ulatuses. 24.09. ja 26.09.2013. a õigusabitoimingud olid põhjendatud, arvestades hageja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu kokku 2 h ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja vastuväite apellatsioonkaebusega tutvumisele kulunud aja suhtes, hageja leidis, et apellatsioonmenetluses uusi asjaolusid ei esitatud, arusaamatuks jääb, milliste materjalidega kostja tutvus. Kohus leidis, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine oli iseäranis raskendatud tulenevalt hageja enda tegevusest, mis seondus moonutatud faktide esitamisega apellatsioonmenetluses. Kostja esindaja täitis hästi oma esindusfunktsiooni esindatava suhtes, kuivõrd vastus apellatsioonile oli selge ja õiguspädev, dokumentidega tutvumine oli möödapääsmatult vajalik. Kohtule ei jäänud tsiviilasja toimikust arusaamatuks, milliste dokumentidega kostja tutvus, tegemist oli hageja poolt menetluse kestel esitatud tõenditega.
18.31.10.2013. a arve osas leidis kohus, et apellatsioonile vastuse koostamisel on kliendiga suhtlemine vajalik, see on lepingulise esindaja ülesannete täitmiseks vajalik õigusabikulu, samas ei ole kliendiga konsulteerimine kohtu hinnangul põhjendatud kostja poolt esitatud mahus. Kuivõrd hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtus rahuldamata nõude osas, siis oli kostja menetluse varasema käiguga kursis, apellatsioonkaebuse olulisemaks probleemiks oli hageja poolt apellatsioonkaebuses moonutatult ja ebaõigesti kohtu poolt tuvastatud asjaolude esitamine. Põhjendatud oli kliendiga konsulteerimise õigusabikulu mitte rohkem kui 1,5h ulatuses. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine oli põhjendatud õigusabi, arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, 16h ulatuses. Kostja poolt esitatud vastus apellatsioonkaebusele oli õiguspädevalt koostatud menetlusdokument. Samas oli asjassepuutuva kohtupraktika ja menetluses esitatud tõendite analüüsimisele kostjale õigusabi osutatud ka maakohtus, seega tegemist oli enamasti n-ö varasema kordamisega, täiendavaid viiteid kohtupraktikale nähtus apellatsioonivastusest üksnes ühel korral. 17.10.2013. a kohtukutse vastuvõtmine e-toimiku kaudu ja selle edastamine pr Kausile oli põhjendatud 0,1h ulatuses.
19.30.11.2013. a arve osas leidis kohus, et 15.11. ja 18.11.2013. a õigusabitoimingud ei olnud põhjendatud, kuna kohus jõudis 31.10.2013. a arvel nähtuvaid õigusabitoiminguid analüüsides järeldusele, et kliendiga suhtlemine seoses apellatsioonkaebusele vastuse esitamisega oli põhjendatud mitte rohkem kui 1,5h ulatuses. Asjaolud ei ole tsiviilasja toimikust nähtuvalt pärast vastuse esitamist muutunud, seega kliendiga konsulteerimine enne kohtuistungi toimumist ei olnud põhjendatud. 18.11. ja 19.11.2013. a ettevalmistus 19.11.2013. a ringkonnakohtu istungiks oli põhjendatud mitte rohkem kui 2,5h, arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kostja lepinguline esindaja oli tsiviilasja materjalidega kursis. 19.11.2013. a kliendi esindamine ringkonnakohtu istungil koos teeloleku ajaga oli põhjendatud õigusabikulu sõltuvalt kohtuistungi kestvusest, s.o 0,93h. Suhtlemine kliendiga kohtuistungi toimumise järgselt, s.h seoses protokolli paranduste taotlusega, oli põhjendatud mitte rohkem kui 0,25h ulatuses. 20.11.2013. a kohtukõnega tutvumine ja võrdlus apellatsioonkaebusega oli põhjendatud 1h ulatuses. 26.11., 27.11. ja 29.11.2013. a õigusabitoiminguid seoses ringkonnakohtu kohtuistungiga ei ole õigusabikulu, mille peaks hagejalt välja mõistma. Kohus jättis 29.11.2013. a taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata.
20.31.12.2013. a arve osas leidis kohus, et 05.12.2013. a hageja poolt esitatud menetlusdokumendiga tutvumine oli põhjendatud 0,2h ulatuses, tegemist oli hageja poolt esitatud vastusega kostja 29.11.2013. a taotlusele kohtuistungi protokolli parandamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja vastuväite kostja õigusabikulule seoses kohtuga suhtlemisele kohtuotsuse avalikustamise aja teadasaamiseks. 11.12. - 27.12.2013. a sooritatud õigusabitoimingud piirdusid kohtutoimikuga tutvumisega ja/või kohtuga ning kliendiga suhtlemisega kohtuotsuse avalikustamise küsimuses. Tegemist oli paarirealise vestlusega, milleks ei kulu aega enam kui 5 minutit, seega nimetatud õigusabikulu ei ole põhjendatud enam kui 0,25h ulatuses.
21.31.01.2014. a arve osas leidis kohus, et 06.01.2014. a õigusabitoimingu eest kulu ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista, kuivõrd 31.12.2013. a arves pidas kohus põhjendatuks kohtutoimikuga tutvumist ja/või kohtuga ning kliendiga suhtlemist kohtuotsuse avalikustamise küsimuses mitte rohkem kui 0,25h ulatuses. 07.01.2014. a ringkonnakohtu otsuse vastuvõtmine e-toimiku kaudu, otsusega esmane tutvumine, e-mailid pr Kausiga otsusest ja edasisest menetlusest on põhjendatud, arvestades kohtu sisulisi põhjendusi, resultaati ja mahtu 0,5h ulatuses.
22.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja vastuväite, mille kohaselt kostja lepinguline esindaja konsulteeris kliendiga ülemäära palju. Kohus nõustus osaliselt vastuväitega, seetõttu vähendas kohus kostja lepingulise esindaja ja kliendi omavahelise suhtlemise õigusabi mahtu nagu ka hageja teiste vastuväidete osas juhindus kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel õigusabi vajalikkusest ja põhjendatusest ning hindas iga sooritatud toimingut eraldi. Asjaolu, kas ja millisel põhjusel kostja ei avaldanud enne hagimenetlust hagejale informatsiooni, on TsMS § 230 lg 1 kohaselt kontrollimatu info, seega jättis kohus hageja vastuväite tähelepanuta. Kohtu hinnangul olid kostja õigusabikulud jälgitavad ja selged, kohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel õigusabikuludega, mis selgelt toimikust ei nähtu või ei ole seoses tsiviilasjas esitatud materjalidega usutavad. Aivar Rehel oli protsessis kostja esindajana õiguslik alus menetlusdokumendi allkirjastamiseks, kuid asjaolu, kes õigustatud isikutest menetlusdokumendi allkirjastab ei oma tsiviilasja lahendamisel tähtsust.
23.Vandeadvokaadi vanemabi Iivi Otto poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi maht oli kokku 24,6h x 100 eurot tunnis = 2460 eurot.
24.Kohus leidis, et praegusel juhul ei olnud tegemist KMS § 16 lg 21 p 2, samuti KMS § 16 lg 21 p 9 sätestatud olukorraga, seega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse hüvitatavad menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kuivõrd kostja on alates 02.06.2008. a käibemaksukohuslane, siis saab ta menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
25.Kostja menetluskulud kahes kohtuastmes olid kokku 9182,34 eurot, hagejal tuleb alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
26.Juhindudes TsMS § 463 lg-st 2 koosmõjus TsMS § 445 lg-s 1 sätestatuga tasaarvestas kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel tuleb hagejal OÜ Tarmeko KV tasuda kostja Danske Bank A/S Eesti Filiaal kasuks menetluskulud 8143,64 eurot. Hageja määruskaebus
27.OÜ Tarmeko KV palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ning mõista välja lisaks 369,60 eurot ning mõista kostja menetluskulud välja mitte suuremas summas kui 4002,28 eurot.
28.Maakohus leidis, et hageja arvel nr 051-2013 esitatud õigusabikulu oli põhjendatud ja vajalik vaid 4,5 tunni ulatuses. Hageja sellega ei nõustu. Arvestades tehtud töid on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu vähemalt 7 tundi ja 55 minutit. Arvel nr 107-2013 toodud õigusabikulu osas pidi hageja esindaja koostama Soome advokaadibüroole inglisekeelse järelpärimise Soome õiguse kohaldamise kohta, veendumaks, et hageja on aegumise tähtajast, kulgemisest ja tähendusest vastavalt Soome õigusele korrektselt aru saanud. Õigusakti tõlke esitamiseks kohtule koos taotlusega muude tõendite esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks kulus hageja esindajal kokku 50 minutit, sest hageja esindaja pidi eelnevalt Soome võla aegumise seaduse tõlkega tutvuma ja otsustama, kas tal on oma seisukohtade ja väidete kinnitamiseks vaja veel tõendeid koguda ja selleks kohtult tähtaja pikendamist taotleda. Seega on põhjendatud ja vajalik kogu arvel näidatud ajakulu 2 tundi ja 30 minutit.
29.Maakohus leidis, et 05.07.2013. a toimikuga tutvumine ei ole põhjendatud õigusabikulu, kuna kõik menetlusdokumendid on pooltele nähtavad avalikus e-toimikus. Hageja sellega ei nõustu. AdvS § 44 lg 1 p 1 kohaselt on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise. TsMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga. Seega on hageja esindajal õigus ja lausa kohustus vähemalt ühel korral enne istungit tutvuda toimikuga ka paberkandjal. Kohus lahendab tsiviilvaidlusi eelkõige pabertoimikus olevate dokumentide põhjal, mistõttu on esindaja jaoks oluline veenduda, et pabertoimik tõepoolest vastab sellele, mis menetluspooled digitaalselt esitanud on. Samuti on pabertoimikuga tutvumine vajalik, et menetluspoolel oleks võimalik oma menetlusdokumentides ja istungil osaledes viidata toimikulehekülgedele, mis muudab vaidluse tunduvalt kergemini jälgitavaks. Niisiis on toimikuga tutvumise ajakulu 1 tund ja 10 minutit põhjendatud ja vajalik õigusabikulu.
30.Maakohus leidis, et arvel 530-2013 hageja esindaja ajakulu tehtud toimingutele ei ole põhjendatud 45 minuti osas, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Hageja esindaja on tutvunud istungi protokolliga ning selgitanud välja selle, kas hageja peaks esitama taotluse protokolli parandamiseks või mitte. Nagu selgus, vajas protokoll parandamist ning seetõttu esitas hageja ka vastava taotluse. Samuti on põhjendatud kohtuotsusega tutvumisele, analüüsile ja edasikaebeperspektiivi väljaselgitamisele kulunud aeg. Järelikult on põhjendatud ja vajalik kogu arvel nr 530-2013 kajastatud ajakulu 2h ja 15min.
31.Maakohus leidis, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja kohtule edastamine ei ole hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 174 lg-st 1 ei tulene aga kuidagi, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega seotud kulusid menetluspoolele ei hüvitata. Seega leiab hageja, et maakohus on rikkunud TsMS § 174 lg-t 1, hageja menetluskulud on põhjendatud ka arvel nr 315-2014 näidatud summas.
32.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel vähendanud hageja esindaja tunnitasu. Hageja on seisukohal, et kohtul puudub õigus selliselt lepingupoole esindaja tunnitasu määra vähendada. Hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud.
33.Riigikohus on asunud seisukohale, et kokkulepe tulemustasu kohta on AdvS § 61 lg 3 kohaselt lubatav, seega on tulemustasu kokkulepe menetluspoole ja tema esindaja vahel lubatud ning tulemustasu on seetõttu ka põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Tunnitasu ja tulemustasu on eraldi liiki tasud. Kohus on oma lahendis hinnanud kulude vajalikkust ja põhjendatust ja leidnud, et enamik hageja osutatud õigusteenusest oli vajalik ja põhjendatud. Seega jääb selgusetuks, miks ei ole põhjendatud hagi rahuldatud summalt arvestatud tulemustasu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine. Maakohtu 21.08.2013. a otsusega mõisteti hageja kasuks koos viivistega välja 5481,40 eurot, tulemustasuks oli hageja oma esindajaga kokku leppinud 20% kliendi kasuks väljamõistetud summast. Niisiis palub hageja kohtul menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud tulemustasuna 1096,28 eurot (arvestamata käibemaksu).
34.Vastavalt Riigikohtu praktikale on menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Isegi olukorras, kus konkreetsed piirmäärad puuduvad (on tunnistatud kehtetuks), ei saa välistada kulude sõltuvust tsiviilasja hinnast. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 järgi oleks olnud menetluskulude piirmääraks 11 500 eurot, niisiis on hageja menetluskulud oluliselt väiksemad mõistlikuks peetud piirmäärast.
35.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1408,30 eurot.
36.Maakohus ei ole selgitanud, miks ta hageja poolt kostja menetluskuludele esitatud vastuväidetega ei nõustu. Samuti ei ole kohus sellises ulatuses kostja õigusabikulude vajalikkust põhistanud. Kohus leidis, et kostja 31.01.2012. a esitatud arve on põhjendatud täies mahus 9,7 tundi. Kohus ei ole täpsustanud, miks on põhjendatud niivõrd suur ajakulu hagimaterjalidega tutvumiseks ja hagile 9 leheküljelise vastuse koostamiseks. Hageja hinnangul on kõige rohkem põhjendatud 2 tundi hagiga tutvumiseks, 1 tundi õigusliku positsiooni kujundamiseks ja 1,5 tundi hagivastuse koostamiseks. Kostja 29.02.2012. a esitatud arve osas leiab kaebaja, et 02.02.2012. a vastuse koostamiseks ja esitamiseks kulub kõige rohkem 1,5 tundi. Kliendiga suhtlemine ei olnud põhjendatud ega vajalik, kuna uusi asjaolusid ei ilmnenud. Samuti ei ole põhjendatud ega vajalik 0,5 tundi kohtule tõlgete edastamiseks. Arve 31.03.2012. a osas leiab kaebaja, et ei ole eluliselt usutav, et kostja esindajal kulus täiendavate seisukohtade koostamiseks rohkem kui 5 tundi, põhjendatud oleks ajakulu 3,7 tunni ulatuses. Hageja leiab, et arvete 30.04., 31.05. ja 30.06.2014. a osas ei ole siiski põhjendatud ajakulu rohkem kui 2,5 tundi dokumentide viimistlemiseks. Kohtuga e-kirja ja telefoni teel suhtlemiseks, mille kohus 0,25 tunni osas rahuldas, ei ole põhjendatud ega vajalik ajakulu. Isegi kui esindaja teavitas istungi ajast ka klienti, ei ole see vajalik menetluskulu, mida vastaspoolelt välja mõista. 31.01.2013 arve osas on kohus sedastanud, et tal ei ole võimalik kontrollida
mitmete õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust ning kohus jätab selles osas taotluse rahuldamata. Samas jääb ebaselgeks, miks ja täpsemalt millises osas kohus taotluse rahuldamata on jätnud. Seetõttu ei ole kohtumäärus selge. Hageja on seisukohal, et kokku on põhjendatud ja vajalikud vaid istungiks ettevalmistumine ja materjalidega tutvumine 1 tund ja kliendi istungil esindamine 1,92 tundi.
37.29.02.2013. a arvel näidatud töödest on põhjendatud kõige rohkem 0,5 tundi protokolli parandamiseks ja 0,5 tundi Taani õigusega tegelemiseks. 30.04.2013. a arvel kajastatud tööde puhul ei ole kohus arvestanud hageja vastuväidetega liiga tiheda suhtluse osas esindaja ja kliendi vahel. Kliendiga suhtlemist arvestamata on Taani õigusega tutvumiseks ja täiendava vastuse koostamiseks põhjendatud kõige rohkem 5,5 tundi. Lisaks rõhutab hageja, et Taani õigus ei omanud asja lahendamisel mingit tähtsust ja sellega ei olnud vaja tutvuda. Niisiis on põhjendamatu ajakulu veel 3,2 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtukõne koostamiseks on 12,4 tundi ebamõistlikult pikk aega ega saa kuidagi olla vajalik ega põhjendatud, ajakulu võiks olla põhjendatud ja vajalik kõige rohkem 3 tundi. Istungi protokolliga tutvumiseks ja paranduste koostamiseks oleks põhjendatud ajakulu maksimaalselt 0,7 tundi.
38.Kohus ei ole arvestanud hageja vastuväidetega ega hinnanud tõlkekulude vajalikkust. Ainuüksi asjaolu, et kohus arvestas tõlkeid tõenditena, ei muuda tõlkekulu vajalikuks ja põhjendatuks. Seega ei ole põhjendatud tõlkekulud 666,06 euro ulatuses (86,49% 770,10-st).
39.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esindaja õigusabikulu esimeses kohtuastmes põhjendatud veel 30,64 tunni ulatuses. Vastupidist seisukohta ei ole maakohus ka kuidagi põhistanud. Seega ei ole põhjendatud hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine vähemalt 3730,06 eurot (30,64 x 100 + 666,06 = 3730,06). Niisiis palub hageja kohtul kostja menetluskulusid esimeses kohtuastmes kindlaks määrata ja välja mõista mitte suuremas ulatuses kui 2992,28 eurot (6722,34 - 3730,06 = 2992,28).
40.Hageja leiab, et teise astme menetluses ei ole kostja menetluskuludena põhjendatud rohkem kui 836 eurot. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja vastuväidetega kostja menetluskulude suuruse kohta. 30.09.2013. a arve osas leiab hageja, et kliendiga suhtlemiseks ja hageja esitatud apellatsiooniga tutvumiseks on kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu kõige rohkem 1 tund. 31.10.2013. a arve osas leiab hageja, et kostja oli juba tutvunud apellatsiooniga ja suhelnud sel teemal kliendiga. Kliendiga suhtlemiseks apellatsioonivastuse koostamise ajal on põhjendatud ajakulu kõige rohkem 0,5 tundi. Apellatsioonivastuse koostamisele, mis suures osas sisaldas juba varasemalt esitatud väiteid, saab kuluda maksimaalselt 7 tundi. Põhjendatud ega vajalik pole ka ajakulu 0,1 tundi kohtukutse vastu võtmiseks ja kliendile edastamiseks, kuna see ei ole toiminguks, millele tehtud kulutusi on võimalik teiselt poolelt välja nõuda. 30.11.2013. a arve osas on kostja ajakulu hageja ajakuluga võrreldes põhjendamatult suur. Kostja esindaja oli juba eelnevalt tutvunud kõigi asjasse puutuvate materjalidega, seega ei ole põhjendatud ega vajalik istungiks ette valmistamine kauem kui 1 tund. Hageja kohtukõne uurimiseks ja kliendiga suhtlemiseks on kokku põhjendatud ja vajalik kõige rohkem 0,2 tundi. 31.12.2013. a arve osas jääb hagejale ebaselgeks, kuidas saaks olla vajalik ajakulu korduvalt kohtuotsuse avaldamise kontrollimine ja kliendiga suhtlemine sel teemal. Taoline ajakulu on täiesti põhjendamatu ja ebavajalik. 31.01.2014. a arves märgitud ajakulu osas leiab hageja, et kohtulahend on sisuliselt 2 lehekülge pikk ja sellega tutvumine võtab kõige rohkem 0,1 tundi. Samuti on põhjendatud ajakulu info kliendile edastamine 0,1 tunni ulatuses. Seega on kokku põhjendatud ajakulu kõige rohkem 0,2 tundi. Eespool toodust tulenevalt ei ole kostja esindaja õigusabikulu teises kohtuastmes põhjendatud veel 14,5 tunni ulatuses. Seega ei ole kostja poolt
väidetavalt teises kohtuastmes kantud menetluskulud põhjendatud rohkem kui 10,1 h (24,6 h – 14,5 h = 10,1 h) ulatuses. Hageja palub kostja menetluskulusid teises kohtuastmes kindlaks määrata ja välja mõista mitte suuremas ulatuses kui 1010 eurot (10,1 x 100 =1010,00).
41.Esimeses ja teises kohtuastmes on kokku põhjendamata hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine 5180,06 eurot (3730,06+1450,00=5180,06). Seega ei ole põhjendatud hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine suuremas summas kui 4002,28 eurot (9182,34– 5180,06=4002,28 ehk 2992,28 + 1010,00 = 4002,28). Menetluse edasine käik
42.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
43.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et hageja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks kostja menetluskulude suuruse osas. Küll aga tuleb rahuldada määruskaebus osaliselt hageja menetluskulude suuruse osas ja mõista välja hageja menetluskulud kokku summas 1057,61 eurot.
44.Maakohus võttis seisukoha menetluskulu suuruse kindaksmääramiseks kostja õigusabi osas, hindas esindajate ajakulu ning on määrust piisavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub eelnimetatu osas maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevaid seisukohti üle. Vastuseks hageja määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
45.Kolleegium nõustub maakohtuga, et lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt (köide nr 3, teadete leht) tutvus hageja esindaja tsiviilasja toimikuga 05.07.2013. a. Kolleegium ei nõustu seisukohaga, et hageja arves nr 394-2013 märgitud ajakulu 1h 10min toimikuga tutvumiseks ei ole põhjendatud õigusabikulu. TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada seal olevatest dokumentidest ärakirju. Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungiks ette valmistades oli esindaja poolt kohtus paberkandjal toimiku materjalidega tutvumine põhjendatud, sest e-toimiku näol ei ole täna veel tegemist digitaalse kohtutoimikuga, millel oleks sama õiguslik tähendus pabertoimikuga. Seega tuleb maakohtu poolt arvestatud hageja esindaja tasule lisada 140 eurot eelnimetatud toimingu tasuna, arvestades tunnitasuks 120 eurot.
46.Vastuseks määruskaebuse väidetele esindajate tunnitasu, tulemustasu ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse eest tasu saamise osas, märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on korduvalt (Riigikohtu määrused nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13, 3-2-1-115-13, 32-1-145-13) senises praktikas pidanud põhjendatuks ja vajalikuks esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest ei järeldu, et maakohtu poolt arvestatud õigusabi tunnihind oleks praegustel asjaoludel ebapiisav. Kolleegium nõustub kaebajaga, et menetlusosalistel on õigus valida esindaja temale sobiva teenuse hinnaga, kuid see ei tähenda automaatselt, et keskmisest kõrgema tunnihinnaga esinduse eest on kohustatud tasuma teine menetlusosaline. Esindaja tulemustasu osas leidis maakohus õigesti, et ka tulemustasu korral tuleb hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning praegune tsiviilasi ei andnud alust kaaluda suurema esindajatasu väljamõistmist vastaspoolelt. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu on õige, et maakohus jättis nimetatud kulu välja mõistmata.
47.Arvestades, et ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude suuruseks tulenevalt asjaolust, et lisandub põhjendatud ja vajalik kulu 1 h 10 min eest, kokku 1057,61 eurot (s.o 13,51% 7828,38 eurost) ning kostja menetluskulude suuruseks on 9182,34 eurot, tuleb vastastikuse tasaarvestuse tulemusel hagejal tasuda kostja menetluskulud 8124,73 eurot.
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.