Kohtulahend

Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja ei esitanud 07.10.2013 menetlusdokumendis mõjuvat põhjust, miks alternatiivne nõue 02.09.2009 otsuse tühisuse tuvastamiseks ei olnud esitatud eelnevate menetlusdokumentide raames. Hageja alternatiivne nõue on vastuoluline, kuna hageja on alternatiivses nõudes seisukohal, et nõukogu otsust ei ole olemas, kuid samas taotleb nimetatud otsuse tühisuse tuvastamist. Juhul, kui otsust ei oleks vastu võetud, ei oleks võimalik ka selle tühisuse tuvastamine. Alternatiivse nõude lahendamisega kaasneks täiendav ajakulu ja kostja täiendavate seisukohtade esitamisega kaasnevad kulud. Eeltoodust tulenevalt kohus hagi muutmisega ei nõustunud ja alternatiivset nõuet ei menetlenud, kuna hageja ei esitanud hagi muutmiseks mõjuvat põhjust ja ei toonud välja asjaolusid, mis võimaldaksid muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Aktsiaseltsi Sakax (pankrotis) põhikirja p. 6.2 kohaselt kuulub nõukogusse vähemalt kolm ja maksimaalselt seitse liiget. Põhikirja p. 6.4 kohaselt üldkoosolek valib nõukogu liikmed üheks aastaks. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi ÄS § 319 lg. 1 järgi üldkoosolek. Seadusest ei tulene, et nõukogu volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Nõukogu liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Kuna äriühingu ja nõukogu liikmete vahel on käsunduslepingulaadne võlasuhe, on põhjendatud nõukogu liikmete volituste tähtaja pikendamisele kohaldada juhatuse liikme volituste pikendamisega seonduvalt väljakujunenud praktikat. Eeltoodust ja Riigikohtu lahendis nr. 3-11-85-01 toodud seisukoha analoogiast tulenevalt tuleb pidada võimalikuks nõukogu liikme volituste vaikimisi pikenemist tingimusel, et äriühingu aktsionärid seda aktsepteerivad. Nõukogu liikmed MP, EP ja JM olid 02.09.2009 seisuga ka aktsionärid ja nendele kuulus kokku 668 000 krooni (42 692,98 euro) suurune osalus äriühingu kogu aktsiakapitalist, seega 66,67% aktsiakapitalist. Äriregistrisse 13.01.2010 tehtud kandest nähtub, et alates 13.01.2010 kuni 13.01.2011 on nõukogu liikmeteks MP, EP ja JM. JM allkirjastas 27.07.2010 kinnituskirja, mille kohaselt kinnitab, et tema veendumus on, et HS ei ole sobilik isik olemaks aktsiaseltsi Sakax (pankrotis) juhatuse liige ja kui hagi rahuldatakse, siis hääletab ta HS juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise poolt. Sama sisuga kinnituse allkirjastasid 27.07.2010 EP ja MP. Nõukogu liikmete valimine on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses ÄS § 298 lg. 1 p. 4 kohaselt ja kuna nõukogu liikmete valimine toimub ÄS § 299 lg. 1 kohaselt üldkoosolekul esindatud häälte poolthääle enamuse alusel, siis oleks nõukogu liikmete valimise otsustamine üldkoosolekul otsustatud ka MP, EP ja JM poolthäältega. Aktsionärid teadsid või pidid teadma, et nõukogu volituste tähtaeg on lõppenud, kuid menetluses esitatud materjalidest ei nähtu, et üldkoosolek oleks nõukogu liikmeid ise tagasi kutsunud. Nõukogu liikmete tagasi kutsumise asemel on äriühingu aktsionärid MP-i, EP-i ja JM-i isikus aktsepteerinud nõukogu ülesannete täitmist tulenevalt asjaoludest, et äriühingu aktsionärid ei ole vaidlustanud nõukogu koosolekute otsuseid, on pidanud neid enda jaoks siduvaks ja on lasknud teha juhatuse liikme muutmise kande äriregistris. Täiendavalt on MP, EP ja JM 27.07.2010 kinnitanud, et vaidlustatud nõukogu 02.09.2009 otsus vastab nende tegelikule tahtele. Kuna MP, EP ja JM omavad 66,67% äriühingu aktsiakapitalist, on põhjendatud 27.07.2010 kinnituskirjade alusel asuda seisukohale, et äriühingu enamusaktsionärid aktsepteerisid 02.09.2009 nõukogu otsust ja seega ka nõukogu liikmete volituste pikenemist. Eeltoodust ja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-85-01 punktis 9 väljendatud seisukohast tulenevalt tuleb pidada AS Sakax (pankrotis) nõukogu volitusi vaikimisi pikenenuks kuni uue nõukogu koosseisu valimisteni, mille alusel on äriregistris 13.01.2010 vastav kanne tehtud, ja hageja

väited nõukogu volituste puudumiste kohta 02.09.2009 otsuse vastuvõtmisel ei ole tõendatud ja põhjendatud. ÄS § 322 lg. 1 kohaselt on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude. 02.09.2009 otsuse ÄS § 322 lõikega 1 vastuolu käsitlemiseks on vajalik lahendada JP-i allkirja võltsimise väide ja ARM-i surma mõju nõukogu otsuse vastuvõtmise korrale ja nõuetele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut põhjendas 28.06.2013 ekspertiisist keeldumise aktis nr. 13E-DK0100, et ekspertiisi läbiviimine ei ole võimalik, kuna võrdluseks on esitatud vaid kaks JP-i allkirja koopiat, mis ei ole piisav käekirjaekspertiisi läbiviimiseks. JP allkirjastas 30.09.2011 kinnituskirja, mille kohaselt kinnitab, et 02.09.2009 otsus HS tagasikutsumiseks aktsiaseltsi Sakax (pankrotis) juhatuse liikme ametikohalt kajastab õigesti tema tahet hääletada HS tagasikutsumise poolt. Kuna Eesti Kohtuekspertiis Instituut keeldus ekspertiisi läbiviimisest võrdlusmaterjali vähesuse tõttu ja kohus esitas ekspertiisiasutusele kõik asjakohased kohtumenetluses kogutud materjalid, ei saa ka kohus piisava kindlusega hinnata allkirja võltsituse väidet dokumentide võrdluse alusel. Isiku käekiri ja allkiri võivad ajas muutuda ja isiku poolt antud allkirjad ei ole identsed, mistõttu ei saa välistada võimalust, et 02.09.2009 nõukogu otsuse on allkirjastanud JP omakäeliselt. Pole alust eeldada, et dokumendid on võltsitud, kuna JP kinnitas 30.09.2011, et 02.09.2009 otsus kajastab õigesti tema tahet kutsuda HS (pankrotis) tagasi juhatuse liikme ametikohalt ja tõendamata ning paljasõnaline on HS poolt hagiavalduses esitatud väide, et JP viibis terve päeva koos hagejaga. Eeltoodust tulenevalt on hageja väited 02.09.2009 nõukogu otsusel JP-i allkirja võltsituse kohta tõendamata, põhistamata ja JP-i allkirja 02.09.2009 nõukogu otsusel tuleb pidada ehtsaks. ÄS § 318 lg. 1 ja TsÜS § 8 lg. 1 alusel ning Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-39-05 väljendatud seisukoha analoogiast tulenevalt on ARM nõukogust välja langenud 31.05.2008 surma tõttu ja ARM-i nõukogu liikme suhe on lõppenud. Pooled ei esitanud tõendeid, et väljalangenud nõukogu liikme asemele on määratud uus liige. Asjaolu, et ARM oli äriregistri andmetest nähtuvalt jätkuvalt nõukogu liige 02.09.2009 nõukogu otsuse tegemise ajal, ei ole õigustloova tähendusega ja ARM-i volitused tuleb pidada äriregistri kandele vaatamata lõppenuks isiku teovõime lõppemise ehk surmaga. Väljalangemine tähendab, et nõukogu liikme volitused on lõppenud. Kuna ARM-i nõukogu liikme volitused lõppesid, ei saa nõukogu koosseisu pidada enam kuueliikmeliseks. ÄS § 322 lõikega 11 on silmas peetud olukorda, kus osa nõukogu liikmeid on mingil põhjusel välja langenud ja nimetatud sätte kohaselt ei mõjutaks nõukogu otsustusvõimet ka see, kui nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui ette nähtud põhikirjaga. Tõendatud ei ole hageja väide, et nõukogu on otsustusvõimetu, kui nõukogus on vähem kui kuus liiget. Üldkoosolek valib ja kutsub tagasi nõukogu liikmed ja kostja põhikirja p. 6.2 kohaselt peab nõukogus olema kolm kuni seitse liiget. ARM-i volituste lõppemisega oli AS Sakax (pankrotis) nõukogus viis liiget, mistõttu ei ole tegemist põhikirjaga vastuolus oleva nõukogu koosseisuga, kuna nõukogu liikmete arv on kolmest kuni seitsme liikmeni. Kuna nõukogu volitused olid vaikimisi pikenenud, siis 02.09.2009 otsuse tegemisel olid nõukogu liikmete volitused kehtivad nõukogu teovõimeliste liikmete MP-i, JP-i, EP-i, HM-i ja JM-i osas. Nõukogu liikmete arv võib erinevatel põhjustel muutuda ja olukorras, kus nõukogu liikmete arv on jätkuvalt kooskõlas seaduses ja äriühingu põhikirjas sätestatud suurusega ning ei ole tõendatud, et kuuest erinev

nõukogu liikmete arv toob õigusliku tagajärjena kaasa nõukogu otsustusvõimetuse, tuleb lähtuda ÄS § 322 lõikes 11 sätestatust. ARM-i volitused lõppesid 31.05.2008, millest tulenevalt oli kostja nõukogu viieliikmeline. ÄS § 321 lg. 2 ja § 322 lg. 1 kohaselt nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest ja otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. 02.09.2009 nõukogu koosolekul osales neli nõukogu liiget viiest ja kõik neli koosolekul osalenud nõukogu liiget hääletasid 02.09.2009 otsuse vastuvõtmise poolt, st kutsuda tagasi juhatuse liige HS ja valida uueks juhatuse liikmeks SEJS. Nõukogu 02.09.2009 koosolek oli otsustusvõimeline, kui sellest võttis osa vähemalt kolm nõukogu liiget, ja otsus võeti vastu, kuna otsuse poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Eeltoodust tulenevalt olid AS Sakax (pankrotis) nõukogu volitused 02.09.2009 otsuse vastuvõtmise ajal kehtivad, nõukogu oli viieliikmeline ja otsustusvõimeline ning 02.09.2009 nõukogu koosolekul vastu võetud otsus oli kooskõlas seaduse ja äriühingu põhikirjaga. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et AS Sakax nõukogu liikmete volitused olid pikenenud. Kõikide AS Sakax nõukogu liikmete volitused olid 02.09.2009 otsuse vastuvõtmiseks juba lõppenud, mistõttu on kõnealune otsus ainuüksi seetõttu kehtetu. Nimelt kehtisid äriühingu nõukogu liikmete volitused ajavahemikul 07.04.2006 - 07.04.2007 ning vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise hetkeks ei olnud neid pikendatud. Maakohus leidis põhjendamatult, et nõukogu liikmete volitused pikenesid vaikimisi, kuna äriühingu aktsionärid ei vaidlustanud nõukogu koosolekute otsuseid, pidasid neid enda jaoks siduvaks ja lasksid teha juhatuse liikme muutmise kande äriregistris. Täiendavalt tõendab kohtu hinnangul nõukogu liikmete volituste pikenemist asjaolu, et aktsionärid MP, EP ja JM kinnitasid 27.07.2010, et vaidlustatud 02.09.2009 otsus vastab nende tegelikule tahtele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saanud AS Sakax nõukogu liikmete volitused pikeneda automaatselt. Maakohus jättis tähelepanuta Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-74-08, milles kohus leidis, et volituste pikenemine ei toimu automaatselt ning eeldab osanike (aktsionäride) aktiivset käitumist. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginevalt maakohus leidis, et äriühingu aktsionärid on oma aktiivse tegevuse kaudu aktsepteerinud nõukogu liikmete volituste pikenemist. Kostja ei ole esitanud kohtule tõenditena ka ühtegi aktsionäride üldkoosoleku otsust, millest nähtuks, et aktsionärid on tagasiulatuvalt pikendanud nõukogu liikmete volitusi. Seega, kohaldades nõukogu liikmete volituste pikenemisele analoogia korras juhatuse liikmete kohta sätestatut, on ainuvõimalik asuda seisukohale, et nõukogu liikmete volitused lõppesid 07.04.2007 ning 02.09.2009 ei olnud äriühingul kehtivate volitustega nõukogu. Vaidlusalune AS Sakax nõukogu otsus ei ole kehtiv ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Teiseks ei õigusta hagi rahuldamata jätmist mingil juhul ka asjaolu, et kostja nõukogu liikmed kinnitasid kohtumenetluse raames, et nad on nõus äriühingu nõukogu 02.09.2009 otsusega.

Maakohus samastas põhjendamatult nõukogu liikmete MP-i, EP-i ja JM-i poolt 27.07.2010 antud kinnitusi äriühingu aktsionäride otsusega. Nimetatud kinnitustest nähtuvalt on eeltoodud kolm isikut kinnitanud AS Sakax nõukogu liikmetena, et nad ei soovi HS jätkamist AS Sakax juhatuse liikmena. Tegemist on seejuures üksnes kinnituste, mitte nõukogu otsusega äriseadustiku tähenduses. Lisaks ei saa nõukogu liikmete mistahes avaldusi või kinnitusi, mis ei ole isegi käsitletavad nõukogu otsustena ÄS § 322 mõttes, mingil juhul samastada äriühingu aktsionäride üldkoosoleku otsustega sõltumata sellest, kas nõukogu liikmete ja aktsionäride isikud langevad kokku või mitte. Kohus ei ole ka viidanud ühelegi õigusnormile, mis sellist tõlgendust võimaldaks. Nagu eelnevalt viidatud, ei saa kohtupraktikast tulenevalt nõukogu liikmete volitused pikeneda vaikimisi. Seejuures jättis kohus täielikult tähelepanuta, et 02.09.2009 otsuse vastu võtnud isikute ning 27.07.2010 kinnituse andnud isikute ring ei ole sama. Nimelt andis 27.07.2010 teiste seas kinnituse EP, kes ei olnud üldse 02.09.2009 otsuse tegemise juures ega saanud seetõttu ka kinnitada, kas otsus vastas tema tahtele. Seega on vastavasisulise kinnituse andnud üksnes kaks 02.09.2009 otsuse tegemisel osalenud nõukogu liiget (kuivõrd JP koosolekul ei osalenud ning otsust ei allkirjastanud), mida ei saa mingil juhul käsitleda vajaliku kvoorumina, eeldades, et tagantjärgi on üldse võimalik nõukogu otsust selliselt kinnitada ehk kehtivaks muuta. Kohus oleks pidanud tuvastama, kas JP-i allkiri AS Sakax nõukogu 02.09.2009 otsusel on võltsitud. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on ilmne, et JP ei ole 02.09.2009 otsusele isiklikult alla kirjutanud. Esiteks oli maakohtu menetlus pikka aega peatunud seetõttu, et kohus pidas vajalikuks kontrollida, kas vastustaja kõnealusel nõukogu otsusel olev JP-i allkiri on võltsitud või mitte. Seega pidas kohus allkirja võltsituse küsimuse lahendamist oluliseks. Samas asus kohus seisukohale, justkui ei olekski tegemist olulise küsimusega. Seega on kohtu seisukohad vastuolulised. Teiseks jättis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ekspertiisi teostamata, kuna talle esitati üksnes kaks JP-i allkirjanäidise koopiat. Samas oleks kohus saanud välja nõuda JP-i 30.09.2011 kinnituse originaali AS Sakax lepinguliselt esindajalt, kes kinnitas, et viidatud dokumendi originaal asub advokaadibüroos Concordia. Ühe originaalallkirjaga dokumendi ning 21.03.2013 Helsingi kohtu poolt edastatud JP-i passi nr. XXXXXXXXX koopial ja juhiloa koopial olevate allkirjadega oleks tõenäoliselt saanud ekspertiisi läbi viia. Olukorras, kus kohus pidas vajalikuks allkirjanäidiste saamiseks isegi Soome kohtu poole pöörduda, on arusaamatu, miks ei nõudnud kohus advokaadibüroost Concordia JP-i allkirjaga originaaldokumenti. Seejuures on kohtuotsuses ebaõigelt märgitud, et kohus edastas ekspertiisiasutusele kõik asjakohased kohtumenetluses kogutud materjalid. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kuivõrd Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ei saanud ekspertiisi läbi viia, ei saa ka kohus hinnata allkirja võltsituse väidet. Kohtul oleks olnud võimalik tuvastada JP-i allkirja võltsituse fakt ka ilma käekirjaekspertiisita. Ainuüksi visuaalsel vaatlusel on võimalik üheselt tuvastada, et 01.09.2009 nõukogu üldkoosoleku otsusele lisatud väidetav JP-i allkiri ei sarnane vähimalgi määral JP-i poolt 30.09.2011 allkirjastatud seisukohal oleva allkirjaga. Samuti ei sarnane see 21.03.2013 Helsingi kohtu edastatud JP-i passi nr. XXXXXXXXX koopial ja juhiloa koopial olevate allkirjadega. Allkirjade ilmne erinevus nähtub ka 24.04.2003 nõukogu koosoleku protokollilt ning 20.10.2006 nõukogu koosoleku protokollilt. Kohus ei põhjendanud, kuidas sellist vastuolu seletada, vaid leidis lakooniliselt, et isiku käe- ja allkiri võivad ajas muutuda.

Kohus jättis täielikult tähelepanuta ning analüüsimata väite, et 02.09.2009 otsusel oleva allkirja võltsitust tõendab ainuüksi asjaolu, et JP keeldus oma allkirjanäidiste andmisest. Juhul, kui JPil ei oleks midagi varjata, siis puudunuks tal ka põhjus jätta 29.06.2011 kohtumäärus täitmata. Lisaks eeltoodule ei tõenda ainuüksi asjaolu, et JP andis 30.09.2011 kinnituse, et 02.09.2009 otsus kajastab õigesti tema tahet kutsuda HS tagasi juhatuse liikme kohalt, seda, et 02.09.2009 otsusele on alla kirjutanud JP. Ka 30.09.2011 kinnituses ei ole JP avaldanud, et kirjutas vaidlusalusele nõukogu otsusele alla. See, mida arvas JP 2011, ei oma mingisugust tähtsust. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et ühe AS Sakax nõukogu liikme surma tõttu vähenes nõukogu liikmete arv, mistõttu ei oma tähtsust see, kas JP-i allkiri otsusel on võltsitud. Vastavalt ÄS § 319 lõikele 1 valib ja kutsub nõukogu liikmed tagasi üldkoosolek. Seega eeldab eeltoodud säte nõukogu liikmete valimisel ja tagasikutsumisel üldkoosoleku tahteavaldust. Aktsionärid on väljendanud tahet, et äriühingu nõukogus on seitse liiget ning nõukogu otsuste kehtivuseks on vaja vähemalt nelja liikme poolthäält. Kuivõrd ARM suri 31.05.2008, oli äriühingu aktsionäridel ligikaudu poolteist aastat aega, et uus nõukogu liige valida. Seda aga aktsionärid millegipärast ei teinud. Juhul kui muutuvad äriühingusisesed suhted või elulised asjaolud, siis peab aktsionäride üldkoosolek tegema olukorra muutmiseks uue otsuse. Sellist otsust vastu ei võetud, mistõttu on ainuvõimalik asuda seisukohale, et otsuse vastuvõtmiseks oleks siiski pidanud otsusel olema neli kehtivat nõukogu liikme allkirja. Lisaks kinnitab seda, et ka AS Sakax nõukogu hinnangul pidi otsuse vastuvõtmiseks olema sellel nelja nõukogu liikme allkiri, üheselt see, et vajalikuks on peetud JP-i allkirja võltsimist. Ülaltoodust lähtuvalt on ilmne, et 02.09.2009 otsuse vastuvõtmiseks oli vaja nelja nõukogu liikme allkirja. Kuivõrd JP-i allkiri otsusel oli võltsitud, siis olid otsusel üksnes kolme nõukogu liikme allkirjad. Kuna kõikidel nõukogu liikmetel puudusid volitused 02.09.2009 otsuse vastuvõtmiseks, ei ole tegemist kehtiva otsusega sõltumata sellest, kas otsusele pidi alla kirjutama neli või kolm AS Sakax nõukogu liiget. Maakohus jättis põhjendamatult käsitlemata hageja alternatiivse nõude tuvastada 02.09.2009 otsuse tühisus. Kohus oleks saanud ja pidanud analüüsima, kas vaidlusalune otsus võib olla hoopis tühine. Tegemist võib olla tühise otsusega, kuivõrd otsuse vastuvõtmiseks puudus vajalik kvoorum (nõukogu liikmetel puudusid volitused otsuse tegemiseks). Sellisel juhul ei tule AS Sakax 02.09.2009 otsus tunnistada mitte kehtetuks, vaid tuvastada selle tühisus. Samuti, kuivõrd mõlema nõude aluseks olevad asjaolud on ühed ja samad, ei oleks alternatiivse nõude menetlemine venitanud mingil viisil kohtumenetlust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et nõukogu liikme JP-i allkiri nõukogu 02.09.2009 koosoleku otsusel võib olla võltsitud, sest visuaalsel vaatlusel erineb see oluliselt teistest kohtumenetluses esitatud dokumentidel olevatest tema allkirjadest. Kuivõrd aga kohus

tuvastas, et nõukogu oli sellel hetkel viieliikmeline, siis, kui jätta välja JP-i allkiri, oli nõukogu otsus vastu võetud kolmehäälsena, s.o. kvooruminõude järgimisega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, mille kohaselt hageja poolt esitatud alternatiivne nõue nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks samadel asjaoludel, millistel ta tugines otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes, on hagi muutmine. Tegemist on sama hagi alusel esitatud alternatiivse nõudega, millise esitamist tsiviilmenetluse seadustik lubab. Samas aga, kuivõrd maakohus tuvastas nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise nõude alusetuse, siis on alusetu ka samadel asjaoludel esitatud alternatiivne nõue otsuse tühisuse tuvastamiseks, mistõttu maakohtu menetluslikult ebaõige hinnang ei anna alust maakohtu otsust selles osas tühistada ja nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise nõue rahuldada. Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsusse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.