AS Kiviõli Soojus hagi V. T.i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
2 722, 44 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
26.06.2014, edasi kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja :
AS Kiviõli Soojus (RK xxx, asukoht: Aasa 19, 43125 Kiviõli)
Hageja lepinguline esindaja:
Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; [email protected])
Kostja:
V. T. (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V. T.ilt hageja AS Kiviõli Soojus kasuks 1 361 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend üks) eurot 22 senti.
Viivise väljamõistmise nõue jätta rahuldamata.
Menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades ( 50% : 50%).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja AS Kiviõli Soojus esitas kostja V. T.i vastu soojusenergia võlgnevuse tasumise nõude. Kostja on Kiviõlis Soo tn 16 korterelamus asuva korteriomandi nr 36 omanik. Hageja ja kostja abikaasa M. T.a sõlmisid 31.10.2007 soojusenergia ostu-müügilepingu nr S 0979. Korterelamus Soo tn 16 on korteriomandite ühiseks majapidamise ja korteriomanike huvide esindamiseks loodud korteriühistu Kivisoo. Hageja on kaugkütteettevõte, kes võrguettevõtjana varustab korterelamut Soo 16 soojaenergiaga kaugkütteseaduse ja Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määruse nr 18 „ Kiviõli linna kaugküttepiirkonna piiride, võrguga liitumise ja võrgust erladumise tingimuste ja korra, kaugkõtte üldiste kvaliteedinõuete, soojuse piirhinna kooskõlastamise korra, soojusettevõtja arenduskohustuse ning elanikkonnaga kasutatud soojusenergia arvestamise korra vastuvõtmine” (edaspidi määrus nr 18) kohaselt.
2.Kostja abikaasa M. T.a teatas 02.08.2010 hagejale kirjalikult, et soovib lõpetada lepingut seoses üleminekuga elektriküttele. Hageja vastas kirjalikult, et lepingu lõpetamine hagejaga avalduses esitatud asjaoludel ei ole võimalik (teatised 02.08.2010 ja 13.08.2010.a.) Pärast seda toimus hageja ja M. T.a vahel korduvaid kirjavahetusi. Kostja tasub soojusenergia eest esitatud arveid üksnes osaliselt, kuna keskküte on tema korteris omavoliliselt välja lülitatud.
3.Hageja ei aktsepteeri korteriomandi eraldumist keskküttest, kuna kostja ei ole seda nõuetekohaselt vastavuses kaugkütteseaduse § 5 lg 4, AÕS ja määrusega nr 18 teinud.
Puudub korteriühistu liikmete nõusolek e. korteriühistu üldkoosoleku otsus, mistõttu kostja kohustatud tasuma keskkütte arved täies mahus.
on
4.Seisuga detsember 2011 – veebruar 2014 on kostjal tasumata arveid 1 361, 22 euro ulatuses. Hageja nõuab viiviseid lepingu p 6 kokkulepitud määras 0,2% päevas alates arve tasumise tähtajale järgmisest päevast, arvestades kostja tasumisi kuni hagiavalduse esitamiseni 24.03.2014, kuid mitte rohkem kui põhivõlg 1 361, 22 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 2 722, 44 eurot, millest põhinõue on 1 361, 22 eurot, viivised 1 361, 22 eurot.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu ja leiab, et kui kostja on radiaatorid temale kuuluvast korteriomandist eemaldanud, ei anna see talle õigust lõpetada leping korterelamu kütmiseks kaugküttesüsteemi vahenusel. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli korteriühistu liikmete (korteriomanike) nõusolek. Kostjal tuleb omapoolsed kohustused täita vastavalt esitatud arvetele. Arve esitatakse korteriomanikule kinnistusraamatu väljavõtte alusel ja vastavalt ruutmeetritele.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja juhib tähelepanu, et hageja hagis esitatud väited justkui oleks kostja ja tema abikaasa abielu lahutatud (....”endine abikaasa” ....) ei vasta tegelikkusele. Korter omandati abielu kestel ja abielu lahutatud ei ole.
7.KÜ Kivisoo moodustati veebruaris 2009 kostja poolt (kostja oli korteriühistu esimees). Kostja märgib, et saatis 20.10.2010 hagejale kirja ja 17.10.2009 KÜ Kivisoo liikmete teate. Kui hageja oleks nende dokumentidega tutvunud, ei oleks põhjust esitada hagi kostja vastu. Kostja on kuni hagi esitamiseni tasunud Kiviõli Linnavalitsuse poolt määruses nr 18 määratud protsendist 20% isegi rohkem- 30%. Kostja on alati soovinud lahendada vaidlust kompromissiga, kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Kostja selgitas, et majale esitatakse üldarve ja jagatakse ruutmeetrite järgi korterite peale ning arve tuleb igale korteriomanikule eraldi. Korteriühistule arvet ei tule. Arved tulevad omanikele. Kui kostja oli ühistu esimees, andis korteriomanikele loa minna üle elektriküttele. Selleks koostati ja sõlmiti Eesti Energiaga kõik vajalikud kokkulepped. Kostja kinnitab, et kõik talle esitatud arved tasus ta 30% ulatuses. Hageja esindajaga oli sellest juttu kohe, miks ta ootas kolm aastat ja alles nüüd otsustas nõude esitada, on selgusetu. Kostja teatas hagejale kohe, et hakkab maksma ainult 30% ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja V. T. on Soo 16-36 korteri omanik alates 22.05.2013.a (tl 12-13), kuni 22.05.2013 oli korteriomanik kostja abikaasa M. T.a; Soo tn 16 korterelamu korteriomandite ühiseks majandamiseks ja omanike huvide esindamiseks moodustati 03.02.2009 korteriühistu Kivisoo;
hageja AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, mis varustab korterelamut Soo 16 soojusenergiaga vastavalt kaugkütteseadusele ja Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määrusele nr 18: hageja ja kostja abikaasa M. T.a sõlmisid 31.10.2007.a soojusenergia ostumüügilepingu nr 0979 (tl 14-15); kostja korteris on keskküte välja lülitatud alates 2010.a ning kostja tasub talle esitatud küttearvetest 30%.
10.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb VÕS § 76, § 82, § 100, § 101 ja § 113 sätetele. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 2 722, 44 eurot, millest 1 361, 22 eurot on põhinõue ja 1 361, 22 eurot viivis.
11.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja ja kostja abikaasa M. T.a vahel on 31.10.2007 sõlmitud soojusenergia ostumüügilepingu nr 0979. Hageja ei ole väitnud, et tal oleks kostja V. T.iga sõlmitud leping, mille alusel oleks kostja kohustatud hagejale midagi maksma. Hageja leiab, et kuna hageja ja kostja abikaasa vahel on sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping korteriomandi soojusenergiaga varustamiseks, tuleb leping lugeda kehtivaks ka V. T.i suhtes. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (VÕS § 8), kolmandale isikule saavad lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuse võtmisega nõustub (vt Riigikohtu lahend 07.06.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11). Korter omandati abielu kestel. Vastavalt PKS § 28 lg 1 teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Teenust tarbisid ja tarbivad abikaasad ühiselt olenemata kinnistusraamatu kandest. Kostja tasub keskkütte eest osaliselt hageja esitatud arvete alusel, seega leiab kohus, et kostja loeb ennast kohustatuks kaugkütte võrguettevõtja osutatud teenuste eest tasuma vastavalt hageja ja M. T.a vahel sõlmitud lepingule. Alates 22.05.2013.a on kostja Soo 16-36 korteri omanik. Hageja selgituste kohaselt on arved esitatud kuni 22.05.2013 M. T.a nimel, alates 22.05.2013 V. T.i nimel (vastavalt kinnistusraamatu omanikukandele). Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, smuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. Vastavalt korteriomandiseadusele (KOS) § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt kaasomandi ulatusele. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel võlasuhe ning hageja õigustatud nõudma teenuste eest tasumist.
12.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkõtteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab Vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Soo tn 16 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustaise ehk osutab kaugkõtteteenust.
KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõütjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Soo tn 16 korterelamus on alates veebruarist 2009 moodustatud korteriühistu Kivisoo. Tarbijapaigaldis kuulub korteriomanike kaasomandisse, seega tarbijapaigaldise omanikuks on kõik korteriomanikud ühiselt (vt Riigikohtu 30.11.2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1111-04 p 18.)
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja korteri üleminekuga elektriküttele 2010. a sai viimane ühepoolselt lõpetada soojusenergia ostu müügilepingu. Hageja on seisukohal, et lepingut ei saa korteri eraldamisega kaugküttest lõpetada. Kohus nõustub selle seisukohaga. M. T.a saatis 02.08.2010 hagejale teate soojusenergia ostu-müügilepingu lõpetamisest seoses üleminekuga elektriküttele (tl 16). AS Kiviõli Soojus sellega ei nõustunud ja juhtis tähelepanu lepingu p 7.4. Lepingu p 7.4 kohaselt saab tarbijapoolseks lepingu lõpetamiseks olla elamu korteriomanike üldkoosoleku otsus, mille alusel elamu lülitatakse täielikult keskküttest välja või tarbimiskoha omaniku muutumine. Elamut keskküttest välja ei lülitatud, ka ei muutunud 02.08.2010 tarbimiskoha omanik. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. Käesoleval juhul need täidetud ei ole.
14.Keskküttesüsteem on korteriomanike kaasomandis, korteri eraldamisega kaugküttesüsteemist ei vabane korteriomanik kütte kaudkulude tasumise kohustusest, mis on vajalik elamu kütmiseks. KKütS § 5 lg 4 kohaselt tohib kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldisest eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Vastavalt Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määrusele nr 18 lisa p 3.12 teostatakse elamutes paiknevate korterite eraldamine kaugküttega tarbijapaigaldisest ainult kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras. Määrus p 3.13 järgi teostatakse määruse alusel tarbijapaigaldisest eraldamist ja alternatiivkõttele üleminekut elamutes kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni. Eeltoodust tulenevalt teostatakse pärast korteriühistu moodustamist küsimused, mis seotud elamu süsteemide muutmise või ümberehitamisega elamu korteriomanike nõusolekul (ühistu üldkoosoleku otsusega). KÜ Kivisoo põhikirja p 4.1.14 kohaselt peab korteriomanik korteri küttesüsteemist väljalülitamiseks taotlema üldkoosolekult kirjalikku luba ning pärast loa saamist sulgema küttesüsteemid juhatuse poolt kehtestatud korras ning lubama ühel juhatuse liikmel kuni 2 korda kuus siseneda korterisse küttesüsteemist väljalülituse kontrollimiseks. Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohase täitmise koral ei võeta korteri küttesüsteemist väljalülitamist soojus eest tasumisel arvesse Põhikirja p 4.1.13 kohaselt ei tohi korteriomanik ümber ehitada ila ükldkoosoleku kirjaliku loata korteri kütte-, elektri-, veevarustus-, ja kanalisatsioonisüsteemi (tl 100 pöördel)
Kostja korteri eraldamiseks küttesüsteemist väljalülitaiseks vastava üldkoosoleku otsus puudub. Kostja ei ole korduvale nõudmisele vaatamata tõendanud vastava üldkoosoleku otsuse olemasolu, millest kohus teeb järelduse, et nimetatud otsus puudub. Asjaolu, et kostja oli küttesüsteeist eraldumise ajal ise korteriühistu esimees, ei tähenda, et kostja jaoks ei pidanud ühistu kõigi liikmete nõusolekut olema. Kostja esitatud tõendid (tl 76 -83) ei tõenda kuidagimoodi, et kostja korteri eraldumine elamu küttesüsteemist oleks teostatud vastavuses kehtiva seadusandlusega. Riigikohus on seisukohal, et korteri raldamine elamu üldisest kõttesüsteemist on lubatav üksnes kõigi korteriomanike nõusolekul. (11.03.2011 määrus 3-2-1-13 p 12, 08.07.2011 32-1-50-11 p 10, 18.01.2011 3-2-1-151-10 p 10 Korteriomanik ei vabane kaasomanike kokkuleppe puudumisel elamu küttekulude kandmise kohustusest põhjusel, et kulutusi nõutakse aja eest, kui korter oli keskküttesüsteemist välja lülitatud. (vt 08.10.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14).
15.Hageja leiab, et kuna kostja eraldumine toimus omavoliliselt ja eeltooduga vastuolus, tuleb kostjal tasuda kütte eest täismahus vastavalt korteri ruutmeetritele. Kostja väidab, et algusest peale on hagejale teatatud, et kostja maksab esitatud arvetest 30% vastavalt määrusele nr 18. Kohus leiab, et kostja seisukoht ei ole õige. Kuna Soo 16 majas on korteriühistu moodustatud veebruaris 2009, kehtis viidatud määrus kuni ühistu moodustamiseni. Seetõttu tuginemine määrusele nr 18 ei ole asjakohane. Kohus juhib tähelepanu AS Kiviõli Soojus 11.01.2011 kirjale, milles selgitatakse korteriomanikule, et soojusenergia koguse arvestuse muutmiseks on vajalik korteriomanike üldkoosoleku otsus või majahaldaja (korteriühistu) esitatud kirjalikud andmed/arvestused. Üldkoosoleku otsuse või majahaldaja arvestuste alusel määratletakse korteriomaniku kaudsed kulud). AS Kiviõli Soojus märgib viidatud kirjas, et eeltoodud andmete esitamisel alustab võrguettevõtja viivitamatult individuaalset soojusenergia tarbimise arvestust vastavalt uutele esitatud andmetele (tl 21). Kostja ei ole tõendanud, et vastavad arvestused oleksid esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue võlgnevuse (põhivõla) väljamõistmiseks on põhjendatud.
16.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6) Kostjale esitatud arvete (tl 23-59, arvestus tl 60) on kostjal ajavahemiku detsember 2011veebruar 2014 tasumata 1 361, 22 eurot.
17.Kohus andis pooltele võimaluse ja aja kokkuleppele jõudmiseks, kuid kompromissi sõlmida pooltel ei õnnestunud. Kostja taotles korduvalt hageja seaduslik esindaja kohtusse kutsumist. Esitatud taotluse jättis korduvalt rahuldamata. Kohus leidis ja leiab, et V. T.li kutsumine poolte omavaheliste isiklike suhete arutamiseks ei ole vajalik ega põhjendatud, käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohast ei ole V. T.li ärakuulamine vajalik, sest asja materjalidest on piisavalt kirjalikke tõendeid selle kohta, et korteriomanikule on selgitatud, mida ta peab individuaalseks soojusenergia tarbimise arvestamiseks tegema (millised
tõendid esitama). V. T.li pädevuses ei ole reguleerida majasisest soojusenergia jaotamist. Kostja 20.11.2014 esitatud tõendid, võlanõuded aastatest 2001-2006, ei ole asjakohased ning need kohus tagastab.
18.Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt lepingu p 6 0,2% päevas alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast, arvestades seejuures kostja poolt tehtud makseid kuni hagi esitamiseni 24.03.2014 kokku põhivõla ulatuses so 1 361, 22 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele tervikuna, sh viivise nõudele. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Kohus nõustub, et kostja eraldumine keskküttesüsteemist ei ole toimunud vastavuses kehtivatele õigusaktidele. Teisest küljest arvestades eelduslikku reaalset soojusenergia kogust, mida korteriomanik tarbib ja mille eest ta pärast küttesüsteemist eraldumist on kohustatud tasuma õiguspärasel eraldumisel on üheselt selge, et kostja kohustuse rikkumisest ei ole hagejale tekkinud sedavõrd suurt kahju, mis õigustaks viivise väljamõistmist põhinõudega samas ulatuses. Viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks aga põhjendamatult koormav ning vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus jätab viivise nõude rahuldamata.
19.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades.
Kohus jätab viidatud sättest tulenevalt menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, st 50% hageja menetluskuludest kannab kostja; 50% kostja menetluskuludest kannab hageja. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.