Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-14-13100
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. detsember 2014.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
AS Kiviõli Soojus hagi V. T.i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
2 722, 44 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
26.06.2014, edasi kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja :
AS Kiviõli Soojus (RK xxx, asukoht: Aasa 19, 43125 Kiviõli)
Hageja lepinguline esindaja:
Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; [email protected])
Kostja:
V. T. (IK xxx, elukoht: xxx)
Rahuldada hagi osaliselt.
Viivise väljamõistmise nõue jätta rahuldamata.
Menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades ( 50% : 50%).
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Puudub korteriühistu liikmete nõusolek e. korteriühistu üldkoosoleku otsus, mistõttu kostja kohustatud tasuma keskkütte arved täies mahus.
on
hageja AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, mis varustab korterelamut Soo 16 soojusenergiaga vastavalt kaugkütteseadusele ja Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määrusele nr 18: hageja ja kostja abikaasa M. T.a sõlmisid 31.10.2007.a soojusenergia ostumüügilepingu nr 0979 (tl 14-15); kostja korteris on keskküte välja lülitatud alates 2010.a ning kostja tasub talle esitatud küttearvetest 30%.
KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõütjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Soo tn 16 korterelamus on alates veebruarist 2009 moodustatud korteriühistu Kivisoo. Tarbijapaigaldis kuulub korteriomanike kaasomandisse, seega tarbijapaigaldise omanikuks on kõik korteriomanikud ühiselt (vt Riigikohtu 30.11.2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1111-04 p 18.)
Kostja korteri eraldamiseks küttesüsteemist väljalülitaiseks vastava üldkoosoleku otsus puudub. Kostja ei ole korduvale nõudmisele vaatamata tõendanud vastava üldkoosoleku otsuse olemasolu, millest kohus teeb järelduse, et nimetatud otsus puudub. Asjaolu, et kostja oli küttesüsteeist eraldumise ajal ise korteriühistu esimees, ei tähenda, et kostja jaoks ei pidanud ühistu kõigi liikmete nõusolekut olema. Kostja esitatud tõendid (tl 76 -83) ei tõenda kuidagimoodi, et kostja korteri eraldumine elamu küttesüsteemist oleks teostatud vastavuses kehtiva seadusandlusega. Riigikohus on seisukohal, et korteri raldamine elamu üldisest kõttesüsteemist on lubatav üksnes kõigi korteriomanike nõusolekul. (11.03.2011 määrus 3-2-1-13 p 12, 08.07.2011 32-1-50-11 p 10, 18.01.2011 3-2-1-151-10 p 10 Korteriomanik ei vabane kaasomanike kokkuleppe puudumisel elamu küttekulude kandmise kohustusest põhjusel, et kulutusi nõutakse aja eest, kui korter oli keskküttesüsteemist välja lülitatud. (vt 08.10.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14).
tõendid esitama). V. T.li pädevuses ei ole reguleerida majasisest soojusenergia jaotamist. Kostja 20.11.2014 esitatud tõendid, võlanõuded aastatest 2001-2006, ei ole asjakohased ning need kohus tagastab.
Kohus jätab viidatud sättest tulenevalt menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, st 50% hageja menetluskuludest kannab kostja; 50% kostja menetluskuludest kannab hageja. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.