Kohtulahend

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 22.05.2014.a otsus jõustus 14.10.2014.a. Hageja esindaja esitas 20.10.2014.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 1 310.00 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv kokku 200.00 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1 110.00 eurot). Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu. Esmalt analüüsib kohus hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukulusid TsMS § 138 lg 2 mõttes. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 150.00 eurot (tlk 51). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 496.14 eurot tasumisele riigilõiv 150.00 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seadusega kooskõlas. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja tasus hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 50.00 eurot (tlk 19). Harju Maakohtu 25.11.2013.a määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata (tlk 64). TsMS § 169 lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud.

Kohtu hinnangul ei saa olla seega põhjendatud kohtu poolt rahuldamata jäetud taotluse koostamisest tekkinud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja poolt esitatud hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50.00 euro ulatuses põhjendamatuks ning mittevajalikuks menetluskuluks. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 150.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvest 14054 (menetlustoimingud tsiviilasjas 2-13-55105) nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 18,5 tundi (tlk 202). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esitas 21.11.2013.a hagi tagamise taotluse (tlk 4-6) ning hagiavalduse (tlk 20-25), 22.11.2013.a hagiavalduse pärast puuduste kõrvaldamist (tlk 55-60), 04.03.2014.a põhinõude suurendamise avalduse (tlk 81), 10.04.2014.a vastuse kostja seisukohtadele (tlk 99-101) ja 19.05.2014.a seisukoha (tlk 183). 21.11.2013.a hagi tagamise taotlusega seotuid toiminguid ei pea kohus põhjendatuks, kuna vastav hagi tagamise taotlus jäeti rahuldamata (tlk 64). Kohtu hinnangul ei saa olla põhjendatud kohtu poolt rahuldamata jäetud taotluse koostamisest tekkinud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt (TsMS § 169 lg 3). Ka enne puuduste kõrvaldamist esitatud hagiavalduse esitamisest tekkinud menetluskulude väljamõistmist ei pea kohus põhjendatuks, kuna hageja on ise esitanud puudustega hagi. Toimiku materjalidest nähtub ka, et hagiavaldus on sisuliselt 5 lk, 04.03.2014.a põhinõude suurendamise avaldus 0,5 lk, 10.04.2014.a vastus kostja seisukohtadele 2 lk ja 19.05.2014.a seisukoht 0,5 lk pikk. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingute koostamise ajakulu põhjendatud mitte rohkem, kui 8 h ulatuses. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades aga käesoleva tsiviilasja madalat keerukust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 60.00 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu)) kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 8 tundi ning lepingulise esindaja kulu kokku summas 480.00 eurot (ei sisalda käibemaksu), millele lisandub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 150.00 eurot, kokku 630.00 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 680.00 eurot (taotletud summa 1 310.00 eurot – taotluse rahuldatud osa 630.00 eurot). TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200.00 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.