Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 21.11.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja ainuomandis korterelamus XXX, Tallinn, Harjumaa asuvad reaalosa eluruumid nr 3 ja 7. 30.09.2004. a sõlmitud XXX korteriomanike ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ vahel sõlmiti elamu valitsemise leping. Kostja on jätnud tasumata korteriomandite majandamisega kaasnenud kulutused nõuetekohaselt täitmata. Kostja poolt teostatud osalisi makseid summades 10, 15 ja 20 eurot ei ole hageja hinnangul asjakohane lugeda kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kostja on jätnud täitmata valitseja OÜ Pindi Kinnisvarahaldus poolt esitatud arvete tasumise kohustuse korteriomandi XXX puhul summas 713,35 eurot (seisuga 31.10.2013. a ja korteriomandi XXX puhul summas 617,34 eurot (seisuga 31.10.2013. a). Valitseja on väljastanud igakuiselt kõikidele korteriomandite omanikele sh kostjale iga kalendrikuu eest osutatud haldus- ja kommunaalteenuste arveid. Hageja on edastanud arved kostja hagiavalduses nimetatud e-posti aadressile. Kostjale esitatud arvete koosseisu kuuluvad reservfondi tasu ning tasud haldus- ja hooldusteenuse, korrashoiu, prügiveo, vee- ja kanalisatsiooni, üldelektri ja reaalselt osutatud muude teenuste eest. Korteriühisuse rahalised vahendid moodustuvad korteriomanike poolt tehtud rahalistest maksetest. Korteriühisus ei ole tulutootev organisatsioon, mille eesmärgiks on tulu teenimine ning mis võib teatud aja majandada eelmiste majandusaastate jooksul teenitud kasumi arvelt. Kostja ei ole korteriühisuse arvele pikema aja vältel ühtegi makset teinud, mistõttu võib ja saab eeltoodust järeldada, et korteriühisuse arvel olevad rahalised vahendid on moodustunud korterelamu teiste kaasomanike ning tänaseks ka valitseja rahaliste vahendite arvelt tehtud maksetest. Kostja on hagiavalduse koostamise päeva seisuga erinevate arvete tasumisega viivituses. Hageja ei pea vajalikuks kostjalt erinevate arvete mittetähtaegse tasumisega tekkinud viivise tasumist, vaid piirdub tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudega kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kohtule 01.04.2014. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Võlgnevus on tekkinud seetõttu, et kostja ei nõustu remondifondi maksetega. Hageja ei ole kostjale remondifondi kohta dokumente esitanud. Hageja räägib reservfondist, aga seda ei ole kunagi makstud ega kogutud. Hageja on remondifondi teinud reservfondiks ja selle tulemusel on maja elanikke petetud. Hageja poolt on kaval majanduslanguse ajal hakata inimestelt remondifondi koguma. Kostja tasus arveid 10,15,20 euro kaupa, kuna kõik hinnad on kallinenud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab kortereid asukohaga XXX ja XXX omandiõiguse alusel (tl 28-29). Hageja on XXX asuva elamu valitseja (tl 30).

Tallinnas

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja vahendab kostjale kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata seisuga 21.11.2013. a kokku 1 385,34 eurot,

s.o. korteriomandi XXX puhul summas 713,35 eurot ja korteriomandi XXX puhul summas 617,34 eurot. KOS § 13 lg 1 kohaselt kohustus kostja korteriomanikuna tasuma kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud arved ning raamatupidamise väljavõtted. Kostja ei vaidle vastu võlgnevuse olemasolule, kuid kostja selgituse kohaselt on arved tasumata rahaliste raskuste tõttu, samuti ei nõustu kostja remondifondi maksetega. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt viidatud asjaolud kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Vastavalt XXX korteriomanike 21.10.2008. a üldkoosoleku otsusele kogutakse remondifondi 10 eesti krooni ruutmeetri kohta vastavalt iga korteri reaalosa suurusele (tl 108). XXX korteriomanike 10.01.2011. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolek on otsustanud peatada remondifondi kogumise alates 2011. a jaanuarist. KOS § 15 lg 5 järgi korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning sama paragrahvi lg 6 p 4 järgi käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena eelkõige kohase suurusega remondifondi kogumist. Kuivõrd 21.10.2008. a ja 10.01.2011. a üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustatud pidi valitseja elamu valitsemisel neist otsustest ka lähtuma ning vaidlusalusel perioodil oli kostja kohustatud ka remondifondi makseid teostama. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on temale osutatud teenuste eest arvete tasumata jätmisega suurendanud oma kohustusi korrektselt täitvate isikute ning ka hageja rahalisi kohustusi, kuivõrd tarbitud teenuste eest on teenusepakkujale tasutud ning kostja on tasumata summa võrra alusetult rikastunud. Kohtule on esitatud raamatupidamise väljavõte, millelt nähtub, et seisuga 10.04.2014. a on kostja võlgnevus kokku on 1386,83 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub KOS §§ 8 ja 13 alusel rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja punkti 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja vähendab seadusest tulenevat viivise määra 0,022%-ni kalendripäevas (8% kalendriaastas). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 21.11.2013. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.