TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtul menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
ESPAK Paide OÜ palub Aneker Invest OÜ juhatuse liikmelt Janeikko Perijainenilt (Perijainen) ja endiselt juhatuse liikmelt Taavi Tõugult (Tõugu) solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2958.81 eurot juhatuse liikme seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks ning jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJA TAAVI TÕUGU SEISUKOHT
Taavi Tõugu ei vaidlustanud hageja nõuet ega palunud jätta hagi rahuldamata. T.Tõugu ei nõustu vaid hageja väitega selles, et tema poolt juhatuse liikmena Aneker Invest OÜ-le võetud kohustused olid kavandatud pahatahtlikult. Ta märkis, et kui Aneker Invest OÜ käibevahendite nappus süvenes ja võlad kasvasid, pidas ta paremaks müüa ettevõte ühele tuttavale, mitte kohe pankrotti välja kuulutada.
KOSTJA JANEIKKO PERIJAINEN’ SEISUKOHT
Janeikko Perijainen on hagimaterjalid kätte saanud, vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
KOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus teeb kohtuotsuse TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, st jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid ning
Tsiviilasi nr 2-13-47095 põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.Vaidlust ei ole selles, et - ESPAK Paide OÜ (hageja) Müüjana ja Aneker Invest OÜ Ostjana sõlmisid 20.12.2011 müügilepingu nr 11043 (Leping), mille alusel hageja müüs Aneker Invest OÜ-le ehitus-, viimistlus- ning sisustusmaterjali (Kaup) ning Aneker Invest OÜ kohustus ostetud kauba eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele 14 päeva jooksul (tl 46-48); - Aneker Invest OÜ nimel sõlmis Lepingu ja allkirjastas selle juhatuse liige Taavi Tõugu; - ajavahemikus 01.05.2012 kuni 31.05.2012 ja ajavahemikus 01.06.2012 kuni 30.06.2012 võttis Taavi Tõugu Aneker Invest OÜ nimel hagejalt vastu Kaupa; - Müüdud kauba eest tasu saamiseks esitas hageja Aneker Invest OÜ-le koondarved: 31.05. 2012 arve nr A-12051428 summas 2238.79 eurot maksetähtaajaga 4.06.2012 (tl 51-55) ja 30.06.2012 arve nr A-12061912 summas 720.02 eurot maksetähtajaga 14.07.2012 (tl 5658). Aneker Invest OÜ arveid ei tasunud; - ajavahemikus 02.05.2012 kuni 22.01.2013 oli Aneker Invest OÜ juhatuse liige, seejuures juhatuse ainus liige, Taavi Tõugu (tl 49); - alates 22.01.2013 on Aneker Invest OÜ juhatuse liige, seejuures juhatuse ainus liige, Janeikko Perijainen (tl 49); Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks.
3.Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. See tähendab, et Aneker Invest OÜ sai ja saab tegutseda üksnes läbi juhatuse, st juhatuse liikme(-te) tegevuse. Juhatusel lasub kohustus korraldada osaühingu äritegevust, lisaks ka osaühingu raamatupidamist (ÄS § 183). Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Hageja leidis, et kostjad Ananker Invest OÜ juhatuse liikmetena ei täitnud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitasid sellega kahju osaühingule selle näol, et äriühingul on võlgnevused, mida ta ei suuda likvideerida. Sellega on tekitatud otsest kahju ka hagejale. Taavi Tõugu rikkus hoolsuskohustust sellega, et olles Ananker Invest OÜ juhatuse liige oli ta kohustatud korraldama hagejalt saadud Kauba eest 2958.81 euro tasumise, kuid jättis selle kohustuse pahatahtlikult täitmata. Janeikko Perijainen Ananker Invest OÜ juhatuse liikmena oli kohustatud alates juhatuse liikmeks saamisest 22.01.2013 muu hulgas korraldama osaühingu võlgnevuse 2958.81 eurot tasumise hagejale, kuid ei ole seda teinud. Kuna Aneker Invest OÜ-s enam aktiivset majandustegevust ei toimu (hagiavalduse esitamise seisuga on esitamata 12 maksudeklaratsiooni, samuti 2012 majandusaasta aruanne), osaühingu e-posti aadress ei tööta ning ettevõttega ei ole võimalik ühendust saada ka telefoni teel, on hagejal põhjendatud alus arvata, et Aneker Invest OÜ vara arvelt ei saa ta oma nõuet rahuldatud. Seetõttu on kostjad kohustatud solidaarselt hüvitama hagejale kahju, mille nad on hoolsuskohustuse rikkumisega tekitanud osaühingule ja seeläbi ka hagejale (tl 39-44). Kostja Janeikko Perijainen hagile ei vastanud, st hagi asjaolusid ei vaidlustanud. Kostja Taavi Tõugu ei vaidlustanud, et osaühing pidi Lepingu alusel saadud Kauba eest tasuma hagejale 2958.81 eurot, kuid ei teinud seda. Kostja vaidles vastu vaid asjaolule, nagu oleks ta kavandanud osaühingule kohustuste võtmise pahatahtlikult. Kostjate poolt vaidlustamata asjaolud loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõetuks. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei pea hageja kostjate poolt omaksvõetud asjaolusid tõendama.
4.Hageja on seisukohal, et ÄS § 187 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kostjad kohustatud hüvitama hagejale solidaarselt kahju, mille nad on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega tekitanud Aneker Invest OÜ-le ja seeläbi ka hagejale (tl 39-44). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärk on kaheosaline, st ühest küljest kaitsta osaühingut ennast juhatuse liikme kahjulike tehingute eest ja teisest küljest kaitsta osaühingu võlausaldajaid pahauskselt käituva juhatuse liikme tegevuse eest. Riigikohus on sõnaselgelt avaldanud seisukoha, et ÄS 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Seega, isegi kui kostjad rikkusid ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust sellega, et ei korraldanud hagejale 2958.81 euro tasumist, ei võimalda see hagejal nõuda kostjatelt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-13-47095 hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Hagejal oleks ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 alusel õigus nõuda juhatuse liikme poolt ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist osaühingule, kuid mitte endale. Ja sedagi juhul, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Kuna hageja nõuab kostjatelt ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist iseendale, milleks tal aga õiguslikku alust ei ole, tuleb tema hagi mõlema kostja vastu kahju hüvitamiseks ÄS § 187 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel jätta rahuldamata.
5.Menetluse käigus täiendas hageja Taavi Tõugu vastu esitatud kahju hüvitamise nõude asjaolusid. Täiendatud asjaolude kohaselt rikkus T.Tõugu ka ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat juhatuse liikme kohustust esitada ettevõtte maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldus. Kui T.Tõugu oleks seda kohustust täitnud, oleks hageja saanud oma nõude esitada pankrotimenetluses. Kuna ta pankrotiavaldust ei esitanud, on osaühing käesolevaks hetkeks muutunud varatuks ning hagejal ei ole võimalik oma nõuet rahuldada Aneker Invest OÜ vara arvel. Sellise rikkumisega on T.Tõugu tekitanud hagejale kahju summas 2958.81 eurot. T.Tõugu on kohtule saadetud vastuses kirjeldanud, et plaanis oli hagejale arved tasuda, kuid uute objektide käivitus võttis planeeritust kauem aega. Sealt hakkasid rahalised raskused. Vabad vahendid kulusid riigimaksudeks, jooksvateks kuludeks ja kahjulikule ning pahatahtlikule tellijale. Käibevahendite nappus süvenes, võlad kasvasid ja polnud palju variante, mida edasi teha. Ta otsustas ettevõtte müüa ühele tuttavale (kaaskostja J.Perijainen), kes tahtis firmaga edasi tegutseda. Ta arvas, et osaühingu müümine on parem kui ettevõtte pankrot välja kuulutada (tl 122). Nimetatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitanud teo õigusvastaseks kvalifitseerimiseks peab kahju tekitaja olema rikkunud seadusest tulenevat kaitsenormi, mille tulemusena tekkis kannatanule kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seaduses tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Nimetatud sätte tähenduses tuleb mõista mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus käituda teatud viisil, st teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest.
6.ÄS § 180 lg 51 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 ja lõikega 3 võib juriidilise isiku juhatuse liige vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo. Selliseks teoks võib olla ka seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, mida juhatuse liige pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-150-09 p 11). Pankrotiavalduse õigeaegne esitamine peab tagama muu hulgas osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Kohus on tuvastanud (otsuse p 2,3,5), et T.Tõugu oli Aneker Invest OÜ juhatuse liige; et tema juhatuse liikmeks oleku ajal jäi hagejale täitmata kohustus 2958.81 eurot; et osaühingul oli kohustusi ka kolmandate isikute ees; et osaühingul olid rahalised raskused; et käibevahendite nappus süvenes, võlad kasvasid ning osaühing ei olnud võimeline kõiki kohustusi täitma. Tuvastatu annab tunnistust, et osaühing oli maksejõuetu ning selline seisund ei olnud asjaolusid arvestades ajutine. T.Tõugu juhatuse liikmena oli maksejõuetusest teadlik. Osaühingu juhatuse liikmena oli tal kohustus maksejõuetuse ilmnemisel esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kuid T.Tõugu seda ei teinud. Vastupidi. Maksejõuetuse ilmnemisel ta hoopis võõrandas osaühingu Janeikko Perijainen’ile. Sellega rikkus Taavi Tõugu ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat juhatuse liikme kohustust ja seda teadlikult. Seadusest tuleneva kohustuse tahtlik rikkumine on õigusvastane.
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-13-47095 VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Hageja väidab ja kostja ei ole vaidlustanud, et hagejal tekkinud kahju suurus on 2958.81 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et T.Tõugu poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega on hagejale tekitatud otsene varaline kahju, mille hüvitamist tal on õigus kahju tekitajalt, st T.Tõugu’lt nõuda. T.Tõugu kui Aneker Invest OÜ juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu ei ole osaühingu pankrotimenetlust alustatud. Kui T.Tõugu ei oleks oma juhatuse liikme kohustust rikkunud, oleks hageja saanud esitada oma võlanõude osaühingu kui võlgniku vastu pankrotimenetluses. Vaidlustamata asjaolud, et hagiavalduse esitamise seisuga oli Aneker Invest OÜ-l esitamata 12 maksudeklaratsiooni ning 2012 majandusaasta aruanne, et osaühingu e-posti aadress ei tööta ning temaga ei ole võimalik ühendust saada ka telefoni teel annavad põhjendatud aluse järeldada, osaühingus majandustegevust ei toimu ning ta on muutunud varatuks. See omakorda tähendab, et hagejal ei ole võimalik realiseerida oma nõuet osaühingu vara arvelt. Seega esineb põhjuslik seos T.Tõugu õigusvastase käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). T.Tõugu ei ole kahju tekitamisele vastu vaielnud ega esitanud süüd välistavaid või rikkumist vabandavaid tõendeid. Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et T.Tõugu on hagejale kahju tekitamises süüdi. Eeltuvastatut arvestades rahuldab kohus hagi Taavi Tõugu vastu ja mõistab temalt hageja kasuks välja 2958.81 eurot. Janeikko Perijainen’ile hageja ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat juhatuse liikme kohustuse rikkumist ette ei heitnud (st asjaolusid tema rikkumise suhtes nimetatud alusel ei esitanud), mistõttu hageja ei saa ka sel alusel nõuda J.Perijainen’ilt kahju hüvitamist solidaarselt T.Tõugu’ga. Hageja hagi Janeikko Perijainen’i suhtes tuleb jätta rahuldamata.
7.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses Taavi Tõugu kanda.