Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi XXX vastu õppelaenulepingust nr. XXX tuleneva võlgnevuse 4 821,57 euro nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu (asukoht Munga 18, 50088 Tartu); Hageja volitatud esindaja Hardi XXX (e- post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX); Kostja lepinguline esindaja Kunnar Korsten (A.Kuningas & Partnerid, Liivalaia 11/4, Tallinn; epost: [email protected]). Kirjalik menetlus
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Eesti Vabariigilt Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu välja XXX kasuks menetluskulu kokku summas 968 eurot.
3.Väljamõistetud menetluskulu summas 968 eurot kanda hagejal XXX arveldusarvele nr. XXXXXXXXXX SEB pangas.
4.Välja mõista Eesti Vabariigilt Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu XXX kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Jätta ülejäänud osas XXX avaldus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 01.11.2013.a. kohtuotsusega (vaheotsus) XXXtaotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2014.a. kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 01.11.2013.a. vaheotsus osas, milles maakohus jättis XXX suhtes aegumise kohaldamata ning jättis XXX maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 26.06.2014.a. XXX
esitas 18.07.2014.a. avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palub määrata vastavalt menetluskulude nimekirjale Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu poolt hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 1 640 eurot, millest kulu õigusabile 1 440 eurot ja riigilõiv summas 200 eurot. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekirja spetsifikatsioon. Kostja avaldus edastati Harju Maakohtu 09.09.2014.a. määrusega hagejale.
2.Hageja esitas 19.09.2014.a. vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja palub kohtul hinnata, kas kostja esindaja poolt kulutatud aeg on proportsioonis tehtud töö ja asja keerukusega. Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2014.a. kohtuotsus jõustus 26.06.2014.a. Kostja esitas 18.07.2014.a. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
4.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub hagejalt välja mõista esindaja kulu summas 1 440 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot.
5.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja käesolevas kohtumenetluses tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel 30.12.2013.a. riigilõivu summas 200 eurot (I köide t/l 153). Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse, tuleb nimetatud riigilõiv hagejal kostjale hüvitada.
6.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulu 1 440 eurot. Kostja on avaldusele lisanud menetluskulude nimekirja ja spetsifikatsiooni.
7.Kostja on kohtule esitatud spetsifikatsioonis märkinud, et esindaja on läbi viinud konsultatsiooni kliendiga 0,5 tundi, tutvunud tsiviilasja materjalidega 1 tund, selekteerinud ja läbitöötanud normatiivmaterjalid 1 tund, koostanud vastuse hagile 1,5 tundi, tutvunud hageja seisukohtadega, konsulteerinud kliendiga ja koostanud vastuse 2 tundi, tutvunud kohtu kirjadega ja koostanud arvamused 1,5 tundi, tutvunud Harju Maakohtu kohtuotsusega, analüüsinud seda ja konsulteerinud kliendiga 1 tund, koostanud apellatsioonkaebuse 3 tundi, tutvunud Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2013.a. määrusega 15 minutit, tutvunud ringkonnakohtu otsusega ja konsulteerinud kliendiga 1 tund, koostanud kompromissettepaneku 0,5 tundi, pidanud hagejaga kompromissi läbirääkimisi 15 minutit, esitanud kohtule taotluse 0,5 tundi, koostanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1 tund.
8.Arvestades kohtule esitatud hagiavaldust ning kostja poolt esitatud vastust sellele, leiab kohus, et põhjendatud ajakulu, mis esindajal on kulunud seoses hagiavaldusega tutvumisele ning vastuse koostamisele on 3 tundi, kuivõrd vastus on sisuliselt 1,5
leheküljel. Põhjendatud on kohtu hinnangul kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses kohtu kirjadega tutvumisega ja arvamuste koostamisega 1,5 tund ning Harju Maakohtu kohtuotsusega tutvumisega, analüüsimisega ja kliendiga konsulteerimisega 1 tund. Täies ulatuses ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisele kulunud ajakulu, s.o. 3 tundi, kuivõrd 02.12.2013.a. esitatud apellatsioonkaebus on sisuliselt 1,5 lehel ning põhjendatud ajakulu sellise apellatsioonkaebuse koostamiseks on 1,5 tundi. Samuti ei ole põhjendatud välja mõista hagejalt ajakulu, mis on kostjal tekkinud seoses Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2013.a. kohtumäärusega tutvumisega, kuivõrd lepingulisel esindajal peab olema teada asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv. Täies mahus ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2014.a. kohtuotsusega tutvumisega. Kuivõrd apellatsioonkaebus XXX suhtes kuulus rahuldamisele on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu kohtuotsusega tutvumiseks 30 minutit.
9.Kohus peab põhjendatuks kostja esindaja ajakulu, s.o 15 minuti ulatuses, mis on tekkinud seoses kompromissettepaneku koostamisega. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et algselt on teinud kompromissettepaneku hageja (I köide t/l 80, 108) ning kostja esindaja on omapoolse ettepaneku esitanud vähem kui poolel leheküljel (I köide t/l 184-185). Kohus leiab, et ka eelnev menetlusosaliste käitumine näitab, et poolte vahel on toimunud kompromissläbirääkimised ja seetõttu peab kohus põhjendatuks esindaja ajakulu, s.o 15 minutit, mis on tekkinud seoses läbirääkimiste pidamisega.
10.Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mis on tekkinud seoses ringkonnakohtule taotluse esitamisega 0,5 tundi ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega 1 tund. Ajakulu, mis on seotud taotluse esitamisega ringkonnakohtule ei pea kohus põhjendatuks, kuivõrd vastav taotlus on esitatud peale ringkonnakohtu otsuse avaldamist (I köide t/l 175, 179-181). Kohus kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisega, põhjendatuks ei pea, kuivõrd menetluskulude jaotus on määratud kindlaks menetluse lõpu seisuga ja sisaldab juba tekkinud kulusid ning mitte veel tekkida võivaid kulusid. Seega kostja esindaja ajakulu s.o 1 tund, mis on tekkinud seoses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega, hagejalt väljamõistmisele ei kuulu.
11.Hageja ei ole vaielnud vastu kostja esindaja tunnitasumäärale 80 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ning seega peab kohus põhjendatuks esindaja tunnitasumäära 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
12.Kohus vähendab toimingutele kulunud aega ning peab põhjendatud ajakuluks kokku 8 tundi.
13.Kohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat kostjale hüvitama menetluskulu kokku summas 968 eurot, millest õigusabikulu on 768 eurot koos käibemaksuga (640 x 20 %) ja tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse summas 672 (1 640 – 968) eurot. Kostja palub välja mõistetud menetluskulu kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pangas. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 tuleb kostja vastav taotlus rahuldada.
14.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).
15.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse
menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.