lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-16418/37

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-16418/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3167
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-13-16418

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2014.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-16418

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi M K i ja K L (L) vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2013.a vaheotsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1205,39 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K L (L) apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu; asukoht: Tartu), tehinguline esindaja Hardi Rikand Kostja I: M K (isikukood: XXXXXXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant): Kaspar L (isikukood: XXXXXXX) Kostjate tehinguline esindaja Kunnar Korsten

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 01.11.2013.a vaheotsus tühistada osas, milles maakohus jättis Kaspar L ́i suhtes aegumise kohaldamata.
2.Teha asjas uus otsus, millega jäetakse Kaspar L ́i suhtes esitatud hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata ja Kaspar L ́i maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Eesti Vabariigi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:
3.1.Jätta M K ́i taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
3.2.Jätta Kaspar L ́i suhtes esitatud hagi rahuldamata. 1(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-16418

3.3.Jätta Kaspar L ́i maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Eesti Vabariigi kanda.
3.4.Kostjal I, M K ́il esitada sisulised vastuväited hagile 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Saata tsiviilasi M K ́i suhtes esitatud hagi edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.04.2013.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjatelt solidaarselt 4821,57 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I 08.10.1999.a õppelaenu saamiseks AS-ga Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr S990003496 ja 11.09.2000.a selle juurde kuuluva Lisa nr
1.Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 60 000 krooni (3834,70 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle neljas võrdses osas so 12.10.1999.a, 15.09.2000.a, 19.09.2001.a ja 25.09.2002.a. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenu summalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 361 lg-le 5 ning nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingutele kostja II ja Tanel Põder. Mõlemad sõlmisid käenduslepingud (07.10.1999.a ja 08.10.1999.a), millega võtsid solidaarvastutuse kõigi laenusaajale lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. 10.03.2004.a saatis hageja laenusaajale õppelaenu võlgnevuse teatise, milles informeeris teda nõudeõiguse üleminekust pangalt hagejale ning andis kostjale I tähtaja võlgnetava summa tasumiseks. 18.03.2004.a esitas laenusaaja avalduse maksegraafiku koostamiseks. 21.04.2004.a saatis hageja kostjale I kokkuleppe õppelaenu võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku alusel koos lisaga. Laenusaaja kokkuleppest kinni ei pidanud. Hageja katsed temaga uuesti kontakti saada luhtusid. 23.08.2006.a ja 20.02.2007.a saatis hageja kostjale I korduva teatise olemasoleva võlgnevuse kohta. 20.02.2007.a saatis hageja teatised palvega võlgnevuse tasumiseks ka käendajatele. 12.04.2007.a esitas kostja I taas avalduse maksegraafiku koostamiseks õppelaenu võlgnevuse tasumiseks. Kuna võlgnikud korduvatele meeldetuletustele ja kokkulepetele vaatamata oma kohustusi ei täitnud, pöördus hageja 18.07.2011.a kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse korras. Laenusaaja esitas nõudele vastuväite, mistõttu jättis kohus vastava määrusega hageja avalduse rahuldamata. Kostja I tegi viimase makse võlgnevuse tasumiseks 02.11.2010.a. Hageja kostjate vastuväitega nõude aegumise osas ei nõustunud. Kostja I tasus 02.11.2010.a 2000 krooni hageja arveldusarvele. Seega algas aegumine kostja I suhtes uuesti 02.11.2010.a. 18.07.2011.a pöördus hageja samas nõudes kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse korras. Kostja I esitas nõudele vastuväite, mistõttu jättis kohus hageja avalduse rahuldamata. Hageja leidis, et aegumise vastuväite esitamine olukorras, kus isik on vähem kui aasta aega varem

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-16418 nõuet tunnustanud koos kohustuse mittetäitmisega, võib olla käsitletav oma kohustuse tahtliku rikkumisena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 mõttes, mille kohaselt on sellisel juhul nõude aegumise tähtajaks kümme aastat. Kostja II suhtes algas nõude aegumise tähtaeg TsÜS § 158 lg 1 alusel uuesti 29.07.2011.a, mil kostja II tunnustas nõuet 18.07.2011.a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväites. Kostja II küll tunnustas oma vastuväites nõuet, kuid keeldus seda tasumast põhjendusel, et laenusaaja, kostja I, teeb seda ise. Nõude aegumistähtaeg kostja II suhtes saabub seega 29.07.2014.a. Kostja viitamine tsiviilkoodeksi (TsK) § 211 p-le 2 on antud juhul asjakohatu, kuna tegu on limiteerimata käenduslepinguga, mis on suunatud määratlemata tulevikus tekkivate kohustuste täitmise tagamisele. Sellised lepingud loetakse võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 mõttes kestuslepinguteks ja neile kohaldatakse alates 01.07.2002.a TsÜS-is ning võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. Olenemata sellest, kas lugeda kostja I käitumine pahauskseks või mitte, tuleb aegumistähtaja alguseks lugeda 02.11.2010.a, mil kostja I tasus osa võlgnevusest (2000 krooni). Kuivõrd hageja pöördus 18.07.2011.a kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, siis peatus hagi aegumine alates 18.07.2011.a kuni maksekäsumenetlust lõpetava määruse tegemiseni 14.02.2012.a ning on uuesti peatunud alates 12.04.2013.a, mil hageja esitas hagi käesolevas nõudes. Aegumistähtpäev ilma aegumise vahepealse peatumiseta oleks 02.11.2013.a, mis ei oleks hagi esitamise hetke seisuga (12.04.2013.a) samuti saabunud. Antud juhul on aga tähtaeg pikenenud veel peatumisperioodide võrra. Seega ei ole hagi käesolevaks hetkeks aegunud. Nõuded käendajate vastu muutuvad sissenõutavaks ja aeguvad samal ajal nõuetega põhivõlgniku vastu. Samuti tuleb kostja II vastuväide maksekäsu kiirmenetluses lugeda siiski nõude tunnustamiseks. Kostjate vastuväited

2.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II palus kohaldada aegumist. Õppelaenu- ja käenduslepingute sõlmimise hetkel kehtinud TsK § 211 p 2 kohaselt lõpeb käendaja vastustus käendatava kohustise täitmise eest laenulepingus märgitud lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Hagile on lisatud AS-i SEB Pank kiri kostjale, milles on märgitud, et laenulepingust tulenevad maksetähtpäevad loetakse saabunuks 02.01.2004.a. Seega oleks pidanud hageja esitama nõude käendajate vastu kohtusse hiljemalt 01.04.2004.a. Hageja on lisanud hagile kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel, kuid nimetatud kokkuleppel puuduvad kostjate allkirjad. Seega on tõendamata, et kostja I oleks sõlminud hagejaga kokkuleppeid õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel.
3.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ka kostja I palus kohaldada aegumist. Tekkinud kohustusest tasuda õppelaenulepingust nr S990003496 tulenev võlgnevus on möödunud rohkem kui kolm aastat. Hageja ei ole lisanud hagile tõendeid selle kohta, et kostja oleks sõlminud hagejaga kokkuleppeid õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel (kokkulepetel puuduvad kostjate allkirjad), samuti ei ole tõendatud makse tegemine 02.11.2010.a. Kõige viimases teatises (20.02.2007.a) on antud kostjale I maksetähtajaks 17.03.2007.a. Kostja I võlgnevust hagejale nimetatud kuupäevaks ei tasunud, kuid nõude kohtusse on hageja esitanud alles 12.04.2013.a.

Esimese astme kohtu otsus

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-16418

4.Maakohus tegi 01.11.2013.a kohaldamiseks rahuldamata.

vaheotsuse,

millega

jättis

taotluse

aegumise

Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas hageja esitatud nõue on aegunud või mitte. Kostjad on esitanud taotluse vaheotsuse tegemiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I ja AS-i Eesti Ühispank vahel sõlmiti 08.10.1999.a õppelaenuleping nr S990003496 (t lk 5) ja 11.09.2000.a selle juurde kuuluv lisa nr 1 (t lk 7). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja II on sõlminud 07.10.1999.a käenduslepingu (t lk 10). Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja on saanud oma nõude AS-lt Eesti Ühispank (t lk 15). Kostjad on esitanud aegumise vastuväite. Hageja vaidleb nimetatud kostjate väitele vastu. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on AS Eesti Ühispank ja kostja I sõlminud 08.10.1999.a õppelaenulepingu ning 11.09.2000.a selle juurde kuuluva lisa, mille kohaselt AS Eesti Ühispank andis kostjale I laenu summas 60 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle neljas võrdses osas: 12.10.1999.a, 15.09.2000.a, 19.09.2001.a ja 25.09.2002.a. Hageja on 10.03.2004.a edastanud kostjale I teatise, mille kohaselt kohustati tasuma võlgnevus hiljemalt 07.04.2004.a. Samuti tegi hageja ettepaneku taotleda maksegraafiku kohaldamist (t lk 15). 18.03.2004.a on kostja I edastanud hagejale avalduse maksegraafiku sõlmimiseks (t lk 16). 21.04.2004.a edastas hageja kostjale I maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks, mis tuli hagejale tagastada hiljemalt 14.05.2004.a (t lk 17-20). Kostja nimetatut aga teinud ei ole ning 23.08.2006.a ja 20.02.2007.a teatisega palub hageja kostjal I tasuda võlgnevus (t lk 21-22). Võlgnevuse tasumise teatise on hageja edastanud samuti kostjale II 20.02.2007.a (t lk 24-25). 12.04.2007.a on kostja I esitanud hagejale avalduse maksegraafiku sõlmimiseks (t lk 26). Hageja nimetatud kostja taotlusega nõustunud ei ole. 18.07.2011.a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjate vastu (t lk 27-29). 24.10.2011.a esitas kostja I vastuväite maksekäsu kiirmenetluses (t lk 81-82). 02.08.2011.a esitas kostja II vastuväite maksekäsu kiirmenetluses (t lk 84-85). 14.02.2012.a määrusega on kohus jätnud avalduse rahuldamata solidaarvõlgnik Tanel Põder suhtes (t lk 30-31). Kostja I on teostanud 02.11.2010.a hagejale makse summas 2000 krooni (t lk 83). Seega on tõendatud kostja I poolt makse teostamine hagejale. Kostjad on esitanud nõude aegumise vastuväite. Hagi on kohtule esitatud 12.04.2013.a (t lk 1). Hageja nõue kostjate vastu tuleneb õppelaenulepingust ja oli suunatud lepingu järgi üleantud raha tagastamisele. Õppelaenulepingu üldtingimuste p 6 kohaselt tagab laenusaaja, et pärast õppeasutuse lõpetamist või õppeasutusest lahkumist on panga poolt koostatud graafikus fikseeritud summa kindlaksmääratud tähtpäevadel laenusaaja lepingus toodud arvelduskontol (t lk 6). Samuti tuleneb laenu tagasimaksmise kohustus õppelaenulepingu lisa nr 1 p-dest 4 ja 5 (t lk 8). Kostjad tuginevad aegumise vastuväite esitamisel TsÜS § 146 lg-le 1 ja TsK § 211 p-le 2. Kohus leidis, et aegumine käesolevas tsiviilasjas algas 17.03.2007.a, kuivõrd nimetatud tähtajaks tuli kostjatel tasuda võlgnevus (t lk 22, 24-25). Seega tuleb TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt aegumise lõpuks lugeda 31.12.2010.a. Kostja I teostas hagejale võlgnevuse makse summas 2000 krooni 02.11.2010.a (t lk 83). Seega algas aegumine TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 kohaselt uuesti 02.11.2010.a. Hageja on pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 18.07.2011.a Pärnu Maakohtu poole (t lk 27-29) ning tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p-st 3 peatus aegumine kuni 14.02.2012.a

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-16418 (t lk 30-31). Õiguskirjanduses on leitud, et peatumise alguse seisukohalt ei oma tähendust, kas võlgnik esitab maksettepanekule vastuväite ja kas kohus teeb maksekäsu (vt TsÜS, komm vlj, lk 512). Hagiavaldus on esitatud 12.04.2013.a (t lk 1). Kostja I esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses 26.10.2011.a (t lk 81-82) ning kostja II 02.08.2011.a (t lk 84-85). Kostja II on vastuväites märkinud, et ei ole nõus tasuma, kuna võlgnik, kostja I, tasub nõude ise (t lk 85). Hageja nõude aluseks kostja II vastu on käendusleping, mis on sõlmitud 07.10.1999.a (t lk 10). VÕSRS § 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt, enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a TsÜS-is ning VÕS-is sätestatut. Käenduslepingu p 5.3 kohaselt tagab käendaja kõik laenulepingust tulenevad nõuded, sh laenusumma, intresside ja muude laenulepingust tulenevate summade tasumise, ja p 5.8 kohaselt pikeneb käesolev leping laenulepingu pikenemisel ilma poolte täiendava kokkuleppeta tähtaja võrra, mille võrra pikeneb laenuleping, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Laenulepingu tingimuste, sh laenusumma ja/või tagastamise tähtaja, muutumisel laienevad muudatused käesolevale lepingule ilma poolte täiendava kokkuleppeta, kui pooled ei lepi kokku teisiti (t lk 10). Seega on pooled leppinud kokku, et leping kehtib kuni laenulepingust tulenevate nõuete täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu käesolevas vaidluses TsK § 211 p-s 2 sätestatud tähtaeg. Õiguskirjanduses on märgitud, et käendusleping võib olla ka kestvusleping, eelkõige juhul, kui ei käendata mitte konkreetset kohustust, vaid teatavat liiki tulevikus tekkivaid kohustusi, eriti teatavast suhtest (nt kliendi ja panga vahelisest suhtest) tulenevaid kohustusi (vt VÕS I, komm vlj, lk 498). Seega on AS-i Eesti Ühispank ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu näol tegemist kestvuslepinguga ja arvestada tuleb eelpool kirjeldatud aegumise katkemise ja peatumisega. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagiavalduses esitatud nõuded ei ole aegunud ja käesolev hagi on esitatud tähtaegselt ning tsiviilasja menetlust tuleb jätkata. Apellatsioonkaebus

5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja II 02.12.2013.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kaebuses jääb kostja II jätkuvalt seisukoha juurde, et hageja nõue on aegunud. Kostjale II jääb arusaamatuks, miks hageja on nõustunud aegumise kohaldamisega kostja Tanel Põder osas, kuid jääb esitatud nõude juurde kostja II vastu, kuigi mõlemad käendajad on sõlminud käenduslepingud samadel tingimustel. Kostja II jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et antud käenduslepingu näol ei ole tegemist kestvuslepinguga ja sellele tuleb VÕSRS § 11 järgi kohaldada enne 01.07.2002.a kehtinud seadust (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-55-05, p 12 ja 32-1-102-07, p 11), seega õppelaenu- ja käenduslepingute sõlmimise hetkel kehtinud TsK § 211 punkti 2. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-01 jõudnud seisukohale, et TsK § 211 p 2 kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu. Hageja ei ole juhindudes TsK § 211 p-st 2 kolme kuu jooksul arvates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisest kohtusse pöördunud.

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-16418 Kostja II leiab, et nõue on aegunud samuti juhul, kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele alates 01.07.2002.a TsÜS-is ning VÕS-is sätestatu. Tekkinud kohustusest tasuda õppelaenulepingust nr S990003496 tulenev võlgnevus on möödunud rohkem kui kolm aastat. Maakohus on otsuses märkinud, et aegumine käesolevas tsiviilasjas algas 17.03.2007.a, kuivõrd nimetatud tähtajaks tuli kostjatel tasuda võlgnevus. Kostja II leiab, et kui põhivõlgnik on asunud hagejale nõuet täitma, siis ei kaasne sellega automaatselt, et aegumine katkeks kostja II suhtes. Hageja on esitanud kohtusse hagi võlgnevuse väljamõistmiseks alles üheksa aastat peale nõude omandamist AS-ilt SEB Pank ja ei ole ennem kohtusse pöördumist teinud midagi selleks, et võlgnevus kostjalt II sisse nõuda. Vastustaja seisukoht

6.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostja II suhtes aegumise kohaldamata ning jätkas kostja II suhtes menetlust. Ringkonnakohus saab kostja II osas teha uue otsuse, millega jäetakse kostja II suhtes hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata. Kuivõrd maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse üksnes kostja II, siis kostja I osas tehtud maakohtu otsust käesolev apellatsioonimenetlus ei puuduta.
8.Vaidlustatud vaheotsusega andis maakohus hinnangu sellele, kas hageja poolt kostjate suhtes esitatud nõuded on aegunud või mitte. Hageja esitas samas menetluses, ühes hagiavalduse dokumendis, kaks hagi, mille raames palus hageja kostjalt I välja mõista rahasumma laenulepingust tulenevalt ning kostjalt II välja mõista rahasumma käenduslepingust tulenevalt. Hageja palus kostjalt I ja kostjalt II rahasumma välja mõista solidaarselt. Kostjad esitasid aegumise vastuväited. Seega tuli maakohtul hinnata, kas kostjate vastu esitatud nõuded on aegunud. Kuivõrd hageja esitas kostja I ja kostja II suhtes erinevatel alustel nõuded (kostja I suhtes laenulepingust tulenev nõue ja kostja II suhtes käenduslepingust tulenev nõue), tuli kohtul kontrollida nõude aegumist mõlema kostja suhtes eraldi. Kuigi kostja II käendas kostja I poolt sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid, aeguvad põhivõlgniku ja käendaja vastu esitatavad nõuded eraldi ning käendaja ja põhivõlgniku vastu esitatavate nõuete osas võib aegumine katkeda või peatuda ka üksnes siis, kui esinevad asjaolud, mida saab seostada eraldivõetuna kas põhivõlgnikuga või käendajaga. Kuivõrd maakohtupoolset nõuete aegumisele antud hinnangut vaidlustas üksnes kostja II, tuleb ringkonnakohtul kontrollida üksnes kostja II osas, kas kostja II vastu esitatud nõue on aegunud.
9.Nõude aegumise üle otsustamisel on määrava tähendusega see, mis õigussuhtest tuleneva nõudega on tegemist ja millal muutus vastav nõue sissenõutavaks. Kostja II käendas kostja I poolt sõlmitud laenulepingust tulenevat kohustust. Seega tuleb tuvastada, millal tuli kostjal I laen tagastada. Kostjal I oli laenuleping sõlmitud AS-ga Eesti Ühispank. Kostja I jäi AS-i Eesti Ühispank suhtes laenumaksetega viivitusse ning AS Eesti Ühispank saatis kostjale I 10.12.2003.a kirja, milles andis laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja ning hoiatas, et võlgnevuste tähtpäevaks tasumata jätmise korral lõpetab pank laenulepingu, kui kõiki võlgnevusi ei ole tasutud hiljemalt 02.01.2004.a (t lk 12). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostja I ega ka muu isik laenu viidatud tähtpäevaks ei tasunud. Viidatud panga kirja tuleb käsitleda laenulepingu tingimusliku ülesütlemisena, mis on VÕS § 116 lg 5 lause 1 analoogia tõttu võimalik. Seega lõppes AS-i Eesti Ühispank ja kostja I

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-16418 vaheline laenuleping 02.01.2004.a ning kostjal I tuli tagastada kogu laenulepingujärgne võlgnevus. Alates 03.01.2004.a algas laenulepingust tulenevate nõuete aegumine. Tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega aegusid nõuded 03.01.2007.a. Kuigi hageja saatis kostjale II meeldetuletusi (vt t lk 24-25), ei tule nende osas enam hinnata, kas need meeldetuletused kujutasid endast läbirääkimiste pidamist või hageja poolt kostjale täiendavate tähtaegade määramist, sest need meeldetuletused saadeti kostjale II peale nõude aegumist. Ühte lepingut ei saa mitu korda kehtivalt üles öelda. Aegumise peatumise või katkemise regulatsioon ei saa omada mõju peale aegumistähtaja möödumist. Samuti ei saa kostja II vastu esitatud nõude (käendaja nõude) aegumise katkemise ega nõude aegumise peatumise osas omada tähendust need tahteavaldused, mida hageja tegi kostja I suhtes või mida tegi kostja I. Kui leping on juba kehtivalt üles öeldud, ei muuda sama lepingu hilisem ülesütlemine vastavat lepingut enam tagantjärgi kehtivaks.

10.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga selles, et kostja II poolt 2011ndal aastal esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväitena esitatud avaldust saaks käsitleda nõude tunnustamisena või kohustuse võtmisena (t lk 85). Esiteks esitati vastav avaldus peale kostja II nõude aegumistähtaja möödumist. Teiseks, vastavast avaldusest nähtub üksnes see, et kostja II esitas maksekäsu kiirmenetlusele vastuväite, märkides, et ta vaidleb nõudele vastu põhjusel, et kostja I tasub võlgnevuse ise. Seega ei avaldanud kostja II selgesõnaliselt, et ta oleks nõuet tunnustanud või endale iseseisva kohustuse võtnud. Hageja soovib kostja II poolset nõudega nõustumist tuletada sellest, et kostja II ei vaielnud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele selgesõnaliselt vastu motiivil, et tema suhtes esitatud nõue on aegunud vms. Vaikimist ei saa teatavasti käsitleda ei nõustumusena ega muul viisil kohustuse võtmisena. See, kui kostja II ei toonud maksekäsu kiirmenetluse avalduses välja ammendavalt ja põhjapanevalt kõiki võimalikke vastuväiteid, mida ta oleks võinud koheselt esitada, ei tähenda, et tema tahe oleks olnud suunatud nõude, millele ta vastu vaidles tunnustamisele. Vastavalt maksekäsu kiirmenetlust reguleerivatele TsMS-i sätetele piisab maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite esitamiseks sellest, kui isik märgib lakooniliselt, et ta vaidleb nõudele vastu. Vastuvaidlemisel ei pea isegi konkreetseid põhjendusi esitama. Seega ei saa ühe, võib-olla õiguslikult mitte kõige asjassepuutuvama põhjenduse esitamine tähendada seda, et isik oleks nõuet selle vastuväite äralangemise korral tunnustanud.
11.Kostja II vastu esitatud nõude aegumist ei saa mõjutada ka see, et kostja II võttis endale käendusega kohustuse vastutada kostja I poolt sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete eest vastutamise kohustuse. Sellise kohustuse võtmine ei tähenda seda, et käendaja kohustused ei aegu enne kui kõik laenu saaja nõuded on täidetud. Vastupidi, määrav on see, millal öeldi laenuleping üles ning mis hetkest alates tekkis ülesütlemise tõttu kogu laenulepingujärgse võlgnevuse tasumise kohustus.
12.Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus kostja II osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse kostja II suhtes esitatud hagi aegumise tõttu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

13.Kuivõrd kostja II suhtes on käesoleva kohtuotsuse puhul tegemist lõppotsusega, määrab ringkonnakohus selles otsuses kindlaks ka kostja II menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-16418 ringkonnakohus kostja II maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja