Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse eelnev käik ja hageja taotlus Harju Maakohtu menetluses oli Põduste OÜ hagi JV ja AV vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Maakohus rahuldas 04.07.2013 kohtuotsusega hagi ning jättis menetluskulud 50% ulatuses JV ja 50% ulatuses AV kanda. Kostjad esitasid kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.11.2013 kohtuistungil Sparotec OÜ taotluse, lubades tal menetlusse astuda Põduste OÜ õigusjärglasena. 27.11.2013 määrusega jättis ringkonnakohus kostjate apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. 06.01.2014 määrusega jättis ringkonnakohus kostjate taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata. Riigikohus jättis 12.05.2014 kostjate määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2014 määrusele menetlusse võtmata. Harju Maakohtu otsus jõustus seega 12.05.2014. 05.06.2014 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palus kummaltki kostjalt välja mõista menetluskulu 4144,98 eurot ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskuludest on 8039,97 eurot kulu õigusabile ja 250 eurot riigilõiv. Kostjate vastuväited Kostjad palusid jätta hageja avalduse rahuldamata või alternatiivselt vähendada menetluskulude suurust, kuna hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Kuna maakohus mõistis menetluskulud välja Põduste OÜ kasuks, ei ole Sparotec OÜ õigustatud nõudma menetluskulude väljamõistmist enda kasuks. 04.07.2013 otsusega on välja mõistetud üksnes maakohtus kantud menetluskulud. Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2013 määruse kohaselt ei ole taotleja kasuks menetluskulusid välja mõistetud. Hageja taotleb menetluskulusid suuremas määras, kui seda võimaldab TsMS. Tegemist ei ole mittevaralise hagiga, vaid varalise hagiga ning Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 järgi hagihinnaga 3500 eurot on lepingulise esindaja menetluskulude piirmäär 3200 eurot. Hageja esitatud arved, mis on inglise keelsed tuleks jätta tähelepanuta. TsMS § 31 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles ega ole lubatud võõrkeelsete dokumentide esitamine. Arvetelt on võimatu aru saada, et need hõlmavad hageja lepingulise esindaja tehtud tööd, sest arvetel on märgitud üksnes Carri Ginter, kes ei ole olnud kostjate lepinguliseks esindajaks käesolevas menetluses. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ehk antud juhul tuleks pidada mõistlikuks ilma käibemaksuta summat 100 eurot.

2(7)

Hagi koostamiseks võiks lugeda mõistlikuks kuni 3h. Istungi ettevalmistamist, istungi protokolli parandamise taotlust ning istungi kestvust arvestades võiks lugeda mõistlikuks istungiga seonduvaks ajakuluks kuni 1,5h. 14.-28.05.2013 väidetavalt teostatud menetlustoimingute sisu ja vajadus jääb ebaselgeks ning tuleks jätta rahuldamata. 31.05.2013 ning 04.06.2013 istungil osalemist tuleks lugeda arvestades istungi kestvust põhjendatuks kuni 1h. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas Sparotec OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis JV--lt ja AV-lt kummaltki välja menetluskulud summas 1614,80 eurot Sparotec OÜ kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb JV-l ja AV-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS § 460 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Sparotec OÜ on Põduste OÜ üldõigusjärglane, kes on ringkonnakohtu 27.11.2013 protokollilise määrusega astunud menetlusse Põduste OÜ asemel. Seetõttu on Sparotec OÜ-le läinud üle kogu Põduste OÜ õiguslik positsioon kõigi selles sisalduvate õiguste ja kohustustega. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Kohtuotsuse kohaselt oli hagihind 3500 eurot. Sellise hinnaga hagilt kuulus tasumisele RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõiv 250 eurot. Toimikus on maksekorraldus, mille kohaselt on hagilt tasutud 14.01.2013 riigilõivu 250 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus tunnistas 26.06.2014 määrusega tsiviilasjas 3-2-1-153-13, et TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" on vastuolus põhiseadusega ja kehtetud. Seetõttu ei oma nimetatud määrusest tulenevad piirmäärad asja lahendamisel tähtsust. Hageja lepingulise esindaja ühe töötunni hind oli 158 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13). Kui Riigikohtu lahendis toodud tasumäära pidada ligikaudu keskmiseks advokaadi teenuse eest makstavaks tasuks, siis võib kohtu hinnangul käesolevas asja pidada põhjendatud tunnitasu suuruseks mitte enam kui 130 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu arvates oli asjas keerukuse poolest tegemist keskmise õigusvaidlusega. 130 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on vastavuses asja keerukusega. Võttes arvesse asja keerukust ning advokaadi eeldatavat professionaalset vilumust, ei võinud hagi koostamisele ega sellega seonduvate toimingute tegemisele (03.01-14.01.2013 toimingud)

3(7)

põhjendatult kuluda üle 6 tunni. Hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumisele ei võinud asjatundlikul esindajal põhjendatult kuluda üle 5 minuti ehk 0,08 tunni. Põhjendatud ei ole „suhtlus kliendiga, edasiste võimalike menetlustoimingute ja menetluse kestuse selgitamine“, kuna hagiavalduse koostamisel oli juba kulunud märkimisväärne aeg mh suhtlemiseks kliendiga. Korrektse hagiavalduse esitamise loogiline jätk on hagi menetlusse võtmine kohtu poolt, tegemist ei ole varem ettenähtamatu ja täiendavat arutamist vajava menetlusliku olukorraga. 25.03-27.03.2013 toimingutest võib vajalikuks pidada suhtlemist kohtuistungi sekretäriga istungiaja kooskõlastamiseks, milleks võis põhjendatult kuluda mitte enam kui 0,25 tundi. Suhtlemine istungisekretäriga menetluse seisu teemal ei olnud vajalik, samuti on põhistamata vajadus täiendavalt suhelda kliendiga. Kostjate vastuse hagile sisuline osa oli umbes 2 lk pikk ja selgesti struktureeritud. Seetõttu ei saanud vastusega tutvumisele ja vastuväidete arutamisele kliendiga kuluda põhjendatult üle 1,5 tunni. Omapoolse seisukoha koostamiseks koos kaasuvate toimingutega (nagu kogutud dokumentide analüüsimine, suhtlemine kliendiga, kohtule esitamine jms) pidas kohus põhjendatud ajakuluks mitte enam kui 4 tundi. Seisukoha maht (sisuline osa umbes 3,5 lk) ning ka asja keerukus ei õigusta pikemat ajakulu. Põhjendatud ei ole Riigikohtu praktikaga tutvumist lugeda tasustavate toimingute hulka, kuna advokaat peaks olema Riigikohtu praktikaga jooksvalt kursis. Eeldades selliseid teadmisi on kujunenud ka keskmine advokaadi töötunni turuhind. 07.05.2013 kohtuistung kestis protokolli järgi 45 minutit ehk 0,75 tundi. Kuna kohtuistungile tuleb ilmuda ettevalmistatult, oli põhjendatud kulutada istungiks valmistumisele 1 tund. Protokolliga tutvumisele ei võinud selle mahtu arvestades põhjendatult kuluda üle 10 minuti ehk 0,17 tunni, sama ajakulu oli põhjendatud protokolli parandamise taotluse koostamisele. Päringute tegemiseks ja kompromissi teemal suhtlemiseks võis kummalgi juhul põhjendatult kuluda mitte üle 0,5 tunni. Kokku oli mõistlik ja vajalik ajakulu 07.05-10.05.2013 toimingutele seega 3,09 tundi. Võttes arvesse müügilepingu ja seonduvate dokumentide mahtu, võib põhjendatud ajakuluks nende analüüsimisele pidada 1 tund. Kohtu nõudmisele vastas küll müügilepingu esitamine, kuid puudus vajadus koostada selle edastamiseks eraldi menetlusdokument. Kostjad esitasid 16.05.2013 vastuväite protokolli parandamise taotlusele sisulise osaga 2 lauset. 23.05.2013 seisukoha sisuline osa oli umbes 2 lk. Nende dokumentidega tutvumisele ei olnud põhjendatud kulutada kokku enam kui 0,5 tundi. Seega oli põhjendatud ajakulu 14.05-28.05.2013 toimingutele mitte enam kui 1,5 tundi. 31.05.2013 seisukoha koostamine nõudis täiendavat andmete kogumist ja analüüsimist. Seetõttu oli põhjendatud sellele kulunud ajakulu 4,4 tundi. 04.06.2013 kohtuistung kestis protokolli kohaselt 41 minutit. Kuna kohtuistungiks on vaja ka ette valmistuda ning põhjendatuks saab lugeda ka protokolliga tutvumist ning selgituste jagamist kliendile istungil toimunust, on kohtu arvates märgitud ajakulu 04.06.2013 toimingutele põhjendatud. Menetluskulude jaotus otsustatakse TsMS § 438 lg 2 ja 463 lg 2 järgi menetlust lõpetava lahendiga. Tallinna Ringkonnakohus ei ole 27.11.2013 apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega otsustanud apellatsioonimenetluse menetluskulude jaotust. Samuti ei ole seda otsustatud 06.01.2014 määrusega menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Toimikust ei nähtu, et ringkonnakohus oleks läbi vaatamata jätmise määrust hilisemalt täiendanud menetluskulude jaotusega või et keegi menetlusosalistest oleks seda ringkonnakohtult taotlenud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et puudub lahend, millega oleks otsustatud apellatsioonimenetluse menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonimenetluse menetluskulusid ei ole jäetud kostjate kanda, ei ole hagejal alust nõuda kostjatelt apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamist. Põhjendatud ei ole kostjate vastuväited selle kohta, et hageja esitatud inglise keelsed arved tuleks jätta tähelepanuta, sest võõrkeelsete dokumentide esitamine ei ole lubatud. Arvetelt ei ole võimalik aru saada, kas need hõlmavad hageja lepingulise esindaja tööd, sest arvetel on märgitud üksnes Carri Ginteri nimi, kes ei olnud hageja esindajaks. TsMS § 174 lg 5 teise lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei ole hagejalt nõudnud menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist, hageja esitas need vabatahtlikult omal algatusel.

4(7)

Arvetel kajastuvad peamiselt summad, summade kujunemine on eesti keeles lahti kirjutatud hageja avalduses menetluskulude kindlaks määramiseks. Seetõttu on arusaadavad hageja väited menetluskulu kujunemise kohta. Asjaolu, et arvete alla on märgitud C. Ginteri kui advokaadibüroo partneri nimi, ei anna kohtu hinnangul alust arvata, et arved ei kajastaks hageja lepingulise esindaja tööd käesolevas asjas. Arvetel on mh ära märgitud ka kostja I nimi. Võttes arvesse, et mõistlikuks tunnitasuks oli hageja lepingulisele esindajale kohtu hinnangul 130 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) ning põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks oli 22,92 tundi, kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 2979,60 eurot (130 x 22,92) ning kummaltki kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1614,80 eurot (lõiv 250 + õigusabi kulu 2979,60 = 3229,60; sellest 50% on 1614,80). Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus, hageja seisukoht selle suhtes ja maakohtu toimingud Kostjad paluvad tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus hageja avalduse rahuldas ja teha uus määrus, millega vähendada kostjatelt väljamõistetavaid menetluskulusid. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta avaldaja vastuväited menetluskulude suurusele. Maakohtu poolt 130 euro suuruse tunnitasu rakendamine on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga, sh ei ole maakohus arvestanud asjaoluga, et sisuliselt oli tegemist lihtsakoelise vaidlusega, ei toimunud tunnistajate ülekuulamist jne. Tunnitasu üle 100 euro kostjatelt välja mõistmine ei ole kuidagi põhjendatud. Maakohus ei ole kuidagi põhjendanud, et kuidas oleks mõistlik menetluskulu hagi koostamise eest rohkem kui 3h, kui arvestada, et tegemist on oma olemuselt lihtsa menetlusdokumendiga, mille koostamiseks vilunud advokaadil ei saa kuluda rohkem kui 3 h. Kohtuistungi sekretäriga suhtlemiseks 25.03-27.03.2013 kulutatud 0,25h ei saa olla mõistlik. Viidatud kõnede kestuse pikkuseks võiks eeldada kuni 0,05h. Maakohus on pidanud perioodil 03.04-09.04.2013, 22.04-24.04.2013 ja 29.04-02.05.2013 vajalikuks õigusabi kuluks kokku 5,5h. Ometi on jätnud maakohus tähelepanuta, et vastavate tegevuste väljundiks oli üksnes äärmiselt lihtsakoeline seisukoht ettevõtte üleminekuga seoses. Viidatud menetlusdokumendi koostamiseks ei saa pidada mõistlikuks ajakulu samas suurusjärgus võrreldes hagiavalduse koostamisele kulunud ajaga (vrld 5,5h ja 6h). Mõistlik ajakulu ei saaks kuidagi ületada 2h. Maakohus on pidanud perioodil 07.05-10.05.2013 vajalikuks õigusabi kuluks kokku seoses istungi ettevalmistuse ning sellel osalemisega kokku 3,09h. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja istungiks sisuliselt ette ei valmistunud ega näiteks teese ei esitanud. Seega arvestades istungi kestust 45m, ei ole mõistliku kuluna käsiteldav rohkem kui 1h. Maakohus on pidanud perioodil 14.05-28.05.2013 ja 31.05.2013 vajalikuks õigusabi kuluks kokku 5,9h. Ometi on jätnud maakohus tähelepanuta, et vastavate tegevuste väljundiks oli üksnes äärmiselt lihtsakoeline ettevõtte üleminekuga seotud seisukohtade täiendus, millele varasemalt kulutatud aeg on juba kohtu poolt arvesse võetud. Kokkuvõttes ei saa pidada ettevõtte üleminekuga seotud seisukohtade koostamiseks, kui arvestada ka ülaltoodud sarnast dokumenti, aega kokku 11,4h, mis ületab

5(7)

hagiavalduse koostamisele kulunud aega peaaegu kahekordselt (vrld 11,4h ja 6h). Viidatud mõistlik ajakulu ei saaks kuidagi ületada 1h. Maakohus on pidanud perioodil 04.06.2013 vajalikuks õigusabi kuluks kokku seoses istungi ettevalmistuse ning sellel osalemisega kokku 2,1h. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja istungiks sisuliselt ette ei valmistunud ega näiteks teese ei esitanud. Seega arvestades istungi kestust 41m, ei ole mõistliku kuluna käsiteldav rohkem kui 1h. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659 ja 657 lg 1 p-ga 2 tühistada väljamõistetava menetluskulu suuruse osas. TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude väljamõistmisel teiselt menetlusosaliselt hindab kohus eelkõige kulude vajalikkust ja põhjendatust, arvestades muuhulgas ka esindaja teenuse tunnihinda. Avaldusest nähtub, et lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 158 eurot käibemaksuta. Kostjad leidsid, et hageja esindaja tunnihind on ebamõistlikult kõrge. Riigikohus on korduvalt märkinud, et tunnihinna hindamisel tuleb lähtuda eelkõige selle mõistlikkusest, pidades erinevates kohtuasjades mõistlikuks tunnihinnaks ka 120 eurot (käibemaksuta), mis vastab õigusabituru keskmisele hinnale. Nii on Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-93-13 lahendi p-s 12 leidnud, et õigusabi tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta ei ole vaidluse asjaolusid arvestades ülemäärane. Lahendi nr 3-1-1-37-14 p-s 26.3 on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot (s.h käibemaks). Hageja ei ole täpsustanud oma väidet, et „tegemist ei olnud tavalise vaidlusega“. Asjaolu, et kostjad esitasid oma vastuväited seoses ettevõtte üleminekuga alles menetluse käigus, võis põhjustada küll suurema ajakulu, kuid see ei õigusta kõrgema tunnihinna kohaldamist. Ka maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks antud juhul tuleks lugeda põhjendatuks kohtupraktikas keskmisest kõrgemat esindaja tunnihinda ehk 130 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et käesolev menetlus ei olnud tavapärasest oluliselt keerukam ning Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb mõistlikuks tunnihinnaks pidada 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 on maakohus hinnanud põhjalikult hageja lepingulise esindaja töö mahtu ja vajalikkust iga aruandes ja arvel märgitud töö osas ning hinnanud selle põhjendatust. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus olnud pealiskaudne. Kuna maakohus on analüüsinud põhjalikult menetluskulude seost vaidlusega ja põhjendatud ajakulu ning kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, siis kolleegium maakohtu määruse põhjendusi selles osas TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi ei korda. Vastuseks määruskaebuse esitajale märgib ringkonnakohus, ei põhjendatud ei ole määruskaebuse esitajate vastuväited hageja esindaja menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajale. Maakohtu poolt põhjendatuks loetud ajakulu ei ole ainult menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg, vaid sinna hulka on arvestatud ka dokumendi koostamisega seotud toimingud, nagu dokumentidega tutvumine, tõendite valimine, kostjate seisukohtadega tutvumine, analüüsimine ja suhtlemine kliendiga. Hageja on oma aruandes andnud põhjaliku ülevaate dokumentidega seotud menetlustoimingutest, mis on veenevad ja põhjendatud ning maakohus on neid hinnanud. Samuti ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajate vastuväited kohtuistungitega seotud ajakulule. Kostjate

6(7)

väide, et hageja esindaja ei valmistunud kohtuistungiks, on paljasõnaline. Kohtuistungiks ettevalmistamise raames valmistub esindaja esinemiseks istungil, täpsustab asjaolud, koostab kava, vajadusel suhtleb kliendiga jne. Antud juhul on kohtuistungiga seotud ajakulu arvestuses muuhulgas ka ajakulu istungi protokolliga tutvumiseks. Kuna kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabi teenusele kulunud aeg on 22,92 tundi, kuid leiab, et hageja esindaja põhjendatud tunnihind käibemaksuta on 120 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 2750,40 eurot. Seega hageja hüvitamisele kuluv menetluskulu kokku on 3000,40 eurot (riigilõiv 250 + õigusabi kulu 2750,40 = 3000,40), millest kummagi kostja kanda jääb 1500,20 eurot. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb rahuldada JV ja AV määruskaebus osaliselt.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.