Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
25.november 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Osaühing Sintravella hagi Kilphoone OÜ ja K. T. vastu võlgnevuse 15 545,94 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
36 216,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Sintravella (registrikood 10786390, asukoht: Hiiemäe tee 24a, Järveküla küla, Rae vald, Harjumaa 75304), seaduslik esindaja M. A.; Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kalju Hanni ( epost. [email protected]) Kostja 1: Kilphoone OÜ (registrikood 12261763, asukoht avalduses ja äriregistris: Koolimaja tee 19, Pulli küla, Sauga vald, Pärnumaa 85005), seaduslik esindaja juhatuse liige K. T.; Kostja 2: K. T. (isikukood x, elukoht: x)
Kohtuistung
06.11.2014
Kohtuistungil osalesid
Adv Hanni, K. T.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Sintravella hagi Kilphoone OÜ ja K. T. vastu solidaarselt võlgnevuse 15 545,94 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Kilphoone OÜ-lt ja K. T.’lt solidaarselt Osaühingu Sintravella kasuks 26 799,94 € (kakskümmend kuus tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa eurot ja 94 senti, millest 15 545,94 € on põhivõlg ja 11 254 € on seisuga 29.07.2014 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista Kilphoone OÜ-lt ja K. T.’lt solidaarselt Osaühingu Sintravella kasuks viivis protsendina tasumata põhivõlast (otsuse teatavakstegemise seisuga 15 545,94 €) 5% kuus (0,166% päevas) alates 30.07.2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Kalju T. kui käendaja vastutus võlgnevuse ja viivise tasumise eest on piiratud summaga 31 191,88 € (kolmkümmend üks tuhat ükssada üheksakümmend üks eurot ja 88 senti).
5.Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate Kilphoone OÜ ja K. T. kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
30.07.2014 OÜ Sintravella esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse Kilphoone OÜ-lt ja K. T.lt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja OÜ Sintravella ja kostja I Kilphoone OÜ sõlmisid 18. aprill 2012. a töövõtulepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale I tõstuki või transporditeenust vastavalt kostja I esitatud tellimustele ning kostja I kohustus osutatud teenuse eest tasuma.
14.mail 2012 väljastas kostja I garantiikirja, milles kinnitas, et garanteerib volitatud isikute poolt tellitud teenuste eest tasumise vastavalt hageja töövõtulepingu tingimustele ja hinnakirjale 10 päeva jooksul alates arve väljastamisest. Hageja täitis oma lepingulised kohustused korrektselt ja kostja I tellimusel teostas ajavahemikul 16. mai 2012 kuni 31. mai 2012 vedusid. Vedude eest väljastas hageja 31. mail 2012 kostjale I arve nr 22896 summas 12 634,84 €, maksetähtajaga 10. juuni 2012. Kostja I on arve kättesaamist kinnitanud arvel oma allkirjaga. Hageja osutas kostjale I transporditeenuseid ka ajavahemikul 01. juuni 2012 kuni 15. juuni 2012. Vedude eest väljastas hageja 18. juunil 2012 arve nr 23011 summas 2961,10 €, maksetähtajaga 28. juuni 2012. Ka selle arve kättesaamist kinnitas kostja I oma allkirjaga. Väljastatud arveid summas 15 595,94 € kostja I tähtaegselt ei tasunud.
11.detsembril 2012 sõlmisid hageja, kostja I ja kostja II kokkuleppe, mille 6.punktis kostja II võttis võla tasumise eest solidaarse kohustuse kostjaga I. Kostjad kohustusid tasuma võlgnetava summa 15 595,94 € igakuiste osamaksetega 20. oktoobriks 2013. Kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus nõuda osamaksetega viivitamise eest viivist 5% tasumata summast kuus.
24.juulil 2013 tasus kostja I võlgnevusest 50 eurot. Rohkem ei ole kostjad midagi tasunud. Edasised püüded nõuda kostjatelt võlgnevuse tasumist ei ole tulemusi andnud. Kostjad võlgnevad hagejale põhivõlana 15 545,94 €, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja arvestuste kohaselt on hagiavalduse 30.07.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 11 254 €. Hageja palub TsMS § 367 alusel kostjatelt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,166% põhinõudest päevas alates hagiavalduse
30.juulil 2014 esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUS
15.09.2014 K. T. poolt esitatud kostjate ühises vastuses ja 30.10.2014 seletuskirjas kostjad tunnistavad nõuet kostja I suhtes, kostja II vastu esitatud nõuet kostjad ei tunnista.
Kostjad selgitavad, et Kilphoone OÜ püstitas Soomes, Rauhas Parisilla OÜ tellimusel töövõtulepingu alusel pereelamu "karbi", lepingu kogumaksumus oli 65 747 €. Maja oli mõeldud tellija poolt Soome ehitusmessil müügiks, kuid tellija ei suutnud seal oma äriprojekti realiseerida, pankrotistus ning jättis Kilphoone OÜ-le 22 434 € ulatuses arved tasumata. Selle tõttu Kilphoone OÜ-l tekkisid võlad teiste ettevõtete ees, sealhulgas Sintravella OÜ ees. Väiksemad võlakohustused teiste ettevõtete ees on käesolevaks ajaks likvideeritud. Võlg Sintravella OÜ ees on siiani likvideerimata. Kostjad nõustuvad Sintravella OÜ poolt osutatud teenusega ja võla suurusega summas 15 545,94 €. Kostjad esitasid vastuväited kõrgendatud viivise nõudele, kuid 06.11.2014 kohtuistungil K. T. sai aru, et on ekslikult pidanud viivisesummaks hagiavalduses näidatud hagihinna arvestust, ning võttis vastuväite viivise suurusele tagasi, kostja I tunnistab põhivõla ja viivisenõuet täies ulatuses. Kostja II, K. T. leiab, et tema vastu hagi esitamine ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. K. T. allkirjastas kokkuleppe ainult äriühingu esindajana ega ole võtnud endale füüsilise isikuna kohustust käendajana tagada Kilphoone OÜ võlakohustuse täitmist. Kostja hinnangul 11.12.12 kokkuleppes viide "...ja ettevõtte esindaja K. T." on selgelt kirjas, et K. T. on ettevõtte esindaja ja mitte füüsilisest isikust käendaja. K. T. märgib, et küsis M. A.ilt enne kokkuleppe allkirjastamist „ja K. T. ettevõtte esindaja" sõnade tähenduse kohta ning M. A. vastas, et see on ainult ettevõtte esindaja nimi ja K. T.t füüsilise isikuna see kohustus isiklikult ei puuduta. Ka tekitas võlgniku esindajal küsitavust kokkuleppes eraldi märgitud võlgniku esindaja, mille peale väitis M. A., et see on lihtsalt nende ettevõttes selline kokkulepe vorm. Võlgniku esindaja usaldas hageja väidet ja kirjutas kokkuleppele alla. Sellest tulenevalt ei saa ka K. T. nõustuda isikliku kaasvastutusega võla tasumisel võlausaldajale. Kui hageja oleks soovinud kokkuleppe p.6-le käendust kostjalt kui füüsiliselt isikult, oleks hageja pidanud sõlmima kostjaga füüsilise isiku käenduslepingu, mitte aga ettevõtte esindajana võtta kostjat kui füüsilist isikut solidaarvõlgnikuna. Kahjuks Kilphoone OÜ ei ole suutnud likvideerida oma võla kohustust Sintravella OÜ ees. Mitmed äriprojektid on seiskunud või ära jäänud objektiivsetel põhjustel, vaatamata sellele, et Kilphoone OÜ on püüdnud teha kõik endast oleneva, et projektid realiseeruksid ja võlad saaksid kustutatud. Kahjuks Sintravella OÜ ei ole nõustunud Kilphoone OÜ-ga mingeid kokkuleppeid sõlmima, mis seab ohtu kostja I järgnevate projektide, mille osas käivad võimalike koostööpartneritega läbirääkimised, realiseerumise ja vähendab kostja I võimet võlga tasuda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.
2.Võlgnevus tuleneb hageja ja kostja I vahel 18.04.2012 sõlmitud töövõtulepingust: hageja on osutanud kostja I tellimusel transpordi- ja veoteenust, kuid kostja I on jätnud selle eest esitatud arved tasumata. Poolte vahel ei ole vaidlust võlasumma suuruse osas. Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel pärast võlgnevuse tekkimist 11.12.2012 sõlmitud kolmepoolne kokkulepe (toimikus lk 14), mille punktis 1 sisaldub kostja I võlatunnistus 15 595,94 € võlgnemise kohta. Hageja 06.11.2014 kohtuistungil kinnitas, et tema nõue tugineb nimetatud kolmepoolsele kokkuleppele. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et võlatunnistuses nimetatud põhinõudest on kostja I tasunud 50 € ning siiani on tasumata 15 545,94 €.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et 11.12.2012 pooltevaheline kokkulepe on käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena, milles põhivõlgnik, kostja I, tunnistab võlasummat ja kohustub selle tasuma kokkulepe punktis 2. märgitud maksegraafiku kohaselt hiljemalt 20.10.2013. Seda kohustust kostja I täitnud ei ole.
4.Kohus leiab, et 11.12.2012 kokkulepe sisaldab hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingut. Kostja II vastuväited, et käendus on õigustühine, kuna kostja II on lepingule alla kirjutanud üksnes võlgniku esindajana, ei ole põhjendatud. Kokkuleppes on selgelt välja toodud, et kokkuleppe osalisteks on võlgnik Kilphoone OÜ, võlgniku esindaja K. T. ning võlausaldaja OÜ Sintravella. Kokkuleppe punkt 6 on sõnastatud järgmiselt: „Võlgniku esindaja võtab endale kohustuse täita võlgnevus solidaarselt võlgnikuga. Võlgniku esindaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 31 191,88 eurot (summa sõnadega: kolmkümmend üks tuhat ükssada üheksakümmend üks eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti). Selliselt vastab kokkulepe K. T. kui füüsilise isikuga sõlmitud käenduslepingule. Kohtu hinnangul oli K. T. võlgniku esindajana huvitatud põhivõlgniku kohustuse täitmise ajatamisest ning seetõttu on põhimõtteliselt õige kostja käsitus, et ta sõlmis kokkuleppe võlgniku esindajana. See ei välista aga, et kokkuleppest tulenevad kohustused ka kostjale II endale kui füüsilisele isikule.
5.Käenduskokkulepe võib sisalduda ka muus lepingus, see ei pea olema eraldi lepinguna vormistatud, nagu kostja II ekslikult arvab. Käenduskokkulepe on vormistatud kirjalikult, kokkuleppe tekstist tervikuna on käendatav kohustus selgelt tuvastatav ning kokkulepe sisaldab kostja II vastutuse piirmäära. Seega vastab kokkulepe VÕS § 142 lg-tes 1 ja 3 sätestatud käenduslepingu nõuetele.
6.Paljasõnalised ja põhistamata on kostja II väited, et kostja ei ole kokkulepet füüsilise isikuna allkirjastanud, ta ei saanud aru, et lepingust tuleneb käenduskohustus talle endale ning ka hageja esindaja kinnitas talle vastupidist. Asjaolu, et K. T. on kokkuleppe punktis 6 tähistatud „võlgniku esindajana“ ei välista K. T. poolt käenduskohustuse võtmist füüsilise isikuna. Kokkuleppe sissejuhatuses on K. T. eraldi lepinguosalisena selgelt välja toodud ning seejuures on sulgudes märgitud, et K. T.t nimetatakse kokkuleppe tekstis edaspidi „võlgniku esindaja“. Kokkuleppe sõlmimisel puudunuks vajadus K. T. eraldi lepinguosalisena esile tõstmiseks, kui ta osalenuks kokkuleppes üksnes võlgniku esindajana ning talle endale kokkuleppest mingeid kohustusi ei tulenenuks. Kokkuleppe punktis 7 on märgitud, et võlgnevuse täielikul tasumisel lõppevad kõik võlgnevusest tulenevad võlausaldaja nõuded võlgniku ja võlgniku esindaja vastu. Ka sellest pidi K. T. jaoks olema selge, et kokkuleppest tulenevad kohustused ka talle kui füüsilisele isikule. Kokkuleppe on K. T. allkirjastanud nii võlgniku nimel kui võlgniku esindaja nimel. Seejuures ei pidanud kostja II kokkuleppe kehtivuseks seda allkirjastama kaks korda, kogu lepingu teksti tervikuna hinnates on selgelt tuvastatav, et K. T. kirjutas alla nii äriühingu esindajana kui ka K. T. kui füüsilise isiku nimel. Ettevõtjana ja äriühingu osaniku ning juhatuse liikmena tegutsevat K. T.t tuleb lugeda vähemalt keskmiselt mõistlikuks ning teo- ja otsustusvõimeliseks inimeseks. Kostja II väited, et ta ei saanud aru, milliseid kohustusi kokkulepe sisaldab, ei vasta ilmselt tõele ja on esitatud pahatahtlikult eesmärgiga vastutusest vabaneda. Kostja kannab riski, et allkirjastab lepingu, selle teksti süvenemata ja andmata endale aru, milliseid kohustusi lepingu allkirjastamine kaasa toob. Väidetav mittearusaamine ei anna alust lugeda lepingut õigustühiseks.
7.Kostja II sisuliselt väidab, et hageja esindaja pettis või eksitas teda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 järgi eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Juhul, kui hageja esindaja tõepoolest viis kostja II enne kokkuleppe sõlmimist eksitusse või pettis teda, andes eksitavat infot nagu kostjale II endale sellest kokkuleppest mingeid kohustusi ei teki, pidi kostja II lepingu tekstisse tavapärase hoolsusega süvenemisel selgelt aru saama, milliseid kohustusi ja kellele leping kaasa toob. Asjaolu, et kostja väidetavalt küsis hageja esindajalt selgitusi lepingu konkreetsete tekstilõikude tähenduse kohta, näitab, et kostja tegelikult süvenes lepinguteksti ja sai aru, et kokkuleppega võtab ta ka endale kohustusi. Kostja väide, et ta tekkinud kahtlustele
vaatamata usaldas hageja esindajat ja sõlmis kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt, ei ole eluliselt usutav.
8.Lisaks näeb TsÜS § 90 lg 1 ette pettuse või eksimuse teel sõlmitud tehingute tühistamise võimaluse. Tulenevalt TsÜS § 98 lg-st 1 ja § 98 lg 1 p-st 2 tuleb tehingu tühistamiseks esitada avaldus teisele poolele pettusest või eksimusest teadasaamisest alates kuue kuu jooksul. Kostja II sai tema vastu nõude esitamisest teada hiljemalt hageja 19.09.2013 e-kirjast (lk 54-55). Samal ajal pidi kostja II teada saama ka väidetavast pettusest või eksimusest lepingu sõlmimisel. Seega kokkuleppe tühistamise 6-kuuline tähtaeg lõppes 19.03.2014. Kostja II ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppe tühistamiseks avaldust hagejale ei esitanud. Seega on kostja kaotanud õiguse tugineda hagimenetluses sellele, et sõlmis kokkuleppe pettuse või eksimuse tõttu. Eeltoodu alusel ei anna kostja II vastuväited alust hagi tema suhtes rahuldamata jätmiseks.
9.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Leping tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuste täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjad ei ole põhivõla suurusele vastu vaielnud, kostja I on tema vastu esitatud hageja nõudeid täies ulatuses tunnistanud. Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause võimaldavad hagejal nõuda kostjalt raha maksmisega viivitamise eest viivist lepingus sätestatud määras. Pooled on kokkuleppe punktis 4 on ette nähtud hageja õigus nõuda viivist 5% võlgnetavast põhivõlast kuus (0,166% päevas). Hageja arvestas viivist alates maksegraafikus sätestatud esimese osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesumma arvutamisel on arvesse võetud ka 24.07.2013 võla osalist tasumist summas 50 €. Kostjad hageja viivisearvestusele ega viivisemäärale vastuväiteid ei esitanud. Hageja taotleb alates hagi esitamisest viivise välja mõista protsendina põhivõlast kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Selliselt viivisenõude esitamist lubab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367. Kostjad viivisenõudele vastuväiteid ei ole esitanud. 06.11.2014 istungil K. T. võttis oma varasema vastuväite suurendatud viivise kohta tagasi, saades aru, et oli ekslikult pidanud viivisesummaks hagi hinda. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue kogu ulatuses põhjendatud ja õige.
11.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Praeguses asjas on pooled kokku leppinud käendaja ja põhivõlgniku solidaarses vastutuses. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning mõistab põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise, kui ka alates hagi esitamisest viivise protsendina põhivõlast hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja. VÕS § 142 lg 3 ja poolte kokkuleppe punkti 6 alusel on K. T. vastutus käendajana piiratud summaga 31 191,88 €.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad kohtukulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagejal on õigus taotleda kohtult menetluskulude kindlaksmääramist kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ning avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.