Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tasuda osaühing INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX.

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. Võlgniku poolt enne maksejõuetuse tekkimist teostatud küsitavaid tehinguid oleks võimalik analüüsida täpsemalt pankrotimenetluse käigus, kuid see eeldab pankrotimenetlusest huvitatud isikute poolt pankrotimenetluse kulude katmist, mida käesoleval juhul pole soovitud teha. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 10.11.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina selleks ettenähtud kontole XXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2500 eurot hiljemalt 19.11.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud ei ole. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina nõutud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud asjaolud, mis viitavad raskele juhtimisveale võlgniku juhatuse liikmete poolt. Aruandes esile toodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et antud juhul on esinenud raske juhtimisviga, kuivõrd juhatuse liige pole korraldanud raamatupidamist seaduses ettenähtud korras, pole esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust ning on vahetult enne maksejõuetuse tekkimist võõrandanud ettevõtte vara ja välja võtnud ettevõtte sularaha seni tuvastamata eesmärgil. Juhatuse liige pole sealjuures esitanud ajutise halduri poolt nõutud infot ega teinud koostööd ajutise halduriga. Kohus leiab, et võlgniku majandustegevuse puhul on esinenud tegevusetus juhatuse liikme poolt, mille tagajärjel pole korraldatud võlgniku raamatupidamist seaduses ettenähtud nõuetele vastavalt ega esitatud õigeaegselt pankrotiavaldust. Kohus leiab, et raamatupidamise korraldamatus, võlgniku juhtorgani tegevusetus ning küsitavate tehingute tegemine juhatuse liikme poolt võlgniku varaga, on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud tegude puhul on tegemist vähemalt juhatuse liikme raske hooletusega ettevõtte juhtimisel. Kohus märgib täiendavalt seda, et antud juhul on ajutine haldur aruandes viidanud ka võimalike süütegude (karistusseadustiku §§ 3811, 384 ja 3851 mõttes) toimepanemisele võlgniku poolt seoses maksejõuetuse tekkimisega. Kohus leiab, et ilmnenud asjaolude pinnalt on põhjendatud kohustada ajutist haldurit PankrS § 28 lg 1 alusel teavitama politseid või prokuröri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pandud kuriteo tunnustega teo ilmnemisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku

dokumentatsioon anda kümneks aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liige XXX (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 55 eurot, mille hulgas on käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Kohus märgib selgitavalt, et PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Kohus lähtub eeltoodud sättest ajutise halduri tasu väljamõistmisel. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab XXXOÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb tasu maksta osaühing INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 755 eurot (1152 eurot – 397 eurot) ja vajalike kulutuste hüvitise 55 eurot, kokku 810 eurot, välja võlgnikult XXXOÜ-lt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.