6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldaja esitas 04.09.2013 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Avaldajale kuulub Harjumaal, Keila vallas, Käesalu külas asuv kinnistu nimetusega Uus-Hansu (registriosa 6222502, katastritunnus 29503:001:0017). Nimetatud kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Uus-Hansu kinnistult pääseks avalikult kasutatavale teele üle Harjumaal, Keila vallas, Laulasmaa külas asuva Aiandusühistu Juku üldmaa kinnistu (registriosa 8411202, katastritunnus 29503:026:0001). Kinnistu A/Ü Juku üldmaa, mis kujutab endast teed, on aga piiratud aia ja väravaga, mistõttu avaldaja ei saa seda käesoleval ajal avalikule teele juurdepääsuks kasutada. Avaldaja kinnitas, et läbirääkimisi puudutatud isikuga A/Ü Juku on peetud juba alates 2009. aastast, kuid kokkuleppele ei ole käesoleva ajani jõutud. Kuivõrd A/Ü Juku ei ole nõus avaldajale juurdepääsu võimaldama, palus avaldaja juurdepääsu määrata kohtul. Avaldaja leidis, et nimetatud tee kasutamine juurdepääsuteena ei tekita kahju ega ole koormav puudutatud isikule A/Ü Juku, kuivõrd A/Ü Juku üldmaal olevat teed kasutavad avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks kõik A/Ü Juku 45 liiget. Kuivõrd avaldaja soovib Uus-Hansu kinnistule ehitada üksnes ühe elamu koos seda teenindavate hoonetega, ei suureneks oluliselt ka tee liikluskoormus. Isegi juhul, kui avaldaja sooviks kinnistule rajada elamurajooni, saab kohustatud isiku palvel juurdepääsutee tingimused alati uuesti üle vaadata.
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122 Avaldaja kinnitas kohtule, et tal ei ole plaanis rajada Uus-Hansu kinnistule uuselamurajooni, ning seega ei pea avaldaja uue tee rajamist mõistlikuks, kuna juurdepääsuteed hakkab kasutama vaid üks leibkond. Avaldaja hinnangul muud maakorralduslikku võimalust juurdepääsu tagamiseks ei ole. Kuigi A/Ü Juku poolt pakutud võimalus juurdepääsuks läbi Kassikäpa tee oleks linnulennult lühem, ei oleks see maakorralduslikult võimalik. Samuti, kuivõrd arvestuslikult tõuseks A/Ü Juku üldmaal asuva tee koormus üksnes ligikaudu 2,2%, ei oleks mõistlik ehitada täiesti uut teed. Avaldaja leidis, et käesoleval juhul puudub vajadus A/Ü Juku üldmaal olevat teed laiemaks ehitada, samuti lõhkuda värav ja rajada uus väravasüsteem. Avaldaja sõnul ei hakka juurdepääsuteel liiklema rasketehnika, samuti puudub vajadus kasutada seda ehitamisel. Avaldaja hinnangul ei vähene ka A/Ü Juku üldmaa väärtus, sest sisuliselt midagi ei muutu. Teed hakkab kasutama 45 omaniku asemel 46 omanikku, mis aga kinnistu väärtust ei mõjuta. Avaldaja leidis, et A/Ü Juku väide, et kinnistul asuva tee äärde jäävate kinnistute omanikele tekib kahju, ei ole asjakohane. Lisaks kinnitas avaldaja, et ta on nõus juurdepääsu eest maksma tasu. Avaldaja hinnangul peaksid kõik tee kasutajad kandma tee hooldamisega jms seotud kulutusi proportsionaalselt. Avaldaja ei ole nõus tasuma ühekordset juurdepääsutasu summas 11 244,98 eurot, kuna ühele leibkonnale juurdepääsutee tagamiseks ei ole vaja ehitada uut väravat, paigaldada värava automaatsüsteemi ega rekonstrueerida või suuremaks ehitada olemasolevat teed. Avaldaja oli nõus puudutatud isikule A/Ü Juku tasuma iga-aastast juurdepääsutasu 36,00 eurot. 19.02.2014 toimunud vaatlusel kinnitas avaldaja esindaja, et kinnistu omanik kavatseb ühistusisest teed kasutada oma igapäevaseks liikumiseks sõiduautoga. Ehitamise ajal sooviks omanik ehitusmaterjali vedamiseks kasutada veokit, seega soovitakse juurepääsuks kasutada B- ja C-kategooria sõidukeid. Esindaja leidis, et olemasolev tagumine värav ei vaja uuega asendamist. Piisav on, kui see värav korda tehakse. Kuivõrd värav jääb ühe perekonna kasutada, on nad ise huvitatud, et värav saaks alati suletud. Avaldaja hinnangul ei ole põhjendatud, et värav peaks olema automaatselt suletav elektroonilise süsteemi kaudu. Aiandusühistu Juku seisukoht ja vastuväited
2.A/Ü Juku leidis, et juurdepääsu määramine läbi A/Ü Juku üldmaa kinnistu ei ole õigustatud, kuna käesoleval juhul ei ole täidetud AÕS § 156 lõikest 1 tulenevad eeldused. Samuti ei ole juurdepääsu määramine läbi A/Ü Juku üldmaa otstarbekaim variant, kuna avalikule teele pääseb läbi teise, lähemalasuvama kinnistu. A/Ü Juku hinnangul peaks käesolevas asjas kohaldama AÕS § 156 lõiget 2, kuna avaldaja kinnistu varasem omanik pääses avalikult kasutatavale teele läbi kinnistu katastritunnusega 29503:001:0005, kasutades Kassikäpa tee lõiku nr 1, mida kasutavad praegu kõik Uus-Hansu kinnistu naabruses asuvate kinnistute omanikud. A/Ü Juku väidete kohaselt on tagatud juurdepääs Uus-Hansu kinnistule vastavalt väljakujunenud tavale teistkaudu kui läbi A/Ü Juku üldmaa. Avaldaja maaüksus tekkis Metsahansu maaüksuse jagamisel, kusjuures Metsahansule oli ligipääs olemas Kassikäpa tee kaudu. Lisaks leidis A/Ü Juku, et avaldaja, kes tegeleb uusarendusega, on kohustatud avalikule teele juurdepääsuks rajama tee ise. Juurdepääsuna soovitud tee puhul on tegemist ühistu liikmete ühiskasutuses oleva aiaga piiratud alaga, mis tagab sealsete elanike turvalisuse ja privaatsuse. A/Ü Juku üldmaale pääsevad vaid seal asuvate kinnistute omanikud, kellel on elektriga avanevate väravate avamise võimalus. Tupiktee lõpus asuv värav on maasse vajunud ja üksnes raskustega, jõudu kasutades, avatav. A/Ü Juku üldmaa läbikäidavaks muutmine vähendaks ka kõigi 45 kinnistu väärtust, kuna teed hakkaks lisaks Uus-Hansu kinnistu omanikule kasutama ka veel tema pereliikmed, 3(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122 sõbrad, tuttavad, külalised, samuti hoonet teenindav transport (näiteks prügi-, fekaali- ja küttetransport). Samuti takistaks juurdepääsu määramine umbtee lõppu majandushoone rajamist, mis A/Ü-l Juku plaanis oli, kuid mille kooskõlastuse Keila Vallavalitsus 25.09.2013 tühistas. A/Ü Juku hinnangul peab juurdepääsu määramisel läbi A/Ü Juku üldmaa tegema suuri kulutusi, näiteks ehitama asfalttee laiemaks, lõhkuma vana värava ja rajama uue väravasüsteemi, vajalik on tee rekonstrueerimine ja laiendatud osa asfalteerimine. Juhul kui kohus rahuldab avaldaja avalduse ja määrab juurdepääsu läbi A/Ü Juku üldmaa, peaks avaldaja tasuma ühekordselt makstava juurdepääsutasu 73 079,64 eurot (väravasüsteemi ja uue värava rajamine 4 386,43 eurot, asfaltkate 285,00 eurot, tee rekonstrueerimine ja asfalteerimine 61 302,00 eurot, värava automaatsüsteem 1 882,20 eurot, tagumise värava elektroonilise süsteemi datapakett 23,50 eurot ja 1/46 osa peavärava datapaketi maksumusest, s.o 0,51 eurot). Lisaks ühekordselt makstavale juurdepääsutasule palus A/Ü Juku, põhjusel, et avalduse rahuldamine tähendab ka umbes 150 ruutmeetrise krundi kasutamisvõimaluse täielikku minetamist, mõista avaldajalt selle eest välja ka hüvitis summas 5 200,00 eurot (780 ruutmeetrise kinnistu hind Laulasmaal on 27 000,00 eurot). Lisaks tuleks A/Ü Juku hinnangul avaldajal hüvitada ka kinnistute väärtuse langus. Hüvitise suurus peaks olema 2 000,00 eurot iga kinnistu omanikule ehk kokku 90000,00 eurot, mis väljendab A/Ü Juku kinnistuomanike kinnistute väärtuse langust A/Ü Juku üldmaa läbikäidavaks muutmisel. 05.03.2014 jäi A/Ü Juku selle juurde, et iga-aastane juurdepääsutasu peaks olema 86,47 eurot. A/Ü Juku tahab raha saada ka proportsionaalselt juba loodud tee eest. Seejuures möönis esindaja, et uut teed tegelikult ei ole vaja rajada, samuti ei ole olemasolevat teed vaja laiendada ega asfalteerida. Puudutatud isiku Keila valla Keila Vallavalitsuse seisukoht
3.Kohus kaasas menetlusse kohaliku omavalitsuse Keila valla, Keila Vallavalitsuse kaudu, kes soovitas kaaluda ka teisi võimalikke variante Uus-Hansu kinnistule juurdepääsu tagamiseks avalikult kasutatavale teele. Keila Vallavalitsuse esindaja Risto Ling selgitas, et majandushoone ehitusluba tühistati seepärast, et saadi teada, et käimas on kohtuvaidlus, ning avastati, et plaanitavat majandushoonet soovib A/Ü Juku ehitada tee maa-alale. Lisaks polnud ühistu esitanud vallale majandushoone korrektset asendiplaani. Teiste puudutatud isikute seisukohad ja vastuväited
4.Puudutatud isik KN teatas kohtule, et Harju rajooni TSN TK aianduskooperatiivide osakonna juhataja sõnul pidi nn Juku-taguste alade elanikud üldkasutatavale teele pääsema läbi Juku kooperatiivi. Seega on A/Ü Juku kohustatud võimaldama avaldajale juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Oluline on ka asjaolu, et läbi KN-ile kuuluva kinnistu tuleks ehitada täiesti uus tee, aga A/Ü Juku üldmaalt juurdepääsu määramise korral oleks avaldajal tarvis ehitada teed juurde üksnes 10-15 meetrit. KN-i sõnul sõitis ka tema varem avalikult kasutatavale teele A/Ü Juku üldmaa kaudu, kuid ühel päeval pani A/Ü Juku tee kinni.
5.Puudutatud isik AJ selgitas, et ta ei ole vastu avaldaja soovile kasutada A/Ü Juku asfalteeritud siseteed juurdepääsuks avalikule teele, kui see toimub kokkuleppe alusel mõistlikel tingimustel. Sissesõit peaks toimuma kaugjuhitavalt avaneva väravaga, mille paigaldab avaldaja, samuti peab ta osalema tee hooldamise ja valgustamisega seotud kulude kandmisel. AJ avaldas, et tee kasutamise kulud kvartalis on 25,00 eurot, tasu sisse kuulub prügimajandus, tee hooldus, valgustus ja arvatavasti ka maamaks.
6.Puudutatud isikud TS, JS, ET ja GT kinnitasid, et nende hinnangul on avaldus põhjendatud, ja et ligipääs Uus-Hansu kinnistult avalikult kasutatavale teele peaks toimuma üle
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122 A/Ü Juku üldmaa. Kassikäpa teed ei saaks avaldaja kasutada, kuna ta peaks sõitma läbi 4 majapidamise hoovide, kuhu on tihedalt ehitatud nii elumajad kui ka abihooned. GT selgitas, et nõukogude ajal liikusid kõik oma taludeni läbi A/Ü Juku väravate. Kui aga krundid erastati, pandi värav ühel päeval lukku ning öeldi, et minge koju kustkaudu tahate. ET kinnitas, et varem käidigi Uus-Hansu kinnistule läbi A/Ü Juku üldmaa ja ütles, et Kassikäpa tee rajati valla kuludega elamuteni saamiseks.
7.Puudutatud isik KT leidis, et avaldus on õigustatud, kuna ka Hansu kinnistu endine omanik kasutas A/Ü Juku üldteed, kusjuures ülejäänud naabritele sulges A/Ü Juku tee 2007.a., mistõttu rajati ka Kassikäpa tee. Maakohtu kohtumääruse põhjendused
8.Harju Maakohus otsustas rahuldada avalduse osaliselt ning määrata Uus-Hansu kinnistule tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavale teele läbi A/Ü Juku üldmaal asuva tee. Maakohus määras Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 6222502 sisse kantud Uus-Hansu kinnistu (asukohaga Käesalu küla, Keila vald, Harjumaa) tähtajatu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaokskonna kinnistusregistri registriossa nr 8411202 sisse kantud kinnistul A/Ü Juku üldmaa (asukohaga Laulasmaa küla, Keila vald, Harjumaa) asuva tee kaudu järgmistel tingimustel. Juurdepääsu õigusega koormatud alaks loeti A/Ü Juku üldmaal asuv tee katastritunnusega 29503:026:0001. Juurdepääs määrati kinnistu nr 6222502 igakordse omaniku, tema pereliikmete ja külaliste kasuks (v.a maja ehitamise perioodil, mil teed võivad kasutada ka muud isikud avaldaja nõusolekul), õigusega kasutada seda ööpäevaringselt jalgsi ning B- ja C-kategooria sõidukitega, jälgides liiklusseaduses reguleeritud “Õueala” kohta sätestatud piiranguid. Kinnistu nr 6222502 igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma kinnistu nr 8411202 igakordsele omanikule tasu 100,00 eurot aastas alates juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisest, kusjuures tasu tuleb maksta iga aasta eest ette. Maakohus otsustas tuvastada puudutatud isiku Aiandusühistu Juku kohustuse anda nõusolek märke kandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 8411202 III jakku kinnistu nr 6222502 juurdepääsuõiguse kohta kinnistu nr 6222502 igakordse omaniku kasuks eelnevalt väljatoodud tingimustel. Maakohus otsustas lugeda Harju Maakohtu poolt tuvastatud puudutatud isiku, Aiandusühistu Juku kohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku Aiandusühistu Juku nõusolekuks kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 341 lõike 1 tähenduses, mis on õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtulahendi alusel. Kõik menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Kohus leidis, et selleks, et kohaldamisele tuleks AÕS § 156 lg 2, tuleb tuvastada väljakujunenud tava kinnisasjani pääsemiseks. Puudutatud isikute KT-u, GT-u, KN-i ja ET-a sõnul kasutati avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks varem just A/Ü Juku üldteed. Lisaks näitas vaatlusel A/Ü Juku juhatuse liige AS kohtule projektplaani, mille kohaselt pidi A/Ü Juku aia tagant rajatama uus tee, mis oleks kulgenud otse maanteeni. See tähendab muuhulgas, et Kassikäpa teed ei olnud plaanis rajada. KT kinnitas, et ka Hansu kinnistu endine omanik kasutas avalikult kasutatavale teele saamiseks just A/Ü Juku üldteed. Kuna aga A/Ü Juku sulges nimetatud tee 2007.a., rajati Kassikäpa tee. A/Ü Juku väitis aga, et Uus-Hansu kinnistule, mis on tekkinud jagamise teel, on pääsenud just läbi Kassikäpa tee. Nimelt kasutas nimetatud teed avaldaja kinnistu varasem omanik, samuti kasutavad seda kõik Uus-Hansu kinnistu naabruses asuvad kinnistud. A/Ü Juku väited käisid aga värava sulgemisele järgneva perioodi kohta, kui nn Jukutaguste elanikud enam A/Ü Juku üldteed kasutada ei saanud. Kohus leidis, et käesolevas asjas on tõendatud, et vastavalt väljakujunenud tavale on pääsetud Uus-Hansu kinnistule ajalooliselt
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122 just läbi A/Ü Juku üldtee. Seepärast ei saa kohaldamisele tulla AÕS § 156 lg 2, vaid kohus juhindub asja lahendamisel AÕS § 156 lg-st 1. Kohus asus seisukohale, et juurdepääsutee määramine läbi linnulennult lühema Kassikäpa tee ei ole käesoleval juhul õigustatud, kuivõrd see ei ole maakorralduslikult võimalik. Kohus tuvastas 19.02.2014 toimunud vaatlusel, et Kassikäpa tee, mis oleks teine võimalik juurdepääs avaldajale kuuluvale kinnistule, asub väga tihedalt asustatud alal, kus üksteise vahetus läheduses asuvad GT-le, ET-le, JS-le ja TS-le kuuluvatele kinnistutele rajatud ehitised (nii hooned kui ka rajatised), misjuures kulgeks tee otse läbi majade vahel asuvate hoovide. Kohus leidis, et juurdepääsu määramine läbi Kassikäpa tee takistaks nende kinnistute terviklikku kasutamist ja piiraks olulisel määral omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist PS § 32 tähenduses. Kohtu hinnangul ei kaalu käesoleval juhul avaldaja huvi pääseda Uus-Hansu kinnistult avalikult kasutatavale teele üles Kassikäpa tee ümber asuvate kinnistute omanike omandiõiguse piiramist, seda ka põhjusel, et käesoleval juhul on juurdepääs teise kinnisasja kaudu (A/Ü Juku üldmaa) selle omanikule vähem koormavam. Kohus leidis, et uue tee rajamine ei ole otstarbekas. Avaldaja kinnitas, et ei rajata uuselamurajooni, vaid ehitatakse üksikelamu. Läbi A/Ü Juku üldmaa toimuva juurdepääsu korral on tarvis juurde ehitada u 10-15 m teed, mitte aga täiesti uus tee, mis juhtuks aga siis, kui määrata juurdepääs mõne teise kõrvalasuva kinnistu kaudu. Avaldaja kinnitas, et kuna A/Ü Juku üldteed hakkaks kasutama vaid üks leibkond, tõuseks nimetatud tee koormus ca 2,2%. Kohus kaalus erinevate kinnistute kaudu uue tee rajamist Uus-Hansu kinnistuni, kuid arvestades omandi puutumatuse põhimõtet ja koormatava kinnisasja omaniku huve, leidis kohus, et uue tee rajamine on ebaotstarbekas. Kohus leidis, et avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb rahuldada ning määrata A/Ü Juku üldmaal asuv tee Uus-Hansu kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsuteeks. Kohus tuvastas vaatluse käigus, et A/Ü Juku üldmaal asuv tee on heas seisukorras ja seda kasutavad oma kinnistutele pääsemiseks kõik A/Ü Juku liikmed. Tee ise on suures osas kinnistutest hekkidega eraldatud, mistõttu ei väheneks avaldajale juurdepääsu tagamisega nimetatud teelt A/Ü Juku liikmete privaatsus, samuti ei suureneks oluliselt müratase ega tolmusaaste. Tupiktee lõpus asuv värav on avatav ning värava võimalikku kasutamist tõendasid ka mõlemal pool väravat olnud värsked autorataste jäljed. Kohus leidis, et Uus-Hansu kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele on võimalik kõige vähem koormaval viisil just läbi A/Ü Juku üldteel asuva tee, mis tagab avaldajale juurdepääsu A/Ü Juku omandiõigust olulisel määral kitsendamata ja A/Ü-le Juku märkimisväärseid kohustusi ja kulutusi juurde toomata. Kohus, juhindudes AÕS § 156 lg-st 1, määras juurdepääsutee täpsed tingimused. Kuivõrd avaldaja kinnistule muu juurdepääs puudub ja kohus tuvastas vaatlusel, et aeg-ajalt kasutavad ka A/Ü liikmed ise raskemaid veokeid ja vastavalt kohtule esitatud ekspertarvamusele ei tohiks teele lubada üksnes üldvõrgu teedel liiklevaid 10-tonnise teljekoormusega veokeid, misjuures nende veokite liiklemine tuleks kõne alla erandkorras kuival aastaajal või talvel, tuleb avaldajale määrata juurdepääs nii jalgsi kui ka B- ja C-kategooria sõidukitega ööpäevaringselt. Avaldaja on kohustatud A/Ü Juku üldteel asuva tee kasutamisel jälgima liiklusseaduses reguleeritud „Õueala“ kohta sätestatud piiranguid. Teed võivad kasutada ööpäevaringselt lisaks avaldajale üksnes tema pereliikmed ja külalised (v.a maja ehitamise perioodil, mil võivad teed kasutada ka muud isikud avaldaja nõusolekul). A/Ü Juku palus kohtul avaldajalt välja mõista ühekordse tasu, hüvitis kinnistu(te) väärtuse languse eest ja krundi kasutamisvõimaluse minetamise eest, samuti iga-aastane tasu juurdepääsutee kasutamise eest. Kohus võttis seisukoha iga A/Ü Juku poolt nõutud summa osas. Kohus oli seisukohal, et ühekordse tasu nõudmine avaldajalt ei ole A/Ü Juku poolt õigustatud ning seepärast ei mõistnud kohus seda hüvitist avaldajalt välja. Võttes arvesse
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122 vaatluse käigus selgunud asjaolusid, leidis kohus, et uut teed ei ole vaja rajada, samuti ei ole vaja olemasolevat teed rekonstrueerida ning muuta laiemaks ega asfalteerida. Vaatluse käigus tuvastas kohus, et tupiktee lõpus asuval maa-alal, mille asfalteerimist A/Ü Juku avaldajalt nõudis, ei esine märkimisväärset pori vms ja nimetatud maa-ala saab otstarbekohaselt kasutada ka ilma seda asfalteerimata. Ka ei ole tarvis rajada uut väravasüsteemi, kuna tagumine värav ei pea olema tingimata automaatselt avatav, nagu seda on eesvärav. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et avaldajale juurdepääsu võimaldamine ei eelda mingite tavapärasest erinevate tööde tegemist ega kulutuste kandmist. Kohus leidis, et A/Ü Juku poolt soovitud hüvitis kinnistu(te) väärtuse languse eest on, arvestades Uus-Hansu kinnistu väärtust ja asjaolu, et avaldajale juurdepääsu tagamine ei mõjuta oluliselt kinnistu turvalisust, ebamõistlikult suur ja hea usu põhimõttega vastuolus. Kuna A/Ü Juku ei ole välja toonud ega tõendanud kinnistu(te) väärtuse langust, ei kuulu käesoleval juhul soovitud hüvitis väljamõistmisele. Krundi kasutamisvõimaluse minetamise eest nõutud hüvitise osas asus kohus seisukohale, et see ei kuulu rahuldamisele. Asjaolu, et A/Ü Juku soovis tupiktee lõppu ehitada majandushoone, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Keila vald tühistas kooskõlastuse, kuna hoonet sooviti ehitada tee maa-alale ning käimas oli ka käesolev kohtuvaidlus. Tulenevalt asjaolust, et tee maa-alale ei ole võimalik majandushoonet ehitada, samuti vaatlusel kohtu poolt tuvastatust, et tupiktee lõpus asuvat väravat kasutavad A/Ü Juku liikmed ka ise ja et A/Ü Juku üldtee näol on tegemist teega, mille kasutusvõimalused ei vähene ning tee teenib lisaks avaldaja kinnistule veel 45 kinnistu omanikke, asus kohus seisukohale, et A/Ü Juku hüvitisnõue krundi kasutamisvõimaluse täieliku minetamise eest ei kuulu rahuldamisele. Kohus, lähtudes juurdepääsutasu määramisel A/Ü Juku poolt väljatoodud tee hooldus- ja korrashoiukuludest, leidis, et nimetatud kulud (v.a amortisatsioonikulu) kuuluvad avaldaja poolt A/Ü-le Juku hüvitamisele. Seejuures märkis kohus, et kuivõrd tee kasutamise tasu arvestamisel tuleb võtta arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks, on põhjendatud tee kasutajate poolt kulude proportsionaalne kandmine. Võttes arvesse, et AJ tasub tee kasutamise kulusid kvartalis 25,00 eurot (prügimajandus, teehooldus, valgustus ja arvatavasti ka maamaks), leidis kohus, et iga-aastase juurdepääsutasu, hõlmates reaalseid kulutusi ja sümboolset tasu tee kasutamise eest, mõistlik suurus on 100,00 eurot aastas. Kohus märkis, et tasu tuleb maksta ette, sest sel viisil saab A/Ü Juku seda teehoiu kulude katmiseks mõistlikult kasutada. Kohus selgitas, et asjaolude muutumise korral (näiteks kinnisasjade piiride muutmine, kulutuste suuruse muutumine või kulutuste tegemine tee korrashoiuks) võib nii avaldaja kui ka A/Ü Juku esitada kohtule avalduse juurdepääsutingimuste muutmiseks või juurdepääsu lõpetamiseks või piiramiseks. Puudutatud isiku A/Ü Juku määruskaebus ja selle põhjendused
9.A/Ü Juku esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 02.07.2014 määruse ning teha uue määruse, millega jäetakse avaldus rahuldamata. A/Ü Juku on seisukohal, et AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. A/Ü Juku leiab, et avaldaja pääseb oma kinnistuni läbi teise, lähemalasuvama kinnistu. Seepärast ei oleks kohus tohtinud määrata juurdepääsu läbi A/Ü Juku üldmaa. A/Ü Juku leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada AÕS § 156 lg-t 2. Avaldajale kuuluva kinnistu varasem omanik oli ER, kes oli ühtlasi ka Hansu kinnistu katastritunnusega 29503:001:0005 omanik, millelt omakorda oli ligipääs avalikult kasutatavale teele. A/Ü Juku väidete kohaselt on avaldaja poolt omandatud kinnistult toimunud ligipääs avalikule teele alates omandamise hetkest mitte üle A/Ü Juku üldmaa, vaid vastavalt väljakujunenud tavale teistkaudu. A/Ü Juku väitis, et vaidlusaluse kinnistu endisel omanikul oli piirinaabritega kirjalik kokkulepe ligipääsutee kohta, et see
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122 kulgeb läbi Side tee (02.10.2013 seisukoha lisa 2). Seega oleks kohus pidanud kohaldama AÕS § 156 lg-t 2. Ka tõi A/Ü Juku määruskaebuses välja, et kohus luges menetlusosaliste selgitused tõenditeks, mis ei ole aga õiguspärane. A/Ü Juku hinnangul on kohus jõudnud väärale järeldusele, et ajalooliselt on tõendatud läbi A/Ü Juku üldmaa pääsemine Uus-Hansu kinnistule. Lisaks on kohus jätnud hindamata A/Ü Juku poolt esitatud vastupidist tõendava tõendi. Ka leidis A/Ü Juku, et kohus pole piisavalt põhjendanud, miks on Kassikäpa tee määramine juurdepääsuks GT-le, ET-le, JS-le ja TS-le liiga koormav ning on seega rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. A/Ü Juku leiab, et uue tee rajamine läbi Lepiku kinnistu on otstarbekas, ning et kohus on jõudnud väära järelduseni. Kohus pole oma järeldust uue tee rajamise ebaotstarbekusest piisavalt põhjendanud. A/Ü Juku hinnangul on uue tee rajamine kinnistute omanikke vähem koormavam lahendus kui juurdepääsu määramine läbi A/Ü Juku üldmaa. Ka leiab A/Ü Juku, et avaldaja ei ole tõendanud, et Uus-Hansu kinnistule ehitatakse üksikelamu. A/Ü Juku hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte plaanib niivõrd suure maa-ala müüa ühepereelamu ehitamise eesmärgil. Avaldaja puhul on tegemist uuselamurajooni arendajaga, kelle kohustus on rajada ise avalikule teele juurdepääsuks tee. A/Ü Juku hinnangul on kohus jätnud alusetult arvestamata A/Ü Juku esitatud ekspertarvamuse, mille kohaselt on A/Ü Juku üldmaad läbiv tee sobiv liiklemiseks ainult sõiduautodele ning 10tonnise teljekoormusega veokeid ei tohiks lubada sellele teele. Nende veokite liiklemine tuleks kõne alla erandkorras kuival aastaajal või talvel, kui muldkeha ja alus on külmunud. A/Ü Juku on seisukohal, et avaldaja peaks tasuma 1/46 A/Ü Juku üldmaal asuva tee omaaegse asfalteerimise kulust. Lisaks leiab A/Ü Juku, et värav avaldaja kinnistule peab olema automaatne ning sellega seonduvad kulud peab avaldaja kandma üksi. A/Ü Juku väidab, et tema huvi riivab intensiivselt olukord, kus avaldaja kinnistule viiv värav ei ole automaatselt sulguv. Suletud kinnistul on kuritegevuse tase väiksem ja seega on tegemist turvalisema elukohaga. A/Ü Juku lähtub sellest, et kui pole rajatud automaatsüsteemiga väravat, jäetakse see pidevalt lahti, seeläbi kaob suletus ja väheneb turvalisus. See aga omakorda langetab kinnistu(te) väärtust. A/Ü Juku on seisukohal, et kohus pole neid seisukohti määruse tegemisel arvesse võtnud. A/Ü Juku selle juurde, et avaldaja peaks hüvitama A/Ü-le Juku 150 ruutmeetrise krundi kasutamisvõimaluse täieliku minetamise eest 5200 eurot. Avaldaja vastuväited
Avaldaja A/Ü Juku määruskaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.
Avaldaja on seisukohal, et kohus on õigesti kohaldanud AÕS § 156 lg-t 1. Avaldaja leiab, et maakorralduslikult on ainuvõimalik juurdepääs läbi A/Ü Juku üldmaa ning see ei kitsenda A/Ü Juku enda võimalusi kasutada talle kuuluvat üldmaal asuvat teed. Avaldaja leiab, et käesolevas asjas ei kohaldu AÕS § 156 lg 2. On tõendatud, et just A/Ü Juku üldmaal asuvat teed on seni kasutatud Uus-Hansu kinnistule pääsemiseks. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei ole juurdepääsutee määramine Kassikäpa tee kaudu võimalik. Uue tee rajamine ühe majapidamise tarbeks on ebaotstarbekas. Avaldaja kinnitab, et kinnistule tuleb üks majapidamine. A/Ü-l Juku on alati õigus taotleda juurdepääsutee küsimuse ülevaatamist, kui elulised asjaolud peaksid muutuma. Avaldajal ei ole plaanis hakata A/Ü Juku üldmaal pidevalt veoautoga sõitma, see tuleks kõne alla vaid ehitamise faasis. Maakohus määras õiguse kasutada juurdepääsuteed jalgsi ning B- ja C-kategooria
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122 sõidukitega, mitte raskeveokitega. Ka A/Ü Juku poolt esitatud ekspertarvamus ei välistanud veokite liiklemist, vaid tõi välja, et neil tuleks lubada liigelda kuival aastaajal ja talvel. Avaldaja ei nõustu A/Ü Juku väitega, et viimase üldmaa väärtus väheneb olukorras, kus senise 45 leibkonna asemel kasutavad teed 46 leibkonda. A/Ü Juku üldmaa väärtus jääb avaldaja hinnangul täpselt samaks. A/Ü-l Juku ei ole lubatud ehitada majandushoonet tee maa-alale. Ka ei nõustu avaldaja A/Ü Juku poolt välja toodud 150 ruutmeetrise maatüki hinnaga, leides, et A/Ü Juku poolt välja toodud hind on liiga kõrge. Avaldaja määruskaebus ja selle põhjendused
11.Avaldaja esitas Harju Maakohtu kohtumääruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning jätta kõik menetluskulud A/Ü Juku kanda. Harju Maakohus järeldas ebaõigesti, et avaldus on rahuldatud vaid osaliselt. Maakohus rahuldas avalduse täielikult. Juurdepääsutasu määramist ei saa avaldaja sõnul vaadelda iseseisva nõudena. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mitte ühe poole nõudega. Kohus ei lähtunud juurdepääsutasu määramisel menetlusosaliste nimetatud summadest, vaid tegi otsuse sõltumatult. Isegi kui hagita menetluses on võimalik avalduse osaline rahuldamine, oleks Harju Maakohus pidanud järeldama, et avaldus rahuldati täies ulatuses. Võttes arvesse, et avaldaja poolt taotletud tasu suurus on võrreldes A/Ü Juku poolt soovitud tasu suurusega kohtu määratud tasule lähemal, leiab avaldaja, et pigem tuleks selles olukorras lugeda avaldaja tasunõue kohtu poolt rahuldatuks. Rahuldamata jäi hoopis A/Ü Juku tasunõue. TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt oleks maakohus pidanud jätma kõik menetluskulud A/Ü Juku kanda, kuivõrd nii oleks olnud see õiglane. A/Ü Juku on teadlikult käitunud õigusvastaselt ning seepärast pidi avaldaja pöörduma kohtusse. Kui A/Ü Juku oleks lubanud avaldajal kasutada avalikule teele juurdepääsuks oma teed, poleks käesolevat kohtumenetlust pidanud algatama. Kui ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on avalduse osalise rahuldamisega, siis palub avaldaja, et kohus jätaks menetluskulud tema kanda vaid osas, milles avaldust ei rahuldatud, st maksimaalselt 21,34% ulatuses. A/Ü Juku vastuväited AS Rime Kinnisvara määruskaebusele
12.A/Ü Juku palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 02.07.2014 kohtumäärust tuleb muuta osas, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega jäetakse kõik menetluskulud A/Ü Juku kanda. Ülejäänud osas tuleb jätta Harju Maakohtu määrus muutmata.
14.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus A/Ü Juku määruskaebust. A/Ü Juku hinnangul ei peaks juurdepääs Uus-Hansu kinnistule olema määratud läbi A/Ü Juku üldmaa, vaid läbi teise, Uus-Hansule lähemalasuvama kinnistu.
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas kohtuasjas ei kohaldu AÕS § 156 lg 2. Kohus leiab, et tõendatud on, et varasemalt pääses Uus-Hansu kinnistult avalikult kasutatavale teele läbi A/Ü Juku üldmaa. Puudutatud isikud KT, GT, KN ja ET kinnitasid seda. A/Ü Juku määruskaebuses välja toodud väide, et menetlusosaliste seletused ei ole tõenditeks, ei oma käesoleval juhul tähtsust. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus lugeda hagita menetluses asjaolude tõendamiseks piisavaks ka menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Käesoleval juhul on tegemist hagita asjaga. Seega saab puudutatud isikute antud seletusi lugeda tõenditeks. Lisaks tõi maakohus välja, et Uus-Hansu kinnistule pääsemist läbi A/Ü Juku üldtee kinnitab ka A/Ü Juku juhatuse liikme poolt kohtule esitatud projektplaan. Seega saab lugeda tuvastatuks, et ajalooliselt toimus vaidlusalusele kinnistule pääsemine just läbi A/Ü Juku üldtee.
16.A/Ü Juku poolt 02.10.2013 seisukoha lisana 2 esitatud tõend ei tõenda, et Uus-Hansu kinnistule pääsemiseks oleks määratud juurdepääsuteeks Side tee. Vastavast tõendist ei tulene, et muuhulgas oleks kokku lepitud ka juurdepääs Uus-Hansu kinnistule. A/Ü Juku väide, et avaldaja omandas vaidlusaluse kinnistu isikult (ER-lt), kellel on piirinaabritega kirjalik kokkulepe juurdepääsutee asukoha kohta, ei saa tingida määruskaebuse rahuldamist. Avaldaja omandas kinnistu aastal 2002. See tähendab, et aastal 2005, kui allkirjastati vastav ühiste kavatsuste kooskõlastamise ja kokkulepete sõlmimise protokoll, ei olnud ER enam Uus-Hansu kinnistu omanik. Juurdepääsutee asukoha määramisele kirjutasid alla tee ääres piirnevate kinnistute omanikud, mitte aga avaldaja. Seega ei saanud sellest dokumendist tuleneda avaldajale õigusi ega kohustusi.
17.A/Ü Juku väitis, et avaldaja poolt omandatud kinnistult on toimunud juurdepääs avalikule teele alates omandamise hetkest mitte üle A/Ü Juku üldmaa, vaid vastavalt väljakujunenud tavale teistkaudu. Seda väidet pole A/Ü Juku tõendanud.
18.A/Ü Juku on määruskaebuses tuginenud sellele, et Uus-Hansu kinnistu tekkis jagunemise teel. Kinnisasi katastritunnusega 29503:001:0007 jagati 2003. aastal kaheks: kinnisasjaks katastritunnusega 29503:001:0018 ja Uus-Hansu kinnistuks. Kohus, tuginedes käesoleva kohtuasja materjalidele, on seisukohal, et tõendatud pole, et jagunemise hetkel oleks olnud väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega just läbi kinnisasja katastritunnusega 29503:001:0018. Toimiku materjalidest nähtub, et ka kinnisasjal katastritunnusega 29503:001:0007 puudus juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Tõendatud on, et tava kohaselt toimus ligipääs avalikult kasutatavale teele hoopis läbi A/Ü Juku kinnistu. Seega ei saa kohaldamisele tulla AÕS § 156 lg 2, kuivõrd kinnisasja jagamise tagajärjel ei kaotanud UusHansu kinnistu ühendust avalikult kasutatava teega. Asjaolu, et avaldajale kuuluva kinnistu varasem omanik oli ER, kes oli ühtlasi ka Hansu kinnistu (katastritunnusega 29503:001:0005) kaasomanik (1/2 kaasomandist), ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd Hansu kinnistult avalikult kasutatavale teele ligipääsu võimalus lepiti kokku alles aastal 2005, st 3 aastat pärast seda, kui avaldaja oli saanud Uus-Hansu kinnistu omanikuks. Ka ei loo AÕS § 156 lg 2 olukorda see, et Uus-Hansu kinnistu endine omanik oli ER, ja et talle kuulus ka 1⁄2 Hansu kinnistu kaasomandist. Hansu kinnistu oli kaasomandis. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kinnistu kaasomanikud ER ja GT oleksid avaldajaga kokku leppinud, et juurdepääs UusHansu kinnistule toimub üle nende kinnistu või et vastav juurdepääsutee oleks määratud kohtu poolt. Juhul, kui kinnisasi, millele juurdepääsu taotletakse, külgnes enne jagamist kinnisasjaga, mille üheks kaasomanikuks oli ilma juurdepääsuta kinnisasja omanik, ei tähenda, et ilma juurdepääsuta kinnisasja omanikul oli automaatselt õigus kasutada juurdepääsuks kinnisasja, mille üheks kaasomanikuks oli ilma juurdepääsuta kinnisasja ainuomanik. Juurdepääsu õiguse tekkimine eeldab kaasomandis oleva kinnisasja kaasomanike kokkulepet ning sellise kokkuleppe olemasolu ei ole käesoleval juhul tõendatud.
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja on piisavalt põhjendanud kohtumääruse punktides 35-37, miks on Kassikäpa tee määramine juurdepääsuteeks puudutatud isikutele liiga koormav.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et uue tee rajamine Uus-Hansu kinnistuni on ebaotstarbekas. Avaldaja on kinnitanud, et tal ei ole plaanis kinnistule rajada uuselamurajooni, vaid üksikelamu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust lähtuda sellest, et ilma juurdepääsuta kinnisasjale rajatakse rohkem kui üks elamu. Kuivõrd ei ole alust lähtuda sellest, et avaldaja hakkaks rajama uuselamurajooni, on põhjendamatu A/Ü Juku määruskaebuse väide, et kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata “Keila valla ehitusmääruse”. Uue tee ehitamine on kohtu hinnangul ebaotstarbekas, kuna juurdepääsu määramisel läbi A/Ü Juku kinnistu peab avaldaja teed juurde ehitama u 10-15 meetrit, läbi teiste ümbruskaudsete kinnistute aga terve tee. Ka on ühe leibkonna jaoks täiesti uue tee ehitamine ebamõistlik. A/Ü Juku üldteed kasutades tõuseks selle tee koormus üksnes ca 2,2%, st 45 majapidamise asemel kasutaks A/Ü Juku üldteed 46 majapidamist. Arvesse tuleb võtta, et läbi teiste kinnistute juurdepääsutee määramise korral oleks tarvis ehitada täiesti uus tee, see aga oleks kohtu hinnangul kinnistute omanikele tunduvalt koormavam, kui on ühe lisanduva leibkonna poolt üldtee kasutamine A/Ü-le Juku. A/Ü Juku poolt 02.10.2013 esitatud seisukoha lisa 3, st avaldaja detailplaneering tee rajamise kohta, ei kohusta avaldajat uut teed rajama ega tõenda selle rajamise kohustust.
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud A/Ü Juku poolt esitatud spetsialisti arvamuse sisu. Vastavalt arvamusele ei tohiks teele lubada üksnes üldvõrgu teedel liiklevaid 10-tonnise teljekoormusega veokeid. Nende veokite liiklemine tuleks kõne alla erandkorras kuival aastaajal või talvel, kui muldkeha ja alus on külmunud. Avaldaja kinnitas, et tal ei ole plaanis hakata A/Ü Juku üldmaal pidevalt veoautoga sõitma, see tuleks kõne alla vaid ehitamise faasis. Maakohus määras õiguse kasutada juurdepääsuteed jalgsi ning B- ja Ckategooria sõidukitega, mitte raskeveokitega. Ka A/Ü Juku poolt esitatud ekspertarvamus ei välistanud veokite liiklemist. Seepärast ei saa kohus nõustuda määruskaebuse väitega, et kohus on jätnud arvestama A/Ü Juku poolt esitatud ekspertarvamuse.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse tegemisel A/Ü Juku seisukohad arvesse võtnud. Kohus jääb maakohtu põhjenduste juurde, et värav avaldaja kinnistule ei pea olema automaatne, kuna see jääb ühe perekonna kasutada, kes on ise huvitatud, et värav saaks alati suletud. Ka puudub õiguslik alus 1/46 A/Ü Juku üldmaal asuva tee omaaegse maksumuse avaldajalt väljamõistmiseks. Tee rajamiseks ei ole vaja uusi kulutusi teha. Tee rajamiseks on kulutused juba minevikus tehtud. Koormatud kinnisasja ehk A/Ü Juku kinnisasja väärtus ei vähene kohtu hinnangul juurdepääsu tõttu, st olukord, kus 45 leibkonna asemel kasutavad teed 46 leibkonda ei mõjuta A/Ü Juku üldmaa väärtust. Ka pole väärtuse vähenemise kohta esitatud tõendeid.
23.Kohus juhib A/Ü Juku tähelepanu sellele, et majandushoone ehitamise kooskõlastus tühistati, mitte ei peatatud. Kooskõlastuse andmisel ei olnud komisjon teadlik ehitise täpsest asukohast ega käesolevast kohtuvaidlusest. A/Ü Juku esitas taotluse väikeehitise püstitamiseks pärast seda, kui avaldaja oli juba avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avaldusega kohtu poole pöördunud. A/Ü Juku esitatud taotlusega ehitada majandushoone tee maa-alale ei olnud Keila Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimiskomisjon nõus. Kuivõrd tegemist on tee maaalaga, ei saa kõne alla tulla ka 150 ruutmeetrise krundi kasutamisvõimaluse täielik minetamine. Vaatluse käigus tuvastas kohus, et ka A/Ü Juku enda liikmed kasutavad vastavat ala teena. Seepärast leiab kohus, et A/Ü Juku poolt nõutav hüvitis tupiktee lõpus asuva tee maa-ala eest ei kuulu rahuldamisele.
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-41122
24.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus avaldaja määruskaebust, milles avaldaja palus muuta kohtumäärust menetluskulude jagamise osas ja jätta kõik menetluskulud A/Ü Juku kanda. Ülejäänud osas palus avaldaja jätta Harju Maakohtu 02.07.2014 määruse muutmata.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma avalduse rahuldamise kontekstis tähtsust see, kumma – kas avaldaja või puudutatud isiku poolt esitatud juurdepääsutasu suurus on lähemal kohtu poolt lõpuks väljamõistetud summale. TsMS § 172 lg 1, mis reguleerib menetluskulude jaotust hagita menetluses, ei sea menetluskulude jaotust sõltuvusse avalduse osalisest või täielikult rahuldamisest, erinevalt menetluskulude jagamist reguleerivatest sätetest hagimenetluses. Avaldaja on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 oleks maakohus pidanud jätma kõik menetluskulud A/Ü Juku kanda, kuivõrd nii oleks olnud see õiglane. Avaldaja leiab, et A/Ü Juku on teadlikult käitunud õigusvastaselt ning seepärast pidi avaldaja pöörduma kohtusse. Kui A/Ü Juku oleks lubanud avaldajal kasutada avalikule teele juurdepääsuks oma teed, poleks käesolevat kohtumenetlust pidanud algatatama.
26.Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud A/Ü Juku kanda. Avaldaja on pingutanud, et vaidlus laheneks kompromissiga, kuid A/Ü Juku pole sellele vastu tulnud. Menetluskulud on aina kasvanud, kuna A/Ü Juku keeldub võimaldamast avaldajale juurdepääsu Uus-Hansu kinnistule. Menetluse käigus pole avaldaja vastu vaielnud sellele, et juurdepääsutee kasutamise eest tuleb tal A/Ü-le Juku hüvitist maksta. Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks valmis tee hoolduse, maamaksu jms eest tasuma. Vastupidi, avaldaja on väljendanud nõusolekut tasuda 1/46 A/Ü Juku üldtee kulude eest. Võttes arvesse A/Ü Juku poolt esitatud vastuväidete sisu, miks ei võiks juurdepääsutee kulgeda mööda A/Ü Juku üldteed, ning lähtudes tegelikest faktilistest asjaoludest, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud A/Ü Juku kanda. A/Ü Juku vaidles sisuliselt alusetult avaldusele vastu ning põhjustas nii avaldusele alusetult vastuvaidlemisega kui ka rohkete põhjendamatute vastuväidete esitamisega mahuka kohtumenetluse. Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 02.07.2014 kohtumääruse osas, millega Harju Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning teeb uue määruse, millega jäetakse nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud A/Ü Juku kanda.
27.Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.07.2014 kohtumääruse muutmata. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.