Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-13248

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 25.03.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axx Sxxxxxx 638,18 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2014. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 16.05.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus keeldus 19.05.2014. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja edastas asja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Poolte seisukohad Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 26.08.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus AxxxSxxxxxx hageja kasuks välja mõista 680,40 eurot, millest moodustab 300 eurot laenu põhiosa, 50,40 eurot laenu intress, 300 eurot viivis ja 30 eurot võla sissenõudmise kulud. Alternatiivselt palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alusetult saadud 300 eurot ja viivise seadusjärgses määras summas 19,39 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid toimetati 03.09.2014. a kostja elukoha aadressil kätte kostja emale A. Sxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus loeb TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks03.09.2014. a. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2-14-13248 TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja 18.10.2013. a SMS Laen AS-iga kiirlaenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 300 eurot, intressiga 50,40 eurot ja tagasimaksetähtajaga 17.11.2013. a. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tagastanud laenuandjale laenusummat ega intressi tähtaegselt. Laenuandja on laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu põhiosa summas 300 eurot, intressi summas 50,40 eurot, laenusumma tasumisega viivitamise eest viivist summas 300 eurot ja võla sissenõudmise kulu summas 30 eurot või alternatiivselt alusetult saadud 300 eurot ja viivist seadusjärgses määras summas 19,39 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu – tarbijakrediidileping. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus leiab, et kostja ja laenuandja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu punktis 4.1 on märgitud krediidikulukuse määraks 1834,28 %. Eesti Panga poolt oktoobris 2013. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 33,29 %. Kostja ja laenuandja vahel sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.

2-14-13248 Kuna kostja ja laenuandja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, siis ei ole õiguslikult põhjendatud hageja nõue laenulepingu järgi laenu põhiosa, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulude saamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja alternatiivne nõue tühise tehingu alusel saadud summa tagastamise ja seadusjärgses määras viivise nõudes. TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu tühise laenulepingu järgi saadud summa tagastamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest, s.o alates 18.11.2013. a kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 25.08.2014. a. Kuna sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud viivismäär. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja on viivitanud krediidisumma tagastamisega 281 päeva (18.11.2013 – 25.08.2014). Sellise perioodi eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras summas 19,39 eurot (laenusumma 300 eurot x 0,023 % x 281 päeva). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 319,39 eurot, millest moodustab 300 eurot tühise laenulepingu järgi alusetult saadud summa ja 19,39 eurot viivis perioodi 18.11.2013. a – 25.08.2014. a eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.