HT hagi advokaat Anatoli Jaroslavski ja OÜ Advokaadibüroo A.Jakobson ja A.Jaroslavski vastu varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.03.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaat Anatoli Jaroslavski ja OÜ Advokaadibüroo A.Jakobson ja A.Jaroslavski apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7349,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: HT (isikukood XXXXXXXXXXXX, viibimiskoht
XXXXX XX XXXXX XXXXX, XXXX XX, XXXXX
XXXXX, XXXXX XXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Argo Küünemäe Kostja I: advokaat Anatoli Jaroslavski (Advokaadibüroo A.Jakobson ja A.Jaroslavski, Liivalaia 24, Tallinn 10118) Kostja II: OÜ Advokaadibüroo A.Jakobson ja A.Jaroslavski (registrikood 10390090, Liivalaia 24, 10118 Tallinn) Kostjate lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2014 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.
Apellatsioonkaebus rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi
vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.15.06.2012 esitas HT Harju Maakohtule kaebuse advokaat Anatoli Jaroslavski tegevuse peale. 06.07.2012 määrusega jättis maakohus kaebuse käiguta ja selgitas kaebajale, et tsiviilkohtus toimub hagimenetlus ja seega tuleb kohtule kaebuse asemel esitada seaduse nõuetele vastav hagiavaldus. Kuna kaebaja 17.07.2012 esitatud avalduses ei olnud kõik kohtu poolt osundatud puudused kõrvaldatud, jättis maakohus 17.09.2012 määrusega avalduse korduvalt käiguta. 16.05.2013 esitas HT (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse advokaat Anatoli Jaroslavski (kostja I) ja OÜ Advokaadibüroo A.Jakobson ja A.Jaroslavski (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja hagejale tekitatud varaline kahju summas 7349,83 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 2006. aastal käsunduslepingu kostja II advokaadi kostjaga I kaitsmaks hageja huve kriminaalasjas nr 1-06-5031. Nimetatud kriminaalasjas tegi Harju Maakohus otsuse 13.06.2007 ja mõistis hageja õigeks. 2007. aastal sõlmis hageja suulise käsunduslepingu kostja II advokaadi kostjaga I kaitsmaks hageja huve kriminaalasjas nr 1-06-5031. Kostja I esines nii advokaadibüroo pidaja kui ka teenuse osutajana ühes isikus ehk mõlemad vastutavad solidaarselt. Samuti sõlmis hageja 2007. aastal suulise õigusteenuse lepingu kostjaga esindamaks hageja huve haldusasjas nr 3-072455.
3.03.09.2007 esitas hageja Rahandusministeeriumile taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 920 640 krooni. Hageja taotlusel kanti hüvitis summas 430 860 krooni kostja II arveldusarvele. Kuna Rahandusministeerium hüvitas hagejale väiksema summa kui oli taotletud, siis esitas hageja Tallinna Halduskohtuke kaebuse, mis jäeti 01.02.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-2008 rahuldamata. Nimetatud asjas oli vastavalt suulisele õigusabilepingule hageja lepinguliseks esindajaks kostja I. Riigikohtu 17.12.2009 otsusega asjas nr 3-3-1-72-08 (haldusasi 3-07-2455) rahuldati hageja kaebus osaliselt ning kohustati Rahandusministeeriumi maksma hagejale välja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest makstud hüvitiselt ebaõigesti kinni peetud tulumaks. Ka nimetatud menetluses esindas hagejat vastavalt suulisele õigusabilepingule kostja I. Kostja I esindas hagejat nii kriminaalkohtus (kriminaalasi nr 1-06-15031) kui halduskohtus (haldusasi nr 3-07-2455) kõigis kolmes kohtuastmes. Hageja ja kostja vahel sõlmitud õigusteenuse lepingu maksumus moodustas kokku 7349,83 eurot, mis tuleneb asjaolust, et Rahandusministeerium kandis hagejale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest makstud hüvitise summas 430 860 krooni ehk 27 536,97 eurot tema esindaja kostja I advokaadibüroo arveldusarvele. Sellest 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot jättis advokaadibüroo õigusteenuse tarvis enda arveldusarvele ja ülejäänud 330 860 krooni ehk 21 145,81 eurot maksis välja hagejale. Samuti oli hageja eest kostjale eelnevalt tasutud 15 000 krooni ehk 958,67 eurot. Eelnimetatud kahest summast moodustub kokku 7349,83 eurot, mis on hageja kulu. Kuna hageja mõisteti õigeks kriminaalasjas nr 1-06-15031 ja hageja võitis haldusasja nr 3-07-2455 Eesti Vabariigi vastu, siis tulnuks kostjal I kui hageja kaitsjal ja esindajal esitada kohtule taotlus hageja menetluskulude väljamõistmiseks, mida kostja I arusaamatutel põhjustel ei teinud. Kostja I tegevusetusest hagejale tekkinud kahjujuhtumit arutas Eesti Advokatuuri aukohus 22.03.2012, kuid sellele vaatamata ei olnud kostja nõus kahju hüvitama. Kostjate vastuväited
4.Kostjad palusid jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostjad leidsid, et kõik hageja käsundid olid kostjate poolt täidetud vastavalt sõlmitud lepingule. Hageja ei ole kunagi palunud esitada tema nimelt taotlust menetluskulude hüvitamiseks kriminaal- ja/või haldusasjas. Kostjad olid seisukohal, et menetluskulude hüvitamise taotluse esitamine ei ole kaitsja või esindaja otsene kohustus, seda enam kui klient seda ei taotlenud. Kostjate hinnangul on väär ka hageja seisukoht selle kohta, et 115 000 krooni oli tasutud esindamise eest haldusasjas nr 3-07-2455. Tegelikult on see summa jäänud kostjatele vastavalt poolte kokkuleppele nö boonusena selle eest, et Harju Maakohus tegi õigeksmõistva otsuse kriminaalasjas nr 1-06-15031 ja hageja on saanud hüvitise Rahandusministeeriumi poolt. Seega ei ole igal juhul summa 115 000 krooni menetluskulu KrMS ja HKMS mõttes. Maakohtu otsus
6.11.03.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 7349,83 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
7.Kohus viitas otsuses VÕS § 127 lg-le 4 ja märkis, et vaidlust ei ole asjaolus, et kostja I on advokaat ja esindas hagejat kui advokaadist esindaja kohtumenetluses. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud asjaolule, et 115 000 krooni ehk 7349,83 eurot on kostja kätte jäänud. Kohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et tegemist ei ole menetluskuluga, kuivõrd isegi kui lähtuda sellest, et tegemist oli nö boonusena kostjatelele hageja eduka esindamise eest, siis on hageja jaoks selle boonuse näol siiski tegemist hageja menetluskuluga, mille kostja oleks pidanud kohtuvaidluse kaotanud poolelt sisse nõudma hageja kasuks. Kostja oleks säilitanud 115 000 krooni enda tasuna ning hagejale oleks kostja tasuks jäetud 115 000 krooni hüvitatud, kui hageja poolt kantud menetluskulu (st esindajale makstud tasu esindamise eest). Kuna kostja hageja menetluskulude hüvitamist kohtumenetluses ei nõudnud, on kostja tekitanud hagejale kahju, mille põhjustas kostja ja mille eest vastutavad mõlemad kostjad solidaarselt.
8.Vaidlus seisneb ka küsimuses, kas advokaadi ülesanne on igal juhul esitada tema esindada olevas menetluses esindatava eest ka menetluskulude väljamõistmise nõude teise poole vastu või mitte (olukorras, kus esindatavale selline õigus tekkinud on) või kas nõude esitamise eelduseks on konkreetselt selleks eesmärgiks antud käsund. Kohus leidis, et kui advokaat on isiku esindaja kohtuasjas, on advokaadi kohustus esitada esindatava eest ka menetluskulude nõue, välja arvatud juhul, kui esindatav annab advokaadile konkreetse käsundi seda mitte teha. Seega kohtu hinnangul ei ole advokaadi vastutust/kohustust välistavaks asjaoluks mitte konkreetse käsundi menetluskulude väljamõistmise nõude esitamiseks puudumine, vaid konkreetne käsund eelnimetatud nõude mitte esitamiseks.
9.Kohus tugines advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg-tele 1 ja 2, § 43 lg-le 1 ja § 44 lg-le 1. AdvS §-le 47 viidates märkis kohus, et kuivõrd antud asjas on arutluse all võimalik advokaadi poolt õigusteenust osutades tekitatud kahju, vastutavad nii õigusteenust osutanud advokaat kui ka advokaadibüroo pidaja solidaarselt. Kohtu hinnangul peab advokaat oma kutsetegevuses juhinduma muuhulgas advokaadi eetikakoodeksi §-ist 8, mille kohaselt peab advokaat kaitsma kliendi huve parimal viisil ja § 14 lg-st 2, mille kohaselt peab advokaadi poolt osutatav õigusteenus olema asjatundlik. Kuivõrd seadus näeb ette võimaluse esitada kohtumenetluses nõue menetluskulude hüvitamiseks, siis on advokaadi kohustus sellisest võimalusest klienti teavitada ning võimalusel ka vastav nõue esitada. Advokaadi kohustus on menetluskulude väljamõistmise nõude esitamise võimalust selgitada, mitte jääda ootama isiku enda initsiatiivi vastava nõude esitamiseks. Kuivõrd menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt on ilmselgelt kliendi huvides, on eluliselt vähetõenäoline, et isik sellist võimalust ei kaustaks, kui ta on sellise võimaluse olemasolust teadlik. Eeltoodust tulenevalt oleks kostja pidanud nõude esitama ning seda mitte tehes jättis kostja hageja kui oma kliendi huvid parimal viisil kaitsmata.
10.Kohus viitas otsuses ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1. Kohus leidis, et antud juhul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud õigusabi leping, mis on suunatud teenuse osutamisele ja on oma sisult käsundusleping. VÕS § 619 sätestab, et käesunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja oli kostjalt ostnud õigusteenuse kaitsmaks ja esindamaks teda kahes erinevas menetluses. Kostja oli tulenevalt sõlmitud käsunduslepingust kohustatud osutama kokkulepitud teenust ehk õigusteenust. Selle kohustuse täitmiseks pidi kostja tegema toiminguid, mis on õigusteenuse osutamiseks vajalikud. VÕS § 24 lg 2 kohaselt oli kostjal kohustus teha tulemuse saavutamiseks, s.o teenuse osutamiseks, kõik mõistlikult võimalik. Kohus leidis, et kostja pidi tegema selliseid toiminguid, nagu samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks.
11.Kohtu hinnangul oli kostja VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud põhimõttest tulenevalt kohustatud täitma käsundit hageja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise hageja varale. Antud juhul rikkus kostja hoolsuskohustust ja tegevusetusest jättis kohtutes esitamata menetluskulude hüvitamise taotlused, milleks oli samas kohustatud, kuivõrd hageja võitis mõlemad kohtumenetlused. Kohus leidis, et taotluste esitamata jätmisega tekitas kostja hagejale materiaalse kahju. Kahju ulatuse määrab ära rikutud kohustuse sisu. Kuna kostja ei ole esitanud kohtutele taotlust hageja õigusabikulude ehk menetluskulude hüvitamiseks, milleks hagejal oli õigus ja see oli tema huvides, siis kostja tegevusetuse tõttu on hagejal tekkinud kahju kokku summas 7349,83 eurot. Kohus märkis siinkohal, et asjaolu, kas kohtud oleksid ka rahuldanud menetluskulude nõude kokku summas 7349,83 eurot, tuleb antud juhul eeldada, kuivõrd tulenevalt asjaolust, et kostja nõuet ei esitanud, ei saa vastupidist teada.
12.Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud veenvaid vastuväiteid, mis lubaksid jätta hagi rahuldamata. Antud juhul on tõendanud, et kostja poolt hageja eest menetluskulude väljamõistmise nõude esitamata jätmise tagajärjel tekkis hagejale varaline kahju, mis tuleneb hageja poolt kantud menetluskuludest õigusabile. Kahju tekkimise aluseks on kostja poolt oma kohustuste advokaadina ja hageja esindajana kohtumenetluses täitmata jätmine. Eelnimetatud tegevusetuse tulemusena on hagejale tekkinud antud teoga põhjuslikus seoses olev varaline kahju. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 7349,83 eurot. Apellatsioonkaebus
13.10.04.2014 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada Harju Maakohtu 11.03.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt paluvad kostjad tühistada Harju Maakohtu 11.03.2014 otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
14.Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus olulises osas põhjendamatu, maakohus hindas valesti tõendeid ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi.
15.Kostjad märgivad, et 115 000 krooni ehk 7349,83 eurot on tõesti jäänud kostja kätte boonusena vastavalt poolte kokkuleppele ja seetõttu ei ole eelnimetatud summa näol tegemist menetluskuluga. Kostjad ei nõustu maakohtu põhjendamatu järeldusega, et isegi kui lähtuda sellest, et tegemist oli nö boonusena kostjale hageja eduka esindamise eest, siis on hageja jaoks selle boonuse näol siiski tegemist hageja menetluskuluga, mille kostja oleks pidanud kohtuvaidluse kaotanud poolelt sisse nõudma hageja kasuks. Kostjad märgivad, et menetluskulud kohtumenetluses on eelkõige riigilõiv ja lepingulisele esindajale makstud tasu kohtumenetluses esindamise eest. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu sellele, et kostja kätte jäänud 115 000 krooni ehk 7349,83 eurot ei olnud antud juhul menetluskulu seaduse mõttes juba sel põhjusel, et nimetatud summa on jäänud kostja kätte enne seda kui tekkis
vajadus ja hageja soov pöörduda halduskohtusse vastava kaebusega Rahandusministeeriumi vastu. Kuna hageja ei ole kostjale midagi tasunud halduskohtumenetluses esindamise eest, siis ei saanudki kostja esitada kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Vastasel juhul esitaks kostja kohtutele fiktiivseid arveid menetluskulude kandmise kohta. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud.
16.Samuti ei nõustu kostjad maakohtu järeldusega, et kui advokaat on isiku esindaja kohtuasjas, on advokaadi kohustus esitada esindatava eest ka menetluskulude nõue, välja arvatud juhul, kui esindatav annab advokaadile konkreetse käsundi seda mitte teha. Ehk siis kohtu hinnangul ei ole advokaadi vastutust/kohustust välistavaks asjaoluks mitte konkreetse käsundi menetluskulude väljamõistmise nõude esitamiseks puudumine vaid konkreetne käsund eelnimetatud nõude mitte esitamiseks. Esiteks selgitasid kostjad, et kuna hageja ei ole haldusvaidluses nr 3-07-2455 kostjale esindamise eest tasu maksnud, siis ei olnud igal juhul kostjal kohustust esitada esindatava eest ka menetluskulude nõue. Teiseks tõlgendab maakohus advokaadi kohustusi liiga laialt. Advokaat või muu lepinguline esindaja tegutseb kohtumenetluses üksnes vastavalt esindatava käsunditele. Seega kui esindatav ei anna advokaadile vastavat käsundit, siis ei ole advokaadil kohustust omal initsiatiivil midagi ette võtta. Käesolevas vaidluses ei ole hageja tõendanud, et andis kostjale käsundi nõuda menetluskulud välja.
17.Maakohus leidis otsuses, et taotluste esitamata jätmisega tekitas kostja hagejale materiaalse kahju. Kahju ulatuse määrab ära rikutud kohustuse sisu. Ehk kuna kostja ei ole esitanud kohtutele taotlust hageja õigusabikulude ehk menetluskulude hüvitamiseks, milleks hagejal oli õigus ja see oli tema huvides, siis kostja tegevusetuse tõttu on hagejal tekkinud kahju kokku summas 7349,83 eurot. Kohus märkis siinkohal, et asjaolu, kas kohtud oleksid ka rahuldanud menetluskulude nõude kokku summas 7349,83 eurot, tuleb antud juhul eeldada, kuivõrd tulenevalt asjaolust, et kostja nõuet ei esitanud, ei saa vastupidist teada. Kostjad leiavad, et eelviidatud maakohtu seisukoht on põhjendamatu ja vastuolus kahju hüvitamise põhimõttega. Siinjuures peavad kostjad vajalikuks juhtida tähelepanu Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-175-12 märgitule: „Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas esindaja käsunduslepingu rikkumine tõi esindatavale kaasa kahju. Kohtud on tuvastanud, et esindaja rikkus käsunduslepingut, kui jättis õigel ajal esitamata halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, ning et see rikkumine ei ole vabandatav. Hinnates sellises tsiviilasjas kahjunõude põhjendatust, tuleb kohtul sisuliselt asuda positsioonile, nagu ta hindaks apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse peale, s.o maakohus peaks hindama halduskohtu otsuse põhjendatust halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse alusel ja halduskohtumenetluse reeglite ja kahju tekkimise ajal kehtinud kohaliku omavalitsuse poolt kahju hüvitamist reguleerinud materiaalõiguse järgi. Maakohus peab halduskohtu otsuse põhjendatust ja halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse perspektiivikust hinnates rakendama ka halduskohtule omast uurimispõhimõtet.” Kostjad märgivad, et teiste sõnadega pidi maakohus käesolevas vaidluses analüüsima, kas juhul kui menetluskulude taotlus oleks haldusvaidluses tehtud, oleks see taotlus ka rahuldatud. Maakohus seda ei teinud, vaid asus seisukohale, et seda, kas kohtud oleksid ka rahuldanud menetluskulude nõude kokku summas 7349,83 eurot, tuleb antud juhul eeldada. Kostjate hinnangul on maakohtu selline seisukoht põhjendamatu. Isegi kui eeldada, et 115 000 krooni tasus hageja kostjatele esindamise eest haldusasjas nr 3-07-2455, ei tulene sellest automaatselt, et hagejal on tekkinud õigus nimetatud summa (menetluskulu) hüvitamisele. Seejuures tuginevad kostjad Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-161-10, milles kohus käsitles VÕS § 127 lg-s 4sätetstud põhjuslikku seost.
18.Samuti juhivad kostjad tähelepanu, et haldusasjas nr 3-07-2455 jättis Tallinna Halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohus hageja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud pidi hageja ise kandma. Riigikohus rahuldas kaebuse osaliselt umbes 50% ulatuses ning jällegi ei ole hagejal tekkinud õigust menetluskulude hüvitamisele. Järelikult isegi kui eeldada, et kostjad
ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks, ei tulene sellest, et hagejale tekitati kahju, kuna puudub vastav põhjuslik seos. Kohustuste rikkumine ei too alati iseenesest kaasa kahju.
19.Kostjad on seisukohal, et kohtumenetluse käigus ei ole hageja oma väiteid tõendanud selles osas, et 115 000 krooni ehk 7349,83 eurot on tasutud menetluskuludena haldusasjas nr 307-2455 ja selles osas, et hageja andis advokaadile käsundi esitada kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse. Samas ei ole kohus tuvastanud, et menetluskulude taotluse esitamisel oleks see taotlus 100% ulatuses rahuldatud. Järelikult ei ole alust hagi rahuldamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kolleegium ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele, mis on aluseks kahju hüvitise suuruse kindlaks määramisele. Apellatsioonkaebus on põhjendatud kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks menetlemiseks saatmise taotluse osas.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel on kohustus hüvitada hagejale menetluskulud põhjusel, et kostja I ei esitanud kohtule taotlust riigilt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Kolleegium jagab maakohtu seisukohti, et kostjal I lasus kohustus menetluskulude väljamõistmise taotlus esitada ja seda tegemata jättes on kostja I osutanud õigusabiteenust kvaliteediga, mis jääb alla nõutavat standardit. Õige on ka maakohtu järeldus, et AdvS § 47 kohaselt on kostjad hageja ees solidaarselt vastutavad. Kuna hageja nõue tugineb käsunduslepingule, on nõude aluseks lisaks käsunduslepingutele VÕS §-s 115 lg 1, mille järgi on lepingulise kahju hüvitamise nõude esmasteks eeldusteks võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ja kohustatud isiku vastutus (VÕS § 103). Käsunduslepingu rikkumise korral on käsundiandjal VÕS § 101 lg 1 p-i 3, §-i 103 ja §-i 115 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist. Täiendavad kriteeriumid käsundisaaja vastutuse kindlaks tegemiseks sätestab VÕS 35. ptk ning advokaadi poolt õigusabiteenuse osutamisel ka AdvS ja advokaadi eetikakoodeks. Kuna ringkonnakohus jagab vastutuse aluse osas maakohtu seisukohti, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas pikemalt korrata.
23.Kahju hüvitise kindlaksmääramise osas on ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega võrreldes aga eri meelt. Kolleegiumi arvates ei saa hüvitatava kahju suurust kindlaksmäärata maakohtu poolt leitud põhjendusel. Hagi ei saa rahuldada üksnes motiivil, et kuna taotlus jäi esitamata, siis ei ole võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses oleksid kohtud riigilt hageja kasuks menetluskulud välja mõistnud. Ringkonnakohtu arvates tuleb kujunenud olukorras anda menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele hinnang käesoleva tsiviilasja menetluses. Kahju hüvitise suuruse kindlaks määramiseks tuleb selgitada, milliste menetlustoimingute tegemisel hagejale õigusabi osutati ja kas selleks kulunud aega ning osutatud teenuse hinda saab lugeda põhjendatuks.
24.Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb tähele panna, et kriminaalasjas langetatud õigeksmõistvast kohtuotsusest nähtub, et kostja osutas hagejale õigusabi teenust riigi poolt määratud korras ja selleks tehtud kulutused on jäänud kohtuotsuse kohaselt riigi kanda. Kui hagejale määrati advokaat riigi poolt, vajab selgitamist, kas ja mis põhjusel on hageja maksnud advokaadile täiendavaid tasusid oma vahendite arvelt ja kas selliste lisatasude väljamõistmine riigilt on põhjendatud. Kolleegiumi arvates peaks riigi poolt advokaadi määramise korral katma riigi poolt makstav hüvitis eelduslikult kõik esindamiseks
vajalikud kulud. Et selles küsimuses selgust luua, tuleb eelnevalt selgitada, kui palju ja millises menetluses on hageja kostjale õigusabi eest maksnud.
25.Halduskohtumenetlust puudutavas osast tuleb pöörata tähelepanu sellele, et hageja avaldus on rahuldatud vaid osaliselt. Seega tuleb kohtul kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtta seisukoht, kuidas oleks avalduse osalise rahuldamise korral olnud õiglane kohtukulusid jaotada ning seejärel hinnata õigusabile tehtud kulutuste põhjendatust ja vajalikkust. Silmas tuleb pidada, et ka lepingulise kahju hüvitamise korral on VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, kus ta oleks olnud juhul kui lepingulist kohustust ei oleks rikutud. See tähendab, et kahju hüvitamine ei tohi viia kannatanu rikastumiseni.
26.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 pde 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramise osas maakohtu otsus kolleegiumi hinnangul nimetatud nõuetele ei vasta.
27.Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolud vajavad nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks eelnevalt tuvastamist. TsMS §s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama ka seda, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-169-10, p 11).
28.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.