Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-23529
Tsiviilasi
HT hagi Anatoli Jaroslavski ja OÜ Advokaadibüroo A.Jakobson ja A.Jaroslavski vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anatoli Jaroslavski ja OÜ Advokaadibüroo A.Jakobson ja A.Jaroslavski apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja HT (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Argo Küünemäe Kostja I/apellant
XXXXXXXXXX)
Anatoli
Jaroslavski
(isikukood
Kostja II/apellant OÜ Advokaadibüroo A.Jakobson ja A.Jaroslavski (registrikood 10390090) Kostjate/apellantide lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades apellantide kanda. Apellatsioonimenetluses puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.15.06.2012 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista hagejale tekitatud varaline kahju 7349.83 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 2006.a käsunduslepingu kostja II advokaadiga, kaitsmaks hageja huve kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Õigusnõustamine algas kostja I poolt alates teistmisavalduse esitamisest Riigikohtule. Nimetatud kriminaalasjas tegi Harju Maakohus otsuse 13.06.2007 ja mõistis hageja õigeks. Eeltoodud õigusnõustamise eest tasus hageja kostjale II 15 000 krooni. Kostja I jättis kriminaalasjas menetluskulude väljamõistmiseks taotluse esitamata.
3.Samuti sõlmis hageja 2007.a suulise õigusteenuse lepingu kostjaga II esindamaks, hageja huve haldusasjas nr X-XX-XXXX. 03.09.2007 esitas hageja Rahandusministeeriumile taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 920 640 krooni. Hageja taotlusel kanti hüvitis 430 860 krooni kostja II arveldusarvele. Kuna Rahandusministeerium hüvitas hagejale väiksema summa kui oli taotletud, siis esitas kostja I hageja esindajana Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis jäeti 01.02.2008 otsusega rahuldamata. Riigikohtu 17.12.2009 otsusega asjas nr X-X-X-X-XX rahuldati hageja kaebus osaliselt ning kohustati Rahandusministeeriumi maksma hagejale välja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest makstud hüvitiselt ebaõigesti kinni peetud tulumaks.
4.Kostja I kaitses hagejat nii kriminaalmenetluses (kriminaalasi nr X-X-XXXX) kui esindas teda haldusmenetluses (haldusasi nr X-X-XXXX) kõigis kolmes kohtuastmes. Hageja ja kostja vahel sõlmitud õigusteenuse lepingu maksumus moodustas kokku 7349.83 eurot, mis on hageja kahju. Rahandusministeerium kandis hagejale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest makstud hüvitise 430 860 krooni (27 536.97 eurot) kostja II arveldusarvele. Sellest 100 000 krooni (6391.16 eurot) jättis advokaadibüroo õigusteenuse tarvis enda arveldusarvele ja ülejäänud 330 860 krooni (21 145.81 eurot) maksis välja hagejale. Samuti oli hageja eest kostjale II eelnevalt tasutud 15 000 krooni (958.67 eurot). Kuna hageja mõisteti õigeks kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja hageja võitis haldusasja nr X-XX-XXXX Eesti Vabariigi vastu, siis
tulnuks kostjal I kui hageja kaitsjal ja esindajal esitada kohtule taotlus hageja menetluskulude väljamõistmiseks, mida kostja I ei teinud. Kostja I tegevusetusest hagejale tekkinud kahjujuhtumit arutas Eesti Advokatuuri aukohus 22.03.2012, kuid sellele vaatamata ei olnud kostjad nõus kahju hüvitama.
5.Hagi ei ole aegunud. Hageja sai vahetult enne 13.12.2000 teada, et tal oli õigus taotleda menetluskulude hüvitamist. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kõik hageja käsundid olid täidetud vastavalt lepingule. Hageja ei ole kunagi palunud esitada tema nimelt taotlust menetluskulude hüvitamiseks kriminaal- ja/või haldusasjas. Menetluskulude hüvitamise taotluse esitamine ei ole kaitsja või esindaja otsene kohustus, seda enam kui klient seda ei taotle. Väär on ka hageja seisukoht, et 100 000 krooni oli tasutud esindamise eest haldusasjas nr X-XX-XXXX. Tegelikult on see summa jäänud kostjatele vastavalt poolte kokkuleppele nö boonusena selle eest, et Harju Maakohus tegi õigeksmõistva otsuse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja hageja on saanud hüvitise Rahandusministeeriumi poolt. Seega ei ole 100 000 krooni menetluskulu.
7.Kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX jõustus 29.06.2007. Kohtuotsus haldusasjas nr X-XX-XXXX jõustus 17.12.2009. Mõlemast kohtuotsusest ning nende sisust on hagejat kohe teavitatud. Seega oli hagejale teada vähemalt 17.-31.12.2009, et menetluskulud otsustest puuduvad. Kuni 2012.a ei ole hageja kostjatelt midagi nõudnud. Kostjad taotlesid aegumise kohaldamist. Menetluse käik
8.Harju Maakohtu rahuldas 11.03.2014 otsusega hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.11.2014 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks menetlemiseks. Riigikohus hageja kassatsioonkaebust 04.03.2015 menetlusse ei võtnud. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 22.06.2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja hagejale kahjuhüvitise 595 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
10.Pooled ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud käsunduslepingud, millega kostja I kaitses hagejat kriminaalasja nr X-XX-XXXX ja esindas haldusasja nr X-XX-XXXX menetlustes. Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 619 ja advokatuuriseaduse (AdvS) §-le 47. Kostjad ei vaidle vastu, et on saanud hagejalt 6391.16 eurot ja 958.67 eurot (t II kd lk 1). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et käsundusleping hageja ja kostja II vahel oli kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluses sõlmitud õigusnõustamiseks alates teistmisavalduse esitamisest Riigikohtule (vt kohtuistungi protokoll, t II kd lk 20-12). Teistmisavaldus on Riigikohtule esitatud 22.05.2006 ning hagejat kaitses kostja II advokaat Anton Filjajev. Samuti puudub vaidlus, et hageja tasus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX õigusnõustamise eest kostjale II 15 000 krooni ehk 958.67 eurot. Puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 13.06.2007 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti hageja õigeks (t II kd lk 245-254). Kohtuotsus nimetatud asjas jõustus 29.06.2007. Menetluskulude osas määras kohus jätta hagejale määratud kaitsjale makstud tasu 2774.10 krooni riigi kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et eeltoodud summa on riigi õigusabi korras määratud hageja kaitsja
tasu hüvitamiseks, kes kaitses hagejat kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluses enne teistmisavalduse esitamist. Puudub vaidlus, et kostja I ei esitanud kriminaalasjas nr XXX-XXXX menetluskulude hüvitamise taotlust, mis tulenes hageja ja kostja II käsunduslepingust.
11.Hageja esitas Rahandusministeeriumile taotluse talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise väljamaksmiseks. Rahandusministeeriumi otsustuse kohaselt oli hagejal õigus hüvitisele 552 384 krooni, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks 121 524 krooni. Kostja I hageja lepingulise esindajana vaidlustas Rahandusministeeriumis hüvitiselt tulumaksu kinnipidamise (t I kd lk 219-227). Ministeerium jättis kaebuse rahuldamata. Riigikohtu 17.12.2009 otsusega kohtuasjas nr X-X-X-XX-XX (haldusasi nr X-XX-XXXX) rahuldati hageja kaebus osaliselt ning kohustati Rahandusministeeriumi maksma hagejale välja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest makstud hüvitiselt ebaõigesti kinni peetud tulumaks 60 762 krooni. Ka nimetatud asjas ei esitanud kostja I taotlust menetluskulude väljamõistmiseks.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on tekitanud hagejale kahju sellega, et kostja I ei esitanud kohtutele taotlusi hageja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks.
13.14.04.2015 menetlusdokumendis esitasid kostjad hagile aegumise vastuväite (kd I tl 207-209). Kohus leidis, et hagi on kahju osas, mis saaks tuleneda kriminaalasjas esindamiseks sõlmitud käsunduslepingu rikkumisest, aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Ülejäänud nõude osas ei ole hagi aegunud.
14.Kohus hindas sisuliselt hageja kahjuhüvitise 6391.16 eurot nõuet. Hageja leidis, et on tasunud haldusasjas nr X-XX-XXXX õigusnõustamise eest kostjale II 100 000 krooni. Kostjad seevastu leidsid, et haldusasjas hagejal menetluskulud puudusid, sest hageja poolt saadud 100 000 krooni ei olnud lepingulise esindaja tasu. Kostjad leidsid, et 100 000 krooni ei olnud tasutud kostjatele hageja esindamise eest haldusasjas nr X-XXXXXX. Tegemist oli nö boonusega selle eest, et Harju Maakohus tegi kriminaalasjas nr X-XX-XXXX õigeksmõistva otsuse ja hageja sai Rahandusministeeriumilt hüvitise.
15.Kohus leidis, et kostja I on hagejaga sõlmitud käsunduslepingut rikkunud ning vastutab selle rikkumise eest. Järgnevalt tuvastas kohus, kas käsunduslepingu rikkumisega on tekitatud hagejale kahju. Kohus viitas VÕS § 127 lõikele 1. AdvS § 47 järgi on kostjad hageja ees solidaarselt vastutavad.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas 100 000 krooni, mis hageja jättis kostjale II, on tasu õigusteenuse osutamise eest. Kohtu hinnangul on tegemist advokaaditasuga AdvS §de 60 ja 61 mõttes, mis on kostjale II tasutud selleks, et kostja I esindab hagejat haldusasja nr X-XX-XXXX menetluses. Kuna Rahandusministeerium ei rahuldanud hageja taotlust hüvitise väljamaksmiseks täies ulatuses, on eluliselt usutav, et osaliselt väljamakstud hüvitisest tasus hageja kostjale II selleks, et kostja I esindaks teda kaebuses Rahandusministeeriumi vastu. Tegemist saab olla pooltevahelise koondtasu kokkuleppega ning klient võib tasuda advokaaditasu ette (AdvS § 61 lg 1 p 2). Selle tasu osas oleks saanud kostja I esitada taotluse haldusasja nr X-XX-XXXX menetluses menetluskulude väljamõistmiseks.
17.Ringkonnakohtu juhiste kohaselt tuleb maakohtul anda menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele hinnang käesoleva tsiviilasja menetluses. Kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramiseks tuleb selgitada, milliste menetlustoimingute tegemisel hagejale õigusabi osutati ja kas selleks kulunud aega ning osutatud teenuse hinda saab lugeda põhjendatuks.
18.Pooled on lepingulise esindaja tasu suuruse osas andnud hinnangu kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll, t II kd lk 23). Kohtu hinnangul saab lugeda haldusasjas nr XXX-XXXX lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 17 tundi. Kohus on sellisele seisukohale asunud haldusasja nr X-XX-XXXX toimikus olevaid menetlusdokumente hinnates: kaebus Tallinna Halduskohtule, vastustaja vastusega tutvumine, Tallinna Halduskohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine, vastustaja seisukohaga tutvumine, kirjalik vastus kohtu küsimusele, Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine ja kassatsioonkaebuse koostamine. Haldusasja nr X-XX-XXXX menetluse ajal, so aastatel 2007–2009, luges kohus mõistlikuks advokaadi tunnitasu suuruseks 70 eurot. Seega saab vajalikuks ja mõistlikuks lepingulise esindaja tasuks pidada (17 x 70) 1190 eurot (18 619.45 krooni). Samas ei ole hageja arvestanud asjaoluga, et Riigikohus on hageja kaebuse rahuldanud osaliselt, 50% ulatuses (hageja nõue oli 121 524 krooni, rahuldati 60 762 eurot ulatuses). Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 2 (vastavas redaktsioonis) sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leidis, et kui kostja I oleks halduskohtumenetluses esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse, oleks see rahuldatud osaliselt ja Rahandusministeeriumilt oleks välja mõistetud hageja kasuks menetluskuluna 595 eurot. Seega on kostja I kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses kahju 595 eurot (VÕS § 127 lg 4). Selline kahju oli kostjale I käsunduslepingu rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kohus rahuldas hagi kahjuhüvitise 595 euro osas.
19.Kohus on hagi rahuldanud 8% ulatuses, mistõttu TsMS § 163 lõikest 1 tulenevalt tuleb jätta hageja menetluskulud 8% ulatuses solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 165 lg 3) ja kostjate menetluskulud 92% ulatuses hageja kanda. Arvestades asja sisu, menetluse kulgu ja hageja majanduslikku seisundit, leidis kohus, et antud juhul tuleb kohaldada TsMS § 162 lõikes 4 sätestatud menetluskulude jaotust ja menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
20.22.07.2015 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud, ja jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud valesti tõendeid ja kohaldanud vääralt menetlusõigusnormi. Otsuse punktis 18 väljendatud järeldus, mille järgi 100 000 krooni, mis hageja jättis kostjale II, on tasu õigusteenuse osutamise eest, on põhjendamata ja ekslik ega rajane kogutud tõenditel. Kaevatav otsus oleks põhjendatud, kui poolte vahel puudunuks vaidlus 100 000 krooni menetluskuludena tasumise üle. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kõnealune 100 000 krooni on tasu õigusteenuse osutamise eest. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud oma vastavat väidet, pidi kohus jätma selles osas hagi rahuldamata, kuna on tõendamata menetluskulude kandmine hageja poolt. Arvestades, et hageja ei ole
menetluskulusid haldusasjas kandnud, ei tekkinud ka kostjal kohustust menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks. Järelikult ei ole hagejale selles osas kahju tekkinud. Vastustaja seisukoht
22.Hageja ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellandid vaidlustavad maakohtu otsust osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjatelt hagejale välja kahjuhüvitise 595 eurot.
24.Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kooskõlas TsMS § 658 lõikega 2 on otsuse tegemisel järgitud apellatsioonikohtu 17.11.2014 otsuses antud juhiseid õigusnormide tõlgendamiseks ja kohaldamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
25.Apellatsioonkaebus tugineb üksnes väitele, et väär on maakohtu seisukoht, mille kohaselt 100 000 krooni, mis hageja on kostjale II tasunud (ja millise summa tasumise fakti osas vaidlus puudub), on tasu õigusteenuse osutamise eest haldusasjas. Kostjate hinnangul ei ole hageja kõnealust asjaolu ehk menetluskulude kandmist haldusasjas tõendanud. Kolleegium apellantidega ei nõustu.
26.Antud asjas on maakohus leidnud, et vaidlusaluseks on asjaolu, kas 100 000 krooni, mis hageja jättis kostjale II (läbi selle, et Rahandusministeerium kandis hagejale väljamõistetud hüvitise 430 860 krooni kostja II arveldusarvele ning kostjale II jäi sellest 100 000 krooni, ülejäänud summa kandis ta edasi hagejale), on tasu õigusteenuse osutamise eest haldusasjas. Maakohus, tuvastades eelnevalt, et poolte vahel oli 2007.a sõlmitud suuline käsundusleping, mille alusel kostja I esindas hagejat haldusasja nr X-XX-XXXX menetluses, jõudis õigele järeldusele, et hageja poolt kostjale II tasutud 100 000 krooni näol on tegemist advokaaditasuga AdvS §-de 60 ja 61 mõttes, mis on kostjale II tasutud selleks, et kostja I esindab hagejat haldusasja nr X-XX-XXXX menetluses. Eluliselt usutavaks teeb maakohtu põhjenduse ka asjaolu, et maakohtus leidis tuvastamist, et kriminaalasjas esindamise eest tasus hageja 2006.a käsunduslepingu alusel kostjatele 15 000 krooni. Kostjate käsitlusest tuleneb seega, nagu oleks hageja kriminaalasjas tasunud neile 15 000 + boonusena 100 000 krooni, haldusasjas aga esindati tasuta. VÕS § 627 lõike 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei olnud tasu maksmist kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- ja kutsetegevuses. Advokaadibüroo poolt osutatav kohtumenetluses esindamisteenus on nimelt selline, mille puhul eeldatakse tasulisust. Seega kui kostjad
väitsid, et haldusmenetluses teostati esindust tasuta (ehk et 100 000 krooni oli kokku lepitud tasuna (boonusena kriminaalmenetluses), tuli kostjatel seda tõendada.
27.Maakohus leidis, et tegemist saab olla pooltevahelise koondtasu kokkuleppega ning klient võib tasuda advokaaditasu ette. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ka selline tasu on käsitletav menetluskuluna, mille hüvitamist saab nõuda menetlusosaliselt, kelle kanda asjas menetluskulud jäeti. Kohtu vastava järelduse kujunemine on jälgitav ja vastab TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud nõuetele. Seega on alusetu apellantide väide, et hageja ei kandnud haldusasjas menetluskulusid, mistõttu ei tekkinud kostjal I menetluskulude hüvitamise taotluse esitamise kohustust, ning mille tulemusena ei ole hagejal selles osas kahju tekkinud. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud kahjuhüvitise suurust kostjad (alternatiivselt) ei vaidlustanud.
28.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel solidaarselt apellantide kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
29.TsMS § 174 lõike 1 järgi tuleb kohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Eelnevalt leidis kohus, et apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellantide kanda. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid vastustaja vastavat nimekirja kohtule ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest samuti vastustajal apellatsiooniomenetluses kulude tekkimist ei nähtu (TsMS § 174 lõike 1 viimase lause). Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.