17. november 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-11083 OÜ Legaltax Õigusbüroo hagi XXXvastu 1000 euro põhivõla, 89,30 euro viiviste ja edasiulatuvate viiviste saamiseks 1 162,30 eurot Hageja: OÜ Legaltax Õigusbüroo (registrikood 12231644, asukoht Oru 9-10, Oru küla, Kose vald, 75103 Harjumaa); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX (e-post: XXX);
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
29. oktoober 2014 Hageja seaduslik esindaja XXXja kostja XXX
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista XXXilt OÜ Legaltax Õigusbüroo kasuks 1 089,30 (üks tuhat kaheksakümmend üheksa eurot, 30 senti) eurot (sh põhivõlg 1 000 eurot ja viivised 89,30 eurot) ning alates 08.09.2014 viivised 0,02% põhivõlgnevuselt 1 000 eurolt päevas kuni XXXpoolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 11.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 1 500 euro võlgnevuse ja 38,10 euro viivise saamiseks (tl 1-3), millele kostja esitas vastuväite ning tunnistas hageja poolt esitatud nõuet 500 euro ulatuses (tl 9-12). Pärnu Maakohtu 15.05.2014 kohtumääruse kohaselt lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 1 538,10 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 14-15). Harju Maakohtu 17.06.2014 kohtumääruse kohaselt tegi kohus kostja poolt tunnistatud nõude osas maksekäsu ning kohustas kostjat tasuma hagejale põhinõudena 500 eurot (tl 17-18). Harju Maakohtu 17.06.2014 kohtumääruse kohaselt kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (tl 18).
2.Hageja esitas 30.06.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 1 000 euro põhivõla, 71,40 euro viiviste ja edasiulatuvate viiviste saamiseks (tl 22-27). 07.09.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hageja vastuse kostja 23.08.2014 seisukohale, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 89,50 eurot ning edasiulatuvad viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 08.09.2014 kuni kohtuotsuse täitmiseni (tl 60-62).
3.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud 2013. a augustikuus suulises vormis käsundusleping võlaõigusseaduse § 619 mõistes õigusabi teenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 213-38084. Hagejal oli kostjaga kokkulepe, et hageja koostab tsiviilasjas nr 2-13-38084 olevale hagejale SA-le KredEx taotluse kompromissi sõlmimiseks ja võlasumma vähendamiseks. Õigusabi teenuse kokkulepitud hinnaks kompromissi sõlmimise korral oli 1 500 eurot. Peale hinna osas kokkulepe saavutamist allkirjastas kostja 03.09.2013. a digitaalselt volikirja ning edastas selle hagejale.
4.2013. a septembrikuu alguses alustas hageja tsiviilasjas nr 2-13-38084 oleva hagejaga suhtlemist ja läbirääkimiste pidamist (esitati motiveeritud taotlus võla vähendamiseks ja täiendavad selgitused, toimusid telefonivestlused panga esindajaga), mille tulemusena sõlmiti 13.10.2013. a tsiviilasjas nr 2-13-38084 kompromiss. Kostja jäi tsiviilasjas nr 2-13-38084 sõlmitud kompromissiga rahule. Harju Maakohtu 21.10.2013. a kohtumäärusega kinnitati tsiviilasjas nr 213-38084 poolte vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetati tsiviilasjas nr 2-13-38084 kohtumenetlus.
5.Peale kohtu poolt kompromissi kinnitamist koostas hageja kostjale arve nr 201310-7 summas 1 500 eurot ja andis üle isiklikul kohtumisel oktoobris 2013. a. Kostja jättis arve õigeaegselt tasumata. Seoses tekkinud võlgnevusega helistas hageja seaduslik esindaja XXXkorduvalt kostjale. Kostja lubas võlgnevuse tasuda, kuid on oma lubadused jätnud täitmata. Hageja saatis kostjale ka 20.01.2014. a SMS-meeldetuletuse võla tasumise kohta, millele kostja ei reageerinud. Hageja saatis 19.02.2014. a kostjale ja kostja elukaaslasele e-posti teel võla meeldetuletuse. Hageja selgitas, et juhul kui kostja ei tasu tekkinud võlgnevust, on hageja sunnitud pöörduma
kohtusse. Vastuseks 19.02.2014. a meeldetuletusele tuli kostjalt hagejale e-kiri järgneva sisuga: „Mille alusel te sellist arvet esitate?“. Kostja ei tasunud meeldetuletuses määratud kuupäevaks võlgnevust. 19.02.2014. a e-kirjaga oli kostjale selgitatud täiendavalt mille alusel ja mis põhjusel oli meeldetuletus saadetud. Kostja ei ole täiendavalt vastuväiteid esitanud ei arve suurusele ega sellele, et ei ole sellist arvet varem saanud.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
7.Kostja esitas vastuväite selle kohta, et kohus tsiviilasja arutlusele võttis ning tegi ettepaneku jätta hagi läbi vaatmata ja menetlus lõpetada, kuna hagejal puuduvad tõendid õigusabis kokkulepitud summa (so 1 500 euro) kohta.
Kostja sõlmis hageja töötajaga Tatjana Kostrõkinaga suulise kokkuleppe õigusabi teenuse osutamiseks ning tasuks lepiti kokku 500 eurot. Väide, et hageja andis arve nr 201310-7 isiklikult üle kohtumisel oktoobris 2013, ei vasta tõele. Sellist arvet ei ole kostja saanud ei e-kirja teel, paberkandjal posti teel ega ei ole sellist arvet isiklikult üle antud. Esimene kirjalik tõestus selle kohta, et arve on saadetud e-kirja teel on kuupäevaga 19.02.2014, pea neli kuud hiljem, kui õigusabiteenust osutati.
Pärast arve saatmist vastas kostja hageja e-kirjale 19.02.2014: „Mille alusel te sellist arvet esitate?”. Sellele kirjale ammendavat selgitust hageja ei saatnud, vaid vastas ainult, et: „Teie poolt püstitatud küsimus on enam kui ebaviisakas. Olite tellinud õigusabi teenust tsiviilasjas nr 2-13-38084. Nimetatu nähtub nii e-mailidest kui ka Teile edastatud kohtumäärusest. Teenus oli Teile osutatud, kuid jätsite tasu tasumata. Käesolevaga korduvalt palume tasuda arve hiljmelt 03.03.2014. Arve tasumata jätmise korral oleme sunnitud pöörduma kohtusse.” Rohkem selgitusi ei ole hageja andnud, kuidas kokku lepitud 500-st eurost on saanud 1 500 eurot. Varem, kui 19.02.2104 ei olnud kostjal alust arvel olevat summat vaidlustada, kuna ühtegi arvet ei olnud hageja saatnud.
10.Kostjal puudub hagejaga leping, kus oleks näidatud, mis summa peab tasuma õigusabiteenuse eest. Olles õigusabiteenust osutav firma, peaks korrektselt vormistatud dokumendid olema nende esmane prioriteet. Suusõnaliselt kokku lepitud 500-st eurost sai äkki 1 500 eurot. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et tunnistas võlgnevust suuruses 500 eurot ning see on ka tasutud.
11.Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik
12.29.10.2014 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil täiendavalt kostjale osutatud teenuse sisu ja võlgnevuse 1 500 euro kujunemist ning selgitas viivise nõude arvestust ja täpsustas sissenõutavaks muutunud viivise summa suurust, so 89.30 eurot. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
13.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
15.Kohtu hinnangul on tuvastatud ja tõendatud ning käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et: - hageja osutas kostjale õigusabi tsiviilasjas nr 2-13-38084 (tl 22, 23,52); -
õigusabi teenuse osutamiseks oli poolte vahel sõlmitud suuline leping (tl 25,52);
-
õigusabi teenuse osutamise tulemusena sõlmiti tsiviilasjas nr 2-13-38084 kompromiss (tl 30-33,108), milles vähendati kostjate solidaarset kohustust 12 781,66 euro võrra (tl 30);
-
kostja jäi hageja poolt osutatud õigusabi teenusega rahule (tl 108);
-
hageja on koostanud kostjale osutatud teenuse eest arve nr 201310-7 summas 1 500 eurot (tl 23, 34,52);
-
kostja on tasunud hagejale 500 eurot (tl 53,61) täitemenetluse käigus (tl 63-65, 67,68).
16.Poolte vahel on vaidlus selles, milline on hageja poolt kostjale tsiviilasjas nr 2-13-38084 osutatud õigusabi teenuse maksumus (tl 107 pöördel, 52).
17.Kohus kvalifitseerib esmalt pooltevahelise õigussuhte ja hindab õigussuhtest tulenevaid poolte kohustusi (I), seejärel hindab lepingu tasu suuruse kindlakstegemise eesmärgil lepingueelseid läbirääkimisi ja tõlgendab suuliselt sõlmitud lepingut VÕS § 29 alusel (II), hindab hagejale tasumisele kuuluvat mõistlikku tasu VÕS § 627 alusel (III) ja lõpetuseks käsitleb hageja nõuete ulatust (IV). I
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
19.Poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping õigusabi teenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 213-38084. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega oli hageja kohustatud vastavalt poolte vahel sõlmitud suulisele käsunduslepingule osutama kostjale õigusabi tsiviilasjas nr 213-38084 ning kostjal oli kohustus tasuda hagejale osutatud teenuse eest, kui selles oli kokku lepitud. Kuivõrd kostja tunnistas maksekäsu kiirmenetluses hageja nõuet 500 euro ulatuses, siis olid pooled kokku leppinud teenuse osutamises tasu eest.
20.Esmalt hindab käsundiandjana.
kohus
hageja
kohustusi
käsundisaajana,
seejärel
kostja
kohustusi
21.VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Kohtutoimikust nähtuvalt (tl 108) on kostja jäänud rahule hageja poolt käsunduslepingu raames osutatud teenusega ning kohtutoimikust ei nähtu ka asjaolusid, mis viitaksid käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumisele käsundi täitmisel või käsundiandja juhiste järgimata jätmist, mistõttu loeb kohus VÕS §-s 620 sätestatud hageja hoolsuse käsundi täitmisel nõuetekohaselt täidetuks ning VÕS §-s 621 sätestatud käsundiandja juhised järgituks. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. 29.10.2014 toimunud kohtuistungil väitis hageja seaduslik esindaja, et hagejal oli kostjaga kokkulepe ettemaksu osas summas 500 eurot ning tulemustasu osas summas 1 000 eurot (tl 107). Seega, kui poolte vahel eksisteeris eelnimetatud tulemustasu kokkulepe, siis on hageja käsundisaajana täitnud talle ette nähtud teatamiskohustuse, st hageja on teavitanud kostjat teenuse osutamise alguses käsundi tasu suurenemisest kokkulepitud tulemuse saavutamisel. VÕS § 624 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kokkulepe, millega käsundiandja kahjuks kaldutakse kõrvale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. VÕS § 628 lg kohaselt eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Kohus hinnates hageja poolt osutatud teenuse sisu, leiab, et antud teenuse osutamisega ei kaasnenud hagejale märkimisväärseid kulusid (e-posti kulu, telefonikulu), mille olemasolust oleks hageja pidanud kostjat eraldi teavitama. Kohtu hinnangul on teenuse osutamisega kaasnenud kulud arvestatud teenuse osutamise üldise maksumuse hulka. 29.10.2014 toimunud kohtuistungil on kostja nentinud, et talle ei ole põhjendatud töö aega ega ka kulu ning kostja ei ole seda ka küsinud, kuna kokkulepe oli 500 eurot (tl 108). Seega VÕS § 624 lg 3 kohaselt oleks pidanud pooled sõlmima kirjalikus vormis kokkuleppe, et hageja ei edasta kostjale ülevaadet käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest. Hinnates antud käsundi iseloomu ja mahtu, leiab kohus, et käsundisaaja nimetatud kohustuse täitmata jätmine ei too kaasa olukorda, mille tulemusena saaks väita, et käsundisaaja on rikkunud talle
teenuse osutamisega pandud kohustusi olulises määras, mida kohus peaks lepingu tasu kindlaksmääramisel arvesse võtma.
22.VÕS § 619 tulenevalt kohustub käsundiandja tasuma käsundisaajale teenuse osutamise eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et käsundiandja pidi käsundisaajale osutatud teenuse eest tasuma, poolte vahel on vaidlus üksnes tasu suuruse üle. Hageja väitel on kostja teenuse osutamise tasu tasunud osaliselt, st kostja on tasunud üksnes 500 eurot ning tasumata on 1 000 eurot. Kostja väitel on tema käsundiandjale tasumise kohustuse täitnud täies ulatuses, st kostja on hagejale tasunud teenuse osutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu summas 500 eurot. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Kohtutoimikust nähtuvalt (tl 22) oli hagejal ja kostjal kokkulepe, et hageja teeb vajalikud toimingud kompromissi sõlmimise eesmärgil ning koostab kompromissilepingu tsiviilasjas nr 2-13-38084. Seega oli käsundi esemeks tehingu tegemine, so kompromissilepingu sõlmimine, mille eest tasu kuulub tasumisele pärast käsundi täitmist. Hageja poolt koostatud kompromissilepingu on tsiviilasja nr 2-13-38084 menetlusosalised allkirjastanud 13.10.2013 (tl 33) ning nimetatud kompromissilepingu on Harju Maakohus kinnitanud 21.10.2013 kohtumäärusega (kontrollitav KIS-i vahendusel). Kuivõrd pooled loobusid kompromissilepingu sõlmimisel kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest, siis jõustus tsiviilasjas nr 2-13-38084 sõlmitud kompromiss 21.10.2013. Kostja on nimetatud kohtumääruse kätte saanud (tl 108). Eeltoodust tulenevalt oli hageja seega käsundi täitnud 21.10.2013 seisuga ning VÕS § 628 lg 1 teisest lausest tulenevalt kuulub tasu käsundiandja poolt pärast käsundi täitmist maksmisele. Hageja on 21.10.2013 kuupäevaga koostanud kostjale arve nr 201310-7. Hageja väidete kohaselt on nimetatud arve kostjale isiklikult üle antud 2013. a oktoobris (tl 24). Kostja väitel ei ole kostja nimetatud arvet saanud ei e-kirja teel, paberkandjal posti teel ega ei ole sellist arvet talle isiklikult üle antud (tl 52). Kostja väitel sai ta arve esimest korda 19.02.2014 (tl 52). VÕS § 628 lg 1 teisest lausest tulenevalt muutub tasu nõue sissenõutavaks pärast seda, kui käsundiandja on oma kohustuse teenuse osutamisel täitnud. Seega ei ole kohustuse tekkimise ja täitmise eelduseks arve väljastamine, arve kostjale esitamine või kostja poolne arve allkirjastamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostja täitnud oma lepingu tasu maksmise kohustust (isegi osaliselt summas 500 eurot) pärast käsundi täitmist. Kohtu hinnangul oleks kostja ise pidanud oma tasumise kohustuse täitmiseks pöörduma hageja poole arve saamiseks. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks pöördunud arve saamiseks hageja poole. Seega kuigi kostja väidete kohaselt sai ta esimese arve alles 4 kuud peale teenuse osutamist, ei teinud kostja ise hagejale ühtegi tahteavaldust lepingu tasu maksmiseks, kuigi tuvastatud on, et teenuse osutamine toimus tasu eest. II
23.Kuivõrd poolte vahel on vaidlus teenuse osutamisega kokkulepitud tasu suuruse osas, siis järgnevalt hindab kohus tasu suuruse kindlakstegemise eesmärgil poolte vahel toimunud lepingueelseid läbirääkimisi ja tõlgendab suuliselt sõlmitud käsunduslepingut VÕS § 29 mõistes.
24.VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema
tõesed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kohtu hinnangul on teenuse osutamise tasu näol tegemist lepingu olulise tingimusega, mille vastu on käsundiandjal huvi lepingu sõlmimisel. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mille alusel saaks kindlaks teha lepingueelsete läbirääkimistel läbiräägitud teenuse osutamise tasu, siis ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, millises tasus leppisid pooled lepingueelsetes läbirääkimistes kokku.
25.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M., I kd, lk 106) kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühist tahet välja selgitades arvestada lg 5 sätestatud asjaolusid. Tegelikku tahet võib väljendada ka käitumisega, mis omakorda võib sattuda vastuollu lepingus kirjapanduga. Võlaõigusseadus reguleerib mõnel juhul olukorda, kus poolte tegelik käitumine läheb vastuollu otsese lepingutingimusega, lähtudes üldpõhimõttest, mille kohaselt vastuolu korral poole käitumise ja lepingus avaldatud tahte vahel eelistatakse tõlgendust, mis tuleneb poole käitumisest (protestatio facto contratia non valet). Põhimõte tuleneb hea usu põhimõttest, mille kohaselt ei ole lubatud lepingupooltel vastuoluliselt käituda ja rikkuda sellega usaldust, mis on tekkinud lepingupoole väljendatud tahte sisu suhtes. Kostja on ka varasemalt pöördunud õigusabi saamise eesmärgil hageja poole, kuid nimetatud asjaolu ei saa arvestada vaidlusaluse lepingu tõlgendamisel, kuivõrd tegemist on olnud erinevat laadi õigusabi osutamistega, millest varasem oli ka osutatud tasuta. Seega ei ole kohtul võimalik lepingu tõlgendamisel arvestada tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat ning tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud. Lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühist tahet välja selgitades saab tugineda lepingupoolte käitumisele enne ja pärast lepingu sõlmimist. Hageja on sõlminud suulise käsunduslepingu tasuga 1 500 eurot ning hageja käitumine viitab tema tahtele, st hageja on edastanud kostjale arve summale 1 500 eurot, on edastanud kostjale meeldetuletusi arve tasumiseks e-posti teel ja sms-i teel ning on esitanud kohtule ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse summale 1 500 eurot. Seega on hageja käitumine olnud kohtu hinnangul vastavuses tema tahtega. Kostja on sõlminud suulise käsunduslepingu tasuga 500 eurot. Hageja on kostjale teenuse osutanud 2013. a oktoobris, kostja on hageja poolt edastatud arve väidetavalt esmakordselt kätte saanud 2014. a veebruaris, kuid kostja tasus hagejale 500 eurot 2014. augustikuus ning seda mitte vabatahtlikult, vaid kohtutäituri vahendusel. Seega ei ühti kohtu hinnangul kostja käitumine pärast lepingu sõlmimist tema tahtega, st kostja ei ole pärast lepingu sõlmimist käitunud selliselt, mis annaks alust tõlgendada, et kostja sõlmis lepingu tasuga 500 eurot. Lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühist tahet välja selgitades saab tugineda ka lepingu olemusele ja eesmärgile. Käsunduslepingu tasu maksmist reguleerib VÕS § 627, mida hindab kohus alljärgnevas alapeatükis.
Lähtudes eeltoodust ning tõlgendades poolte vahel suuliselt sõlmitud käsunduslepingut VÕS § 29 tulenevalt, on kostja oma tegeliku käitumisega läinud vastuollu otsese lepingutingimusega (kostja sõlmis lepingu tasuga 500 eurot, kuid nimetatud summat hagejale pärast teenuse osustamist mõistliku aja jooksul ning vabatahtlikult ei tasunud) ning lähtudes hea usu põhimõttest tõlgendab kohus poolte vahel kokkulepitud lepingu tasu kostja käitumisest (kostja ei käitunud selliselt, mis annaks alust tõlgendada poolte vahel sõlmitud lepingut selliselt, et pooled olid kokku leppinud 500-euroses tasus). Seega loeb kohus hageja ja kostja vahel suuliselt sõlmitud lepingu tasuks 1 500 eurot. III
26.VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kuigi kohus luges eeltoodust tulenevalt poolte vahel suuliselt sõlmitud lepingu tasuks 1 500 eurot, hindab kohus ka eelnimetatud summa mõistlikkust.
27.Kohtu hinnangul on mõistlikuks tasuks eelkõige turuhind ehk kohalik keskmine tasu samasuguse või sarnase teenuse osutamise eest. 29.10.2014 toimunud kohtuistungil on hageja esindaja nentinud, et teenuse osutamise tunnitasuks on 100 eurot (tl 108). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-93-13 nentinud, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Seega on hageja tunnitasu määra puhul tegemist mõistliku tasuga ehk õigusteenuse osutamise eest osutatava turuhinnaga. 29.10.2014 toimunud kohtuistungil on hageja esindaja nentinud ka, et hagejal oli kostjaga kokkulepe 500 euro suuruses ettemaksus ning 1 000 eurot oli seejärel tasu, kui saavutatakse konkreetne tulemus (tl 107). Samuti nentis hageja, et maksuvaidluste tasu on 100 eurot tunnis ja tulemustasu 10%. Tsiviilasjas nr 2-13-38084 kujunes tulemustasuks 10%, lisaks käibemaks (tl 108). Kohtutoimikust nähtuvalt (tl 30) vähendati hageja teenuse osutamise tulemusena tsiviilasjas nr 2-13-38084 kostjate solidaarset kohustust 25 564,66 eurolt 12 783 euroni. Kohus nõustub hagejaga, et õigusabi teenuse tasu määramisel omab rolli nii teostatud tööde maht ja ajakulu, kuid ka tsiviilasja hind ja saavutatud tulemus. Antud juhul, arvestades teostatud töö mahtu ja kostja võlausaldajaga sõlmitud kokkulepet, mille raames SA KredEx vähendas käendaja vastu oleva nõuet poole võrra ning võimaldas isikul tasuda 12 783 eurot väga soodsatel tingimustel, on 1500-eurone teenusetasu enam kui mõistlik ja põhjendatud.
28.Seega on kohtu hinnangul hageja poolt kostjale osutatud teenuse kogumaksumuse kui ka tunnitasu määra näol tegemist mõistliku tasuga. IV
29.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 91 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses.
30.VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
31.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 1 000 eurot tasumist. Kohtu hinnangul on kostja oma lepingu tasu maksmise kohustuse täitnud osaliselt, st kostja on tasunud hagejale osutatud teenuse eest 500 eurot ning tasumata on 1 000 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 1 000 eurot.
32.Hageja nõuab kostjalt 07.09.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 89,30 eurot. Hageja on 29.10.2014 toimunud kohtuistungil selgitanud nii kohtule kui ka kostjale viivise arvestamise aluseid ja ulatust. Kostja on kohtuistungil hageja esitatud viivise arvestusest aru saanud ning viivise määrale ega summale vastuväiteid ei esitanud (tl 108 pöördel). Kohus mõistab hagejalt välja kostja kasuks viivised summas 89,30 eurot.
33.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 29.10.2014 toimunud kohtuistungil selgitas hageja edasiulatuva viivise nõudmise aluseid. Hageja nõuab alates 08.09.2014 kostjalt viiviseid 0,02% põhivõlgnevuselt (1 000 eurolt) päevas kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni (tl 108 pöördel). Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude.
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
37.Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 alusel lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.