Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
14.11.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-55893
Tsiviilasi
Deerhunter Guns&Ammo OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Kersti Seisleri 03.08.2014 otsuse peale täiteasjades nr 011/2013/288 ja nr 011/2013/289
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.09.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Deerhunter Guns&Ammo OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Deerhunter Guns&Ammo OÜ (registrikood 11473115, asukoht FR. Faehlmanni 3, 10125 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler (büroo asukoht Tartu mnt 16B III korrus, 10117 Tallinn) Puudutatud isik II Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn), lepinguline esindaja Maarja Konsand
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.09.2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Deerhunter Guns&Ammo OÜ kanda.
4.
Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Deerhunter Guns&Ammo OÜ esitas 14.08.2014 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri 03.08.2014 otsuse peale täiteasjades nr 011/2013/288 ja nr 011/2013/289, paludes kohtutäituri 03.08.2014 otsuse tühistada. Täiteasjad nr 011/2013/288 ja nr 011/2013/289 algatas kohtutäitur Kersti Seisler avaldaja suhtes 26.02.2013 sissenõudja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) täitmisavalduse ning täitedokumentidena Maksu- ja Tolliameti 30.01.2013 otsuse nr 13-3/12216 ja 16.11.2011 otsuse nr 12.2-3/3075-16 alusel täitedokumentidest tuleneva nõude 113 351.55 euro sissenõudmiseks.
2.Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur 25.06.2014 rahalise nõude arestimise aktiga võlgniku rahalised nõuded Dermis OÜ (registrikood 12661824) vastu vähemalt 97 223.89 euro ulatuses.
3.Võlgnik esitas arestimisakti peale 07.07.2014 kohtutäiturile kaebuse, milles taotles akti tühistamist. Kaebuse põhjendustena märkis avaldaja, et arestimisakti põhjal ei ole mõistetav, millised võlgniku tulevased nõuded kohtutäitur arestis ning millest kohtutäitur järeldab, et võlgnikul on või saab olema nõudeõigus vähemalt 97 223.89 euro ulatuses. Arestimisaktis puuduvad põhjendused. Tekkiv tulevane nõue ei ole piisavalt piiritletav. Kohtutäitur ei ole aktis ka märkinud, et arestib tulevase nõude. Kohtutäitur arestis varasemalt võlgniku vara 12.03.2013 109 800 euro väärtuses ning 04.12.2013 93 000 euro väärtuses, mistõttu jääb 25.06.2014 arestimine arusaamatuks. Ülemäärane arestimine ei ole õiguspärane. Asjaolu, et siiani ei ole õnnestunud 04.12.2013 arestimisega seonduvat vara võõrandada, kuna võlgnik on vaidlustanud 04.12.2013 arestimisaktis märgitud hinnad, ei anna alust võlgniku vara täiendavaks arestimiseks.
4.Kohtutäitur jättis 03.08.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäituri otsus ei ole õiguspärane. Kohtutäitur ei kummutanud veenvalt avaldaja vastuväidete õigsust. Täitur tunnistas, et tegelikult ei ole 04.12.2013 arestitu väärtus teada, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas osutus siiski võimalikuks teostada 25.06.2014 arestimine. Lisaks nendib täitur otsuses, et kui võlgnik vaidleb nõude sissenõutavusele (järelikult siis ka nõude olemasolule) vastu, ei saa täitur sunnimeetmeid rakendada. Teades, et võlgnik vaidlustas 07.07.2014 kaebuses rahalise nõude olemasolu, oli kohtutäituril alus vaidlusaluse arestimise akti tühistamiseks. Täitur märgib samuti, et tal ei ole pädevust tuvastada võlgniku ja Dermis OÜ vahelise võimaliku/vaidlustatud õigussuhte materiaalõiguslikku kehtivust, mistõttu on selgusetu, kuidas õnnestus täituril eelnevalt tuvastada, et vastav(ad) nõu(d)e(d) on olemas. Arestimine on vastuoluline, kuna vaidlustatud otsuses kirjutab täitur läbisegi nii nõudest kui nõuetest, mis on arestitud. Kohtutäituri seisukoht
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäädes oma 03.08.2014 otsuses toodud põhjenduste juurde. Rahalise nõude arestimise akt on koostatud õiguspäraselt vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti relvalubade talituselt saadud suulisele infole. Aktis on piisavalt
piiritletult selgitatud, milliseid võimalikke võlgniku rahalisi nõudeid Dermis OÜ vastu arestitakse.
6.Arestimisakti edastamisega kolmandale isikule ei ole tegemist ülearestimisega. 04.12.2013 arestitud relvade ja laskemoona müümine ei ole võlgniku poolt algatatud hinna vaidluse tõttu võimalik, see aga ei keela kohtutäituril jätkata täitemenetlust muul seaduslikul moel. Kohtutäitur ei saanud 25.06.2014 akti koostamisel lähtuda 04.12.2013 arestitud vara väärtusest, vaid kohtutäitur arestis nõude täiteasjades nr 011/2013/288 ja nr 011/2013/289 sundtäitmisel olevate sissenõudja nõuete ja täitemenetluse kulude ulatuses. 04.12.2013 arestitud vara on hoiustatud tasulises hoidlas, mis viitab täitekulude kasvule täitemenetluses. Eelneva menetluse põhjal on eeldatav täitekulude märkimisväärne suurenemine, sest täitekulude kogumaht sõltub sellest, kas võlgnik täidab võlanõude vabatahtlikult või mitte. 12.03.2013 arestimisakti märgitud summa 109 800 eurot (s.o relvade hindade kogusumma) ei ole seoses vara realiseerimisel reaalselt sissenõutud/sissenõutava summaga. Suur osa võlgniku varast on enampakkumistel müüdud 50-70% allahindlusega ning osa varast ei ole õnnestunud müüa. 04.12.2013 arestitud vara väärtuse kohta on eksperdi arvamus teadmata, seetõttu ei saa võlgnik ka järeldada ülearestimist. Võlgnikule ja kohtutäiturile ei ole teada, kas ja millise hinnaga arestitud vara realiseerimine õnnestub. Eelnevate enampakkumiste põhjal võib järeldada, et relvade müük võlgniku soovitud hindadega on Eesti turu väiksuse, vara tsiviilkäibelise eripära ja vara koguse tõttu võimatu. Vara tuleks korduvalt alla hinnata.
7.04.09.2014 ärakuulamisel avaldas kohtutäitur, et võlgnik käitub pahatahtlikult, venitades menetlust. Kohtutäitur arestis tulevase nõudena võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud või sõlmitavast lepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude ja muud raha tasumise nõuded. Tulevase nõude aresti summa 97 223.89 eurot on võrdne sundtäidetava nõude ja täitemenetluse kulude summaga käesoleval hetkel. 2013. aasta märtsis arestitud varast võib olla müümata kuus relva ja ühe valdus jäi võlgnikule. Relv müüdi enampakkumisel, kuid enampakkumine tuli selles osas tühistada ja raha ostjale tagastada, sest relva valdust ei olnud. See relv arestiti uuesti 2013. aasta detsembris. Relvalt olid olulised osad eemaldatud. 2013. aasta märtsis arestitud relvad on peaaegu 70% alla hinnatud. Need tuleb ilmselt ümber hinnata ja uuesti arestida. Suur osa võlgniku relvadest on arestimata. Sissenõudja nõude kiire rahuldamine muul viisil kui arestida võlgniku nõue relvade omandaja vastu ei ole võimalik. Tulenevalt arestitud vara eripärast on vara müük keerukas ja ajamahukas. Seetõttu võib kaasneda täiendav täitemenetluse kulu kohtutäituri lisatasu näol. Arestitud vara hoidmisega kaasnevad vältimatud hoiukulud. Sissenõudja seisukoht
8.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Sissenõudja ja kolmanda isiku vahelise vaidluse arestitud nõude olemasolu üle toimumise ajal on nõude arestimise akt kehtiv. Kohtutäitur on 03.08.2014 otsuses selgitanud, kust ta sai teavet võimaliku nõude olemasolu kohta. Dermis OÜ juhatuse liikmeks on võlgniku vend RT, kes on võlgniku kaupluse „Jagdhof“ juhataja. Dermis OÜ esitas Politsei- ja Piirivalveametile taotluse relvade müümise ja relvadega seotud teenuste osutamiseks tegevusloa saamiseks. RT avaldas Politsei- ja Piirivalveameti relvalubade talitusele, et Dermis OÜ soovib osta võlgnikule kuuluvad relvad ja laskemoona, sest võlgnikul puudub alates 16.05.2014 õigus relvade ja laskemoona müügi ning hoidmisega tegeleda. Dermis OÜ asukoht on sama, kus asub võlgniku kauplus ja vara. Dermis OÜ kandeavaldus on esitatud
15.05.2014, millal kehtis viimast päeva võlgnikule väljastatud relvade ja laskemoona müügi ning hoidmisega seotud tegevusluba. Kohtutäitur märkis arestimisaktis, et võlgnik ja Dermis OÜ on sõlminud või sõlmimas müügilepingut võlgnikule kuuluva vara osas. Seega väljendas kohtutäitur arestimisaktis piisavalt selgelt tahet arestida nii tulevikus tekkivad kui olemasolevad nõuded, mis tekivad või tekkisid aktis märgitud asjaoludel. Kohtutäituril puudus arestimise hetkel teadmine, kas nõue on tekkinud või alles tekkimas.
9.Võlgniku vara on raskesti realiseeritav, mida kinnitavad mitmed nurjunud enampakkumised, mille järel on vara korduvalt alla hinnatud. 04.12.2013 arestitud vara realiseerimisväärtus on eelduslikult aktis märgitust oluliselt madalam. Võlgnikust tulenevalt ei ole 04.12.2013 arestitud vara uue hindamise korraldamiseks eksperti määratud. Seetõttu ei ole teada, millises väärtuses on 04.12.2013 arestimisaktis märgitud vara arestitud. Esimese astme kohtu määrus
10.Harju Maakohus jättis 05.09.2014 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 113 lõige 1 sätestab, et arestida võib ka tingimusliku nõude. TMS § 113 lõige 2 sätestab, et tulevase nõude võib arestida juhul, kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletav. Tulevane nõue on selline nõue, mis ei ole veel tekkinud, sest lepingust või seadusest tulenevaid nõude tekkimise eelduseks olevaid asjaolusid veel ei esine. Samuti on tulevane nõue selline nõue, mille tekkimise alust, näiteks lepingut, veel ei ole tekkinud. Tulevase nõude mõistet TMS § 113 lõike 2 tähenduses on võimalik sisustada analoogselt tulevase nõude mõistega võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lõike 2 lause 2 tähenduses. TMS § 113 lõikest 2 tulenevalt on tulevase nõude arestimine lubatav üksnes täiendava tingimuse esinemisel – arestitav tulevane nõue peab olema piisavalt piiritletav. Arestitava nõude piisav piiritletavus tähendab seda, et nõue on individualiseeritav nii võlausaldaja, võlgniku kui ka nõude sisu osas. Nõude tekkimise hetkeseisuga peab olema selge, et tegemist on just selle nõudega, mis eelnevalt arestiti TMS § 113 lõike 2 alusel.
12.25.06.2014 arestimisaktis täiteasjades nr 011/2013/288 ja nr 011/2013/289 on märgitud järgmist: „Politsei- ja Piirivalveamet on teavitanud kohtutäiturit võlgnik Deerhunter Guns & Ammo OÜ-le 15.05.2009 Põhja Politseiprefektuuri poolt väljastatud tegevusloa (registreerimisnumbriga 934) lõppemisest ning vastloodud äriühingu Dermis OÜ (12661824) taotlusest Politsei- ja Piirivalveametile relvade, tulirelva oluliste osade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona müügi, relvade ümbertegemise ja parandamise teenusena, relvade ja laskemoona hoidmise teenusena väljastamiseks. Dermis OÜ on sõlminud (sõlmimas) ostu-müügilepingut võlgnik Deerhunter Guns & Ammo OÜ-ga talle kuuluva vara osas. Käesoleva aktiga arestib kohtutäitur DEERHUNTER GUNS&AMMO OÜ (11473115) rahalised nõuded Dermis OÜ (12661824) vastu summas vähemalt 97 223.89 eurot. Dermis OÜ (12661824) poolt DEERHUNTER GUNS&AMMO OÜ-le kõik nimetatud alusel väljamaksmisele kuuluvad rahalised maksed (sh tulevikus tehtavad rahalised maksed) tuleb kanda käesoleva akti alusel arestitud varana kohtutäituri Kersti Seisleri ametialasele kontole nr EE531010010124176010 SEB Pank AS-is, makseselgitusega ”täiteasi nr 011/2013/288,011/2013/289“. DEERHUNTER GUNS&AMMO OÜ-l või kolmandatel isikutel puudub õigus käsutada eelnimetatud maksete väljamaksmist või muuta
käesoleva aktiga sätestatud kohustuste täitmise viisi või korda. Vastav õigus on ainult kohtutäituril.“
13.Arestimisaktist nähtub, et arestitud nõude puhul loeb kohtutäitur võlausaldajaks Deerhunter Guns&Ammo OÜ-d ning võlgnikuks Dermis OÜ (registrikood 12661824). Seega on eeltoodust tulenevalt nõue piiritletud võlasuhte poolte osas. Kohtutäitur on märkinud, et Deerhunter Guns&Ammo OÜ ja Dermis OÜ on sõlminud või sõlmimas müügilepingut Deerhunter Guns&Ammo OÜ-le kuuluva vara osas. Kohtutäitur on märkinud, et arestib Deerhunter Guns&Ammo OÜ rahalised nõuded Dermis OÜ vastu summas vähemalt 97 223.89 eurot. Ärakuulamisel avaldas kohtutäitur, et arestis tulevase nõudena võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud või sõlmitavast lepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude ja muud raha tasumise nõuded. Eeltoodust nähtub, et nõue on piisavalt piiritletud nii oma aluse kui ka sisu poolest: nõude aluseks on Deerhunter Guns&Ammo OÜ ja Dermis OÜ vaheline müügileping ning nõude sisuks on raha tasumise nõue.
14.TMS § 113 lõikest 2 ei tulene, et nõude piisavaks piiritlemiseks peab määrama kindlaks arestitava tulevase nõude suuruse. Käsitlus, mille kohaselt tuleb tulevase nõude suurus kindlaks määrata, välistaks TMS § 113 lõike 2 alusel tulevase nõude arestimise, sest üldjuhul ei ole kohtutäituril arestimise ajal võimalik saada teada tulevase nõude täpset suurust. Nõude täpset suurust ei pruugi teada ka võlgnik ja kolmas isik, sest arestitakse tulevane nõue, mille alust veel ei ole või mille eelduseks olevaid asjaolusid ei ole veel esinenud või tekkinud. Eeltoodust nähtuvalt oli nõue selle arestimise ajal piisavalt piiritletav. Seetõttu on kohtutäitur järginud tulevase nõude arestimisel TMS § 113 lõiget
15.TMS § 114 lõige 2 sätestab, et tulevase nõude arestimine tuleb arestimisaktis märkida. Kohtutäitur ei ole arestimisaktis märkinud, et arestitav nõue on tulevane nõue. Sellise asjaolu märkimist ei asenda kohtutäituri poolt arestimisaktis kolmanda isiku kohustamine kanda kõik väljamaksmisele kuuluvad summad (sh tulevikus tehtavad rahalised maksed) kohtutäituri ametialasele kontole. Kohtutäitur ei ole märkinud ka 03.08.2014 otsuses, et on arestinud tulevase nõude. TMS § 114 lõike 2 rikkumine toob kaasa arestimisakti seadusvastasuse üksnes siis, kui arestimisaktis märgitud asjaoludel ei ole võimalik aru saada, et arestitud on tulevane nõue ning sellist ebaselgust ei ole võimalik kõrvaldada ka kaebemenetluses. Arestimisaktis viitab asjaolule, et arestitakse tulevane nõue, järgmine lause: „Dermis OÜ on sõlminud (sõlmimas) ostu-müügilepingu võlgnik Deerhunter Guns & Ammo OÜ-ga talle kuuluva vara osas.“ Sõna „sõlmimas“ näitab, et kohtutäituri arvates võib nõude alus arestimise hetkel puududa. 04.09.2014 ärakuulamisel avaldas kohtutäitur, et arestis tulevase nõudena võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud või sõlmitavast lepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude ja muud raha tasumise nõuded. Eeltoodust tulenevalt on nii arestimisakti kui kaebemenetluses kogutud andmete põhjal võimalik aru saada, et kohtutäitur on arestinud nõude, mille alus ei ole veel tekkinud või eelduseks olevad asjaolud esinenud. Eeltoodust tulenevalt ei too arestimisaktis sõnaselgelt tulevase nõude arestimisele viitamata jätmine kaasa kohtutäituri 03.08.2014 otsuse tühistamist ega 25.06.2014 arestimisakti seadusvastasust. Arestimisakti seadusvastaseks lugemine üksnes selle sõnastuse põhjal, arvestamata kohtutäituri toimingu tegelikku sisu, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
16.TMS § 53 lõige 1 sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Võlgnik on esitanud 25.06.2014 arestimisaktile vastuväite, mille kohaselt on nõue ülemääraselt arestitud. Kohtutäitur avaldas ärakuulamisel, et sundtäidetava nõude ja täitemenetluse kulude suurus ärakuulamise ajal on 97 223.89 eurot. Nimetatud summa on võrdne 25.06.2014 arestimisaktis märgitud summaga. Kohtutäitur on täiteasjades nr 011/2013/288 ja nr 011/2013/289 vara arestinud kolmel korral: 1) 12.03.2013 arestimisaktiga arestiti vallasvara väärtuses 109 800 eurot, millest on müümata vara arestimisaegse väärtusega 39 000 eurot (t lk 32, 33, 79). Müümata vara väärtus pärast allahindamist on 11 700 eurot (t lk 119-121). Arestimise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta müümata vara väärtus; 2) 04.12.2013 arestimisaktiga arestiti vallasvara väärtuses 93 000 eurot (t lk 18, 19). Võlgnik on TMS § 74 lõike 7 alusel vaidlustanud kohtutäituri määratud hinna. Kohtutäitur on vastavalt sama sätte lõikele 8 esitanud 10.01.2014 kohtule taotluse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Kohus menetleb taotlust tsiviilasjas nr 2-14-1101. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt ei ole kohus teinud määrust eksperdi määramise kohta ja asjade uut hindamist ei ole läbi viidud; 3) 25.06.2014 arestiti Deerhunter Guns&Ammo OÜ tulevane nõue Dermis OÜ vastu vähemalt summas 97 223.89 eurot.
17.TMS § 53 lõike 1 kohaldamise eelduseks on vara hindamine, sest alles pärast vara hindamist on võimalik võrrelda sissenõudja nõude suurust ja arestitud varaesemete väärtust ning selle põhjal otsustada, kui palju vara on arestida vaja (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-14-10, punkt 17). 04.12.2013 arestimisaktiga arestitud vara väärtuse mitteteadmisest tulenevalt ei saa võrrelda sissenõudja nõude suurust ja arestitud varaesemete väärtust. Seega tuleb hinnata, kas kohtutäituril on õigus arestida täiendavat vara olukorras, kus varem arestitud vara väärtus ei ole teada.
18.Kui vara väärtuse kindlakstegemata jätmist ei ole põhjustanud kohtutäitur oma tegevuse või tegevusetusega, saab vara väärtuse mitteteadmist lugeda objektiivseks takistuseks, mis ei võimalda sissenõude pööramist võlgniku varale ja sissenõudja nõude rahuldamist. Kohtutäitur on esitanud tsiviilasjas nr 2-14-1101 kohtule taotluse eksperdi määramiseks, et arestitud asjad uuesti hinnata (t lk 168-171). Seetõttu ei saa lugeda 04.12.2013 vara hinna mitteteadmist kohtutäiturist tingituks. Vaidlus 04.12.2013 arestitud vara väärtuse üle ei võimalda kohtutäituril müüa arestitud vara enampakkumisel. 12.03.2013 arestitud müümata vara väärtus 11 700 eurot ei ole piisav nõude ja täitemenetluse kulude kokku suurusega 97 223.89 eurot rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud sissenõudja nõude rahuldamine 25.06.2014 seisuga muul viisil võimalik. Arestitud vara hindamise vaidlustamine ei tohi takistada sissenõudja nõude rahuldamist olukorras, kus võlgnikul on muud vara, millele sissenõue pöörata. Seega TMS § 53 lõike 1 kohaldamisel ei arvestata käesoleval juhul 04.12.2013 arestitud vara väärtust, mille hind on vastavalt TMS § 74 lõikele 7 vaidlustatud. Tulenevalt täitemenetluse eesmärgist, milleks on sissenõudja nõude kiire rahuldamine, tuleb käesoleval juhul 25.06.2014 tulevase nõude arestimine lugeda TMS § 53 lõike 1 järgi lubatuks, sest sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.
19.12.03.2013 arestitud vara väärtus 11 700 eurot ja 25.06.2014 arestitud tulevase nõude väärtus vähemalt 97 223.89 eurot kokku on 108 923.89 eurot. Nimetatud summa on suurem kui sundtäitmisel olev nõue ja täitemenetluse kulude summa 97 223.89 eurot. TMS § 53 lõige 1 ei kohusta arestima vara täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne
sissenõudja nõude ja täitemenetluse kulude suurusega (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-1410, punkt 17). Seega on käesolevas asjas lubatav vara arestimine 11 700 euro võrra suuremas ulatuses sissenõudja nõude ja täitemenetluse kulude summast 97 223.89 eurost. Arestimine on lubatud, kuna arestitud vallasvara väärtus võib täitemenetluse kestel langeda. Seda kinnitab asjaolu, et kohtutäitur on pidanud korduvalt alla hindama 12.03.2013 arestitud vara (t lk 81, 90, 99, 108, 119). 25.06.2014 arestitud tulevase nõude tegelik suurus ei ole teada, samuti võib tulevane nõue mitte tekkida, vaatamata nõude piiritletavusele. Lisaks eeltoodule tuleb arestimisel arvestada täiendavate täitemenetluse kulude tekkimisega, mis kaasnevad vältimatult arestitud vara hoidmisega. Seega ei ole kohtutäituri poolt 25.06.2014 arestimisaktiga tulevase nõude arestimine vastuolus seadusega.
20.TsMS §-st 172 lõike 1 2. lause alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Määruskaebus
21.24.09.2014 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldaja kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
22.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta väite, et täitur ei toonud ka 03.08.2014 otsuses selgelt välja asjaolusid ega tõendeid, millistele tuginevalt oleks võimalik tuvastada, et täiturile 07.07.2014 kaebusega etteheidetu oli väär. Maakohus ei pidanud vääraks kaebaja väljatoodut, et täitur tunnistab 03.08.2014 otsuses, et tegelikult ei ole 04.12.2013 arestitu väärtus teada, ent kohus ei vastanud põhjendatult kaebajale, kuidas osutus siis võimalikuks teostada 25.06.2014 arestimine vastavas summas. Põhjendusi esitamata ei kujundanud kohus seisukohta selles, et täitur nendib 03.08.2014 otsuses, et kui ka võlgnik vaidleb nõude sissenõutavusele (järelikult siis ka nõude olemasolule) vastu, ei saa täitur vastavalt sunnimeetmeid rakendada. Kohtumäärusest ei selgu, miks on väär kaebaja käsitlus, et teades, et võlgnik vaidlustas 07.07.2014 kaebuses rahalise nõude olemasolu, ei ole siiski mõistetav, miks järeldas täitur, et vaidlusaluse arestimise akti tühistamiseks alus puudub. Samuti ei motiveerinud kohus, miks kaebaja järgnev versioon ei ole õige: täituril ei ole pädevust tuvastada võlgniku ja Dermis OÜ vahelise võimaliku/vaidlustatud õigussuhte materiaalõiguslikku kehtivust, ent sel juhul on selgusetu, kuidas õnnestus täituril eelnevalt tuvastada, et vastav(ad) nõu(d)e(d) on olemas, et see/need arestida.
23.Põhjendusi esitamata ei kujundanud maakohus seisukohta kaebaja vastuväidete suhtes, et arestimisakti põhjal ei ole mõistetav täpselt, milliseid võlgniku väidetavaid (tulevasi) rahalisi nõudeid on täitur otsustanud arestida ning millest täitur järeldab, et võlgnikul on või saab olema nõudeõigus vähemalt märgitud summas.
24.Kohtumääruses puuduvad motiivid, miks ei pööranud kohus tähelepanu asjaolule, et ka 03.08.2014 otsuses kirjutab täitur läbisegi nii nõudest kui nõuetest, mis arestitud, mistõttu on arestimine selles osas vastuoluline. Arestimine ei olnud võimalik ka TMS § 113 lõike 2 järgi, kuivõrd justkui tekkiv tulevane nõue ei ole piisavalt piiritletav. Seda kinnitab ka tõik, et täitur kirjutab nõudest nii ainsuses kui ka mitmuses. Maakohus leidis ise, et arestitava nõude piisav piiritletavus tähendab seda, et nõue on individualiseeritav nii võlausaldaja, võlgniku kui nõude sisu osas ning et nõude tekkimise hetkeseisuga peab olema selge, et tegemist on just selle nõudega, mis eelnevalt arestiti TMS § 113 lõike 2 alusel. Määrusest ei selgu, miks ei pööranud kohus tähelepanu seigale, et täitur
käsitles ka kohtumenetluses läbisegi üht nõuet koos mitme nõudega. Samas on ka kohus käitunud vastuoluliselt, kuivõrd ei erista üht väidetavat nõuet mitmest väidetavast nõudest. Kohtumääruses kajastub, et ärakuulamisel avaldas kohtutäitur, et arestis tulevase nõudena võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud või sõlmitavast lepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude ja muud raha tasumise nõuded (t lk 146) ning et kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et nõue on piisavalt piiritletud nii oma aluse kui ka sisu poolest. Muu kõrval ei selgu kohtumäärusest, milline on tõenduslik baas, millele tuginevalt on leitud, et nõue või nõuded on olemas või saavad olemas olema. Seega jääb määruse põhjal selgusetuks, kuidas on võimalik rääkida nõude individualiseeritusest kui ka nõude sisust.
25.Ekslik on maakohtu seisukoht, et asjas ei ole oluline, et täitur ei märkinud arestimisaktis, et arestib tulevase nõude (TMS § 114 lõige 2). Järelikult on arestitud justkui olemasolev nõue/olemasolevad nõuded, kuid nende olemasolu ei ole täitur ega kohus tuvastanud. Kehtivale õigusele tuginemata on kohtu järeldus, et TMS § 114 lõike 2 rikkumine toob kaasa arestimisakti seadusvastasuse üksnes siis, kui arestimisaktis märgitud asjaoludel ei ole võimalik aru saada, et arestitud on tulevane nõue ning sellist ebaselgust ei ole võimalik kõrvaldada ka kaebemenetluses. Lisaks, sõna „sõlmimas“ kõrval on täitur kasutanud ka väljenduslaadi, seejuures mitte sulgudesse paigutatuna, „on sõlminud“. Vastuoluline ning ebaloogiline on järgmine kohtumääruses kajastatud mõttekäik: 04.09.2014 ärakuulamisel avaldas kohtutäitur kohtule, et ta arestis tulevase (st mitte juba tekkinud) nõudena (st vaid ühe nõude) võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud (st juba tehtud) või sõlmitavast lepingust (st veel mitte tehtust) tuleneva ostuhinna tasumise nõude ja muud raha tasumise nõuded (ehk et kokku käib jutt mitmest nõudest). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul nii arestimisakti kui ka kaebemenetluses kogutud andmete põhjal võimalik aru saada, et kohtutäitur on arestinud nõude (st vaid ühe, kuigi täitur tõi kohtus esile, et tegemist on lõpptulemina nõuetega), mille alus ei ole veel tekkinud või eelduseks olevad asjaolud esinenud (kuid täituri sõnutsi arestis ta ka juba sõlmitud lepingust tuleneva nõude ning muud vastavad nõuded).
26.Maakohus eksis TMS § 53 lõike 1 vastu, mis sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, v.a juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Seoses TMS § 53 lõikega 1 jättis maakohus tähelepanuta, et seonduvalt 04.12.2013 arestimisega hindas täitur arestitu ära, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et üldse mingit hinda arestitule ei antud. Maakohus ei vääranud kaebaja vastuväidete õigsust, et ülemäärane ja/või topelt arestimine ei ole õiguspärane ning et asjaolu, et siiani ei ole õnnestunud 04.12.2013 arestimisega seonduvat vara võõrandada, ei anna alust täiendavalt arestida võlgniku vara.
27.Maakohtu käsitluse põhjal ei oma 25.06.2014 arestimise osas tähtsust 04.12.2013 arestimine, kuivõrd seisuga 25.06.2014 ei olnud üheselt selge 04.12.2013 arestitu väärtus. Kohus jättis sisuliselt tähelepanuta, et 04.12.2013 arestiti erinevaid asju väga suures koguses, sõltumata sellest, milline on arestitud asjade tegelik väärtus. On ilmne, et teatav väärtus on igal arestitud asjal olemas. Arusaamatuks jääb kohtu mõttekäik sellest, kas kohtutäitur on vastutav 04.12.2013 arestimise järgselt tekkinud vaidluse eest ning kui ei ole, siis võib seoses 25.06.2014 arestimisega 04.12.2013 olnud arestimise justkui kõrvale jätta. Kohtuvaidlus seoses Harju Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-14-1101 ongi tekkinud sellest, et kohtutäitur hindas 04.12.2013 arestitu meelevaldselt madalalt ehk küsimus ei ole selles, et vara väärtus oleks üldse jäänud kindlaks tegemata. Samuti
on kohus jätnud arvestamata, et kuivõrd 04.12.2013 arestitu ei ole võlgniku valduses, siis ei ole võlgnikul olnud võimalust alates 05.12.2013 kõnesolevaid asju kaupluses müüa. Ei saa tekkida olukorda, kus ühest küljest on osa asju arestitud ning ära viidud ja seejärel arestitakse veel täiendavalt midagi, jättes eelnevalt arestituga seonduva vastavalt arvestamata. Ka tuleb teha vahet sellel, kas sissenõudja nõude rahuldamine on välistatud (nt vara puudumise tõttu) või viibib nõude rahuldamine, sest jooksvalt on tekkinud vaidlus arestitu väärtuse üle.
28.TMS § 53 lõikega 1 on vastuolus maakohtu seisukoht, et arestida võib rohkem, kui on sundtäitmisel olev nõue ja täitemenetluse kulude summa. Kohtu põhjendused on selles osas oletuslikud-tingimuslikud ega ole põhjendatud. Vastused määruskaebusele
29.Sissenõudja ja kohtutäitur palusid kaebusele esitatud vastustes jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Edasine menetluse käik
30.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Määruskaebuse esitaja väited on põhiliselt samad, millised kaebaja esitas maakohtu menetluses. Maakohus on neid väiteid põhjalikult analüüsinud ja hinnanud ning on ringkonnakohtu arvates teinud nende osas põhjendatud järeldused.
33.Määruskaebuse põhiväide, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, ei ole ringkonnakohtu arvates õige. Maakohus on hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning põhjendanud oma seisukohti piisavalt. Maakohus on arvestanud ja hinnanud ka asjaolu, et 04.12.2013 arestitud vara väärtus ei ole veel teada. Maakohus leidis põhjendatult, et nimetatud asjaolu ei saanud takistada 25.06.2014 võlgniku tulevikus tekkiva nõude arestimist, arvestades mh seda, et 04.12.2013 arestitud vara hindamine ei olnud takistatud mitte kohtutäituri tegevuse tulemusena, vaid võlgniku poolt hindamise vaidlustamise tõttu ja arvestades ka seda, et 12.03.2013 arestitud müümata vara väärtus ei ole piisav sissenõudja nõude ja täitekulude rahuldamiseks. Seega, arvestades täitemenetluse eesmärki, milleks on sissenõudja nõude võimalikult kiire rahuldamine, saab nõustuda maakohtu järeldusega, et tulevase nõude arestimine kohtutäituri poolt tuleb lugeda TMS § 53 lõike 1 järgi lubatuks.
34.Maakohus on põhjendatult leidnud, et olukorras, kus ei ole veel teada juba arestitud vara tegelik müügitulem ja eriti olukorras, kus käimasolevas täitemenetluses on võlgniku varem arestitud vara oluliselt alla hinnatud ja müügitulem on olnud seni oluliselt väiksem, kui arestimise alghindadest lähtuv loodetud müügitulem, on lubatav vara arestimine nominaalselt veidi suuremas ulatuses kui nõude ja täitekulude suurus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused on kooskõlas TMS §-ga 8, mille järgi on
35.Määruskaebuse esitaja väide, et nõude arestimine ei olnud võimalik TMS § 113 lõike 2 järgi, kuna ei olnud piisavalt määratletud, ei ole samuti põhjendatud. Määruskaebuse esitaja on selles osas tuginenud peamiselt otsitud ja osaliselt ebakohaste asjaoludele (nt kohtutäitur kirjutab nõudest nii ainsuses kui mitmuses). Asjakohatu on ka määruskaebuse väide, et määrusest ei selgu, milline on tõenduslik baas, millele tuginevalt on leitud, et nõue või nõuded on olemas või saavad olemas olema. TMS § 113 lõike 2 järgi ei ole nõutav, et nõue oleks olemas, sest olemasoleva nõude korral oleks see arestitav juba TMS § 111 alusel. Samuti ei eelda TMS § 113 lõige 2 tingimata nõude tekkimist või saamist olemasolevaks. Sellist eeldust ei saagi olla, sest vastasel korral ei oleks üldse võimalik arestida tulevasi nõudeid. Nimetatud sätte kohaldamise ainsaks eelduseks on võimaliku tulevikus tekkiva nõude piisav piiritletus, mille maakohus on käesolevas asjas põhjendatult tuvastanud. Ringkonnakohus märgib, et tulevase võimaliku nõude arestimises TMS § 113 lõike 2 alusel on raske näha ka võlgniku õiguste rikkumist, sest see ei kohusta võlgnikku nö nõuet tekitama.
36.Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.