VA kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 27.05.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2013/4541
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: VA (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev Puudutatud isik I (algne sissenõudja): Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Silja Kichno Puudutatud isik II (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn), seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik III (uus sissenõudja): Lindorff Eesti AS (registrikood 10231048, asukoht Sakala 10/Kentmanni 4,10141 Tallinn), esindaja Marjana Hiie
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.01.2017 määrus tühistada.
2.Jätta VA kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 27.05.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2013/4541 rahuldamata ning Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 27.05.2016 otsus täiteasjas nr 022/2013/4541 muutmata.
4.Jätta esimese ja teise astme kohtu menetluskulud VA kanda.
5.Määrata kindlaks ning mõista VA-lt Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu 15 eurot (s.o riigilõiv).
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.VA (avaldaja) esitas 15.06.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik II, kohtutäitur) 27.05.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2013/4541.
2.Kaebuse kohaselt on kohtutäitur sissenõudja Swedbank Liising AS täitmisavalduse alusel algatanud avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2013/4541. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 28.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-30694. Täiteasjas nr 022/2013/4541 ei olnud avaldajale täitmisteadet kätte toimetatud.
3.Avaldaja selgitab, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.11.2015 määrusega kriminaalasjas nr 10230112915 rahuldati avaldaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3065,95 eurot. Harju Maakohtu 15.03.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-1606 mõisteti avaldaja kasuks välja süüteomenetluses tekitatud kahjuna advokaadikulud
eurot. 19.04.2016 esitas avaldaja Rahandusministeeriumile avalduse kriminaalasjades nr 10230112915 ja nr 1-16-1606 välja mõistetud summade tasumiseks. 28.04.2016 teatas Rahandusministeerium avaldajale, et kohtutäitur esitas 22.04.2016 rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 022/2013/4541, millega palus kanda summa, mis on õigustatud saama avaldaja, kohtutäituri ametialasele pangakontole. Rahandusministeerium kandis 29.04.2016 kohtutäituri arvele üle 727,39 eurot.
4.05.05.2016 esitas avaldaja täiteasjas nr 022/2013/4541 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale, milles palus tuvastada 22.04.2016 arestimise akti tühisus või alternatiivselt tühistada 22.04.2016 arestimise akt. 27.05.2016 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 05.05.2016 kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et 22.04.2016 arestimise akt on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Avaldaja nõustu kohtutäituri 27.05.2016 otsuse põhjendusega ning vaidleb sellele vastu.
5.Kohtutäituri 22.04.2016 nõude arestimise akt on tühine, samuti ei saa 22.04.2016 akti alusel arestitud nõuetele seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Sellest tulenevalt ei ole kohtutäituri 27.05.2016 otsus seaduslik ega põhjendatud. Täiteasjas nr 022/2013/4541 tehtud 22.04.2016 nõude arestimise akti tühisus tuleneb eelkõige täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 p-st 2, mille kohaselt vara arestimine on tühine, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Teiseks ei ole arestimise aktis ära märgitud nõuet, mida arestitakse (TMS § 114 lg 1 p 2 rikkumine). 27.05.2016 otsuse kohaselt nõustub kohtutäitur, et arestimiseks puudub arestitava nõude üldine kirjeldus, kuid leiab, et
arestimisakti kehtivuse seisukohalt on tegemist ebaolulise rikkumisega. Avaldaja nimetatud kohtutäituri seisukohaga ei nõustu. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt on täidetav üksnes kohustus, mis tuleneb selgelt arestimise akti resolutsioonist. Vara (ka nõuet) ei saa lugeda arestituks, kui arestimise akti alusel ei saa tuvastada vara, millele arest ulatub. Analoogiliselt on tühine muu vallasvara (näiteks sõiduki) arestimise akt, kui aktis puuduvad vara identifitseerimist võimaldavad andmed (nt sõiduki omanik, sõiduki mudel, sõiduki värv, registreerimismärk jne). Vara (ka nõude) arestimise peamiseks tagajärjeks on keeld vara (nõuet) käsutada (TMS § 64 lg 1, § 111). Võlgnikule ei saa keelata vara käsutamist, kui ei ole selge, mis varale käsutuskeeld ulatub. Ülalnimetatud nõuete rikkumisega ei ole 22.04.2016 arestimise akt täidetav ja seetõttu on tühine. TMS § 131 lg 1 p 6 järgi ei saa sissenõuet pöörata mittevaralise kahju hüvitise nõudele. Lisaks sätestab TMS § 132 lg 1, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Avaldaja nõue Rahandusministeeriumi vastu summas 3065,95 eurot tuleneb Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.11.2015 määrusest kriminaalasjas nr 10230112915, mille sisuks on mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Seega kuulub 22.04.2016 nõude arestimise akt tühistamisele TMS § 131 lg 1 p-s 6 ja TMS § 132 lg-s 1 sätestatud piirangute rikkumise tõttu. Põhjendamatu on 27.05.2016 otsuses väljendatud kohtutäituri seisukoht, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude arestimine on käesoleva juhtumi puhul võimalik TMS § 131 lg 2 järgi. Täiteasjas nr 022/2013/4541 puuduvad mistahes andmed, et enne arestimise akti tegemist oleks kohtutäitur tuvastanud sissenõudja nõude täitmise võimatuse. Täiteasjas nr 022/2013/4541 ei olnud avaldajale täitmisteadet kätte toimetatud ja seega antud võlgnikule võimalust sissenõudja nõude vabatahtlikuks täitmiseks. 22.04.2016 arestimise aktist ei nähtu, et kohtutäitur oleks motiveerinud arestimise õiglust „nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades“. Puudub ka sissenõudja taotlus, mis vaidlusaluse sätte mõtte kohaselt peab olema esitatud kohtutäiturile täiendavalt pärast eelnevalt käsitletud kahe eeltingimuste täitmist. Vastuoluline on 27.05.2016 otsuses väljendatud kohtutäituri väide, et sissenõudja on avaldaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude arestimise eesmärgil esitanud kohtutäiturile TMS § 131 lg-ga 2 ettenähtud avalduse. 27.05.2016 otsuses toob kohtutäitur välja, et „kohtutäitur omas üksnes informatsiooni, et Rahandusministeeriumil on võimalik VA-le väljamaksmisele kuuluvast summas teostada kinnipidamine summas 3600,95 eurot. Arvestades, et Rahandusministeerium edastas sama teate ka kohtutäitur Priit Petterile, oli tegemist kiire täitetoiminguga ning arestitava nõude üldise kirjelduse täpsustamine oleks kaasa toonud olukorra, kus sissenõudja huvid oleksid saanud kahjustada“. Seega kohtutäitur ise kinnitab, et 22.04.2016 arestimise akti koostamisel ei teadnud ta arestitava nõude sisust, muuhulgas sellest, et osa nõudest moodustab mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Sellises olukorras puudus sissenõudjal mistahes vajadus esitada TMS § 131 lg-ga 2 ettenähtud avalduse. Teiseks puudub 22.04.2016 arestimise aktis viide sissenõudja avaldusele ning TMS § 131 lg-le 2. Kui sissenõudja oleks kohtutäiturile esitanud täitetoimingu tegemise aluseks vajaliku avalduse, on ebausutav, et kohtutäitur jättis sellele faktilisele alusele viitamata täitetoimingu tegemise võimaluse motiveerimisel. Kuigi TMS § 218 lg 1 kohaselt on käesoleva kohtumenetluse esemeks avaldaja kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse õiguspärasuse küsimuse lahendamine, nähtub kohtupraktikast, et sellises menetluses saab kohus otsustada ka vaidluse objektiks oleva nõude arestimise akti kehtivuse üle (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-12, Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-14-5588). Avaldaja seisukohalt on nimetatud lähenemine
põhjendatud menetlusökonoomia põhimõtte järgi. Sel põhjusel taotleb avaldaja kohtutäituri 22.04.2016 arestimise akti tühisuse tuvastamist või alternatiivselt 22.04.2016 arestimise akti tühistamist. Kohtutäituri seisukoht
10.Kohtutäitur palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). Kohtutäitur jäi oma 27.05.2016 otsuses märgitud seisukohtade juurde.
11.Kohtumenetluses saab kohus anda hinnangu üksnes kohtutäiturile esitatud kaebuses ning kohtutäituri otsuses analüüsitud küsimustele. Küsimused, mis väljuvad kaebuse eseme raamidest ei kuulu käsitlemisele, kuna sellisel juhul on täitmata TMS §-i 217 lgst 1 tulenev kohustuslik kohtueelne kaebemenetluse kord. Võlgnik ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud TMS § 55 lg-le 2, mille kohaselt on arestimine tühine, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Lisaks märkis kohtutäitur, et täitmisteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.08.2013 ning täitmisteade on loetud võlgnikule kättetoimetatuks 22.08.2013. Seega ei ole sellised võlgniku väited ka asjakohased.
12.Kohtutäitur ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt ei olnud arestimise akt täidetav ja on seetõttu tühine. Rahandusministeerium on kohtutäiturile edastanud 22.04.2016 teate, mille kohaselt oli võimalik kinnipidamine teostada avaldajale väljamaksmisele kuuluvalt hüvitiselt ja kaitsjatasult summas 3600,95 eurot, mistõttu võlgniku väide, et kohtutäituril puudus informatsioon arestitava nõude sisust, mh sellest, et osa nõudest moodustab mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ekslik. Kohtutäitur on möönnud, et rahalise nõude arestimise aktis puudus arestitava nõude üldine kirjeldus, kuid kuna kohtutäiturile esitatud informatsiooni kohaselt oli kinnipidamine võimalik teostada avaldajale väljamaksmisele kuuluvalt hüvitiselt ja kaitsjatasult, oli kohtutäituril tulenevalt TMS §-st 8 kohustus võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Samuti on oluline märkida, et kohtutäituri edastatud rahalise nõude arestimise aktis sisaldus viide, mille kohaselt Rahandusministeerium on kohustatud mitte maksma võlgu olevat summat võlgnikule, mistõttu ei saa üksnes nõude täpse kirjelduse puudumine olla aluseks rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks. Arvestades, et Rahandusministeerium teostas 29.04.2016 kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kinnipidamise summas 727,39 eurot, oli Rahandusministeeriumile kui kohustatud isikule selge, millise nõude kohtutäitur arestis ning võlgniku seisukoht, et rahalise nõude arestimise aktis märgitud kohustus ei olnud täidetav, pole põhjendatud.
13.Kohtutäiturile jääb arusaamatuks, millele tugineb võlgniku seisukoht, et kohtutäitur ei ole enne arestimise akti koostamist tuvastanud sissenõudja nõude täitmise võimatust. Samuti on ekslik võlgniku seisukoht, et kohtutäitur oleks pidanud motiveerima arestimise õigluse 22.04.2016 koostatud rahalise nõude arestimise aktis. TMS § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa üldjuhul sissenõuet pöörata mittevaralise kahju hüvitisele, kuid erandlikel asjaoludel võib seda sissenõudja avalduse alusel TMS § 131 lg 2 alusel siiski teha. TMS § 131 lg 2 korral on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis allub TMS § 217 alusel esitatava kaebuse kaudu kohtulikule kontrollile. Käesoleval ajal on võlgnik esitanud kohtutäiturile kaebuse, mistõttu on võlgniku õiguste kaitse tagatud. Samuti on kohtutäitur oma 27.05.2016 otsuses selgitanud, millele tuginedes on kohtutäitur jõudnud järeldusele, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud ega eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni. Kohtutäitur peab oluliseks märkida, et võlgnik on esitatud kaebuses taotlenud raha tagastamist SA pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXX, millest tulenevalt on kohtutäituril alust eeldada, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid. Ekslik on võlgniku väide, mille
kohaselt puudub sissenõudja taotlus mittevaralise kahju hüvitise arestimiseks. Sissenõudja on kooskõlas TMS § 131 lg-s 2 sätestatuga esitanud kohtutäiturile kirjaliku avalduse kinnitamaks sissenõudja soovi sissenõude pööramiseks avaldajale väljamaksmisele kuuluvale mittevaralise kahju hüvitisele, mille kohtutäitur arestis 22.04.2016 rahalise nõude arestimise akti alusel.
14.Tulenevalt eeltoodust on mittevaralise kahju hüvitise ja kaitsjatasu arestimine põhjendatud ning 22.04.2016 arestimise akt tühistamisele ei kuulu. TMS § 43 lg 1 kohaselt lasub kohtutäituril kohustus kanda võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud tulem sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kooskõlas TMS § 43 lg 1 sätestatuga kandis kohtutäitur rahalise nõude arestimise akti alusel laekunud 727,39 euro tulemi sissenõudja Swedbank Liising AS arvelduskontole 10.05.2016 seisuga. Kohtutäitur palub jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja seisukoht
15.Algne sissenõudja Swedbank Liising AS kaebuse osas oma seisukohta ei avaldanud.
16.Uus sissenõudja Lindorff Eesti AS palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Sissenõudja nõustus kohtutäituri seisukohtadega. Esimese astme kohtu määrus
17.Harju Maakohtu 12.01.2017 määrusega rahuldati avaldaja kaebus kohtutäituri 27.05.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2013/4541, tühistati kohtutäituri 27.05.2016 otsus täiteasjas nr 022/2013/4541 ja kohustati kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama, kohustati kohtutäiturit tühistama 22.04.2016 nõude arestimise akt täiteasjas nr 022/2013/4541. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda, rahuldas avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskuluna välja kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot ja õigusabikulud summas 396 eurot. Maakohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna Lindorff Eesti AS.
18.04.01.2017 teavitas algne sissenõudja Swedbank Liising AS kohut, et on võõrandanud täidetava nõude juba 10.06.2016 Lindorff Eesti AS-le, esitades oma väite tõenduseks Swedbank AS kinnituskirja. Samal kuupäeval teavitas ka Lindorff Eesti AS, et on tõepoolest nõude omandanud, paludes ühtlasi juurdepääsu tsiviilasja materjalidele. Kuna Lindorff Eesti AS näol on tegu vaidlusaluses täitemenetluses uue sissenõudjaga, kelle õigusi vaidlus võib puudutada, kaasab kohus ta menetlusse puudutatud isikuna (TsMS 198 lg 3). Tulenevalt asjaolust, et vaidlus puudutab sisuliselt ka Swedbank Liising AS-i, peab kohus põhjendatuks jätta ka esialgne sissenõudja (Swedbank Liising AS) menetlusosalise staatusesse ning teda uue sissenõudjaga ei asenda.
19.TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused, sh seda, kas võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud, ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud. Seega on kõik alused, millele avaldaja oma kaebuses tugineb, käesolevas menetlusetapis lubatavad vaatamata sellele, et avaldaja ei ole osale neist (täitmisteate kättetoimetamine) kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud. Maakohus tõi välja, et kohtutäitur tegi kõik endast oleneva, et võlgniku tegelikke kontakte välja selgitada ja täitmisteadet võlgnikule reaalselt kätte toimetada, kuid see ei õnnestunud. Kohtutäitur täitis TsMS § 317 lg-s 1 sätestatud kohustused. Eeltoodust tulenevalt on täitmisteate kättetoimetamine avalikult toiminud õiguspäraselt ning täitmisteade on võlgnikule seaduslikul viisil kätte toimetatud.
20.Asjakohatu on kohtutäituri 27.05.2016 otsuses väljendatud seisukoht, et sissenõudja on avaldanud soovi sissenõude pööramiseks mittevaralise kahju hüvitisele. TMS § 131 lg5
s 2 märgitud sissenõudja taotlus peab sätte mõttest tulenevalt olema esitatud kohtutäiturile pärast seda, kui kohtutäitur tuvastab sissenõudja nõude täitmise võimatuse ning sissenõudja ja kohtutäituri käsutuses on andmed, mille põhjal saab motiveerida arestimise õiglust, kuid enne seda, kui täitur asub sissenõuet mittevaralise kahju hüvitisele pöörama. Käesoleval juhul nähtub täitetoimikust (tl 64), et sissenõudja on andnud enda nõusoleku mittevaralise kahju hüvitise arestimiseks alles 12.05.2016, kuid täitur on mittevaralise kahju hüvitise arestimiseks arestimisakti Rahandusministeeriumile edastanud juba 22.04.2016 ehk ligikaudu kolm nädalat enne seda, kui sissenõudja vastavalt sissetulekule sissenõude pööramiseks üldse soovi avaldas. Seega on avaldus esitatud hilinemisega ning kohtutäitur on nõude arestinud ilma vastavasisulise sissenõudja avalduseta. Sissenõudja on selle küll hiljem heaks kiitnud, mis ei ole aga samastatav etteulatuvalt antud nõusolekuga ja kohus leiab, et selles olukorras arestimise läbiviimine oli õigusvastane.
21.22.04.2016 arestimisaktis puudub kohtu hinnangul arestitava nõude üldine kirjeldus, sh selle nõude sisu ja suurus. TMS § 114 lg 1 sätestab, et nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) sissenõutava summa suurus; 2) arestitava nõude üldine kirjeldus; 3) viide täitedokumendile; 4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Arestimisakt peab olema selge ja arusaadav kõigile täitemenetluse osalistele. Seega on arestimisakt õigusvastane ka seetõttu, et kohtutäitur on rikkunud selle koostamise vorminõudeid.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus kohtutäitur otsusele rahuldada, kohtutäituri otsus tühistada ja kohustada täiturit kaebust uuesti läbi vaatama. TMS ega TsMS ei näe otsesõnu ette kohtu pädevust arestimisakti tühistada. Küll on TMS-s erinevateks juhtudeks ette nähtud võimalus tühistada arestimisakt kohtutäituri enda poolt, kui ilmneb, et arestimine on toimunud õigusvastaselt või ebaõigesti. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et arestimisakt oli õigusvastane, kohustab kohus kohtutäiturit 22.04.2016 rahalise nõude arestimise akti tühistama.
23.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1, 7 ning 10 kohtutäituri kanda. Võttes arvesse, et kohus tühistas kohtutäituri otsuse, sest kohtutäitur ei ole toiminud õiguspäraselt täitemenetluse läbiviimisel, on põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud kohtutäituri kanda.
24.Maakohus rahuldas avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskuluna välja kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot ja õigusabikulud summas 396 eurot. Määruskaebus
25.Kohtutäitur palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
26.Kohtutäitur ei nõustu, et arestitava nõude üldise kirjelduse märkimata jätmine arestimisaktis on kaasa toonud õigusvastase arestimisakti. Kohus ei ole põhjendanud, mil määral on osundatud puudus rikkunud võlgniku õigusi nõude arestimisel TMS §-s 55 märgitud alustel. Kuivõrd kohtu poolt viidatud minetused on formaalsed, mitte sisulised, siis ei ole rahalise nõude arestimine võlgniku õiguste rikkumist kaasa toonud. Võlgnik ei ole kordagi kaebemenetluse raames väitnud, et ta ei ole aru saanud, mis nõuet kohtutäitur arestis või millise nõude katteks oli arestimine toimunud.
27.Arestimisakti seadusvastaseks lugemine üksnes selle sõnastuse või vormiliste puuduste põhjal, arvestamata kohtutäituri toimingu tegelikku sisu, on vastuolus menetlusökonoomia ja efektiivsuse põhimõttega ning võlausaldaja õigustatud ootusega nõude kiirele rahuldamisele. Võlgniku soovimatust tasuda sissenõudja nõuet ja hoiduda
kõrvale täitemenetlusest ilmestab võlgniku 05.05.2016 kaebuse esitatud taotlus kanda kohtutäituri poolt arestitud rahasumma üle kolmanda isiku arvele, mis otseselt kahjustab võlausaldaja huve nõude osaliseks rahuldamiseks.
28.Üldiselt kehtib in dubio pro creditore põhimõte, mis tähendab, et vaieldavaid asjaolusid on kohtutäituril õigus tõlgendada võlausaldaja kasuks. Maakohus ei ole arvestanud varasemate kohtulahenditega sarnaste vaidluste lahendamisel. Näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2014 määruses tsiviilasjas 2-13-57475 tuvastas kohus täitemenetluse läbiviimisel mitmeid formaalseid rikkumisi, kuid täitemenetluse eesmärki ja võlgniku ning sissenõudja õigusi kaaludes jättis kohus arestimisakti jõusse. Väljavõte ringkonnakohtu järeldustest (lk 7-8): „Samas leiab ringkonnakohus, et kohtutäituri eksimus korteri pinna märkimisel korteri kui vallasaja arestimise aktis ei anna siiski alust arestimise tühisuse tuvastamiseks ega arestimisakti kehtetuks tunnistamiseks, sest korteri pinna suuruse ebaõige märkimine arestimise aktis ei riku iseenesest kaebaja õigusi./.../ Nõude suuruse märkimata jätmine arestimise akti ei anna alust arestimise tühisuse tuvastamiseks ega arestimise akti kehtetuks tunnistamiseks, sest nõude sissenõudmine toimub täitedokumendi, mitte arestimise akti alusel ja seetõttu ei oma nõude suuruse märkimine arestimise akti määravat tähtsust.“
29.Täiteasjas toimub nõude sissenõudmine jõustunud kohtulahendi alusel, mitte aga arestimise akti alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2014 määruse 2-14-55893 p-s 15 on toodud oluline selgitus menetlusökonoomia põhimõttest: „Arestimisakti seadusvastaseks lugemine üksnes selle sõnastuse põhjal, arvestamata kohtutäituri toimingu tegelikku sisu, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.“ Menetlusökonoomia ja efektiivsuse põhimõtet toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2016 määrus tsiviilasjas 2-16-3890.
30.Samuti on Riigikohus kohtuasja 3-2-1-95-15 p-s 27 sedastanud järgmist: „Kolleegiumi arvates ei oleks alust lugeda aresti tühiseks ega ka alust kinnistut arestist vabastada ka siis, kui täitur ei sisenenud arestimisel elamusse või kui arestimisakt ei vastanud kõigile formaalsetele nõuetele või kui võlgnikule ei väljastatud arestimisakti tõestatud ärakirja.“
31.Kaebaja ei nõustu, et sissenõudja TMS § 131 lg 2 kohane avaldus oli esitatud hilinemisega ja kohtutäitur on nõude arestinud ilma vastavasisulise sissenõudja avalduseta. TMS § 131 lg-st 2 ei tulene imperatiivne kohustus esitada sissenõudja avaldus enne arestimist. Teiseks on kohus jätnud hindamata olulise dokumentaalse tõendina täitetoimikus sisalduva sissenõudja 10.07.2013 täitmisavalduse, milles sisaldub sissenõudja ühene ja arusaadav tahteavaldus võtta kohtutäituril tarvitusele täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmed nõude rahuldamiseks, sh pöörata sissenõue pangaarvetele, vallas-ja kinnisvarale. Sissenõudja täitmisavaldus oli esitatud enne arestimist. On tavapärane, et sissenõudjad, kes pöörduvad rahaliste nõuete sundtäitmiseks kohtutäituri poole, on huvitatud nõude võimalikult kiirest täitmisest ja nõustuvad kohtutäituri aktiivse menetlemisega ning tarvitusele võetud meetmetest nõude sissenõudmiseks. Menetlusökonoomia ja efektiivsuse põhimõtet arvestades puudub mõistlik põhjendus kohtutäituril hankida igakordselt sissenõudjalt kirjalik avaldus TMS § 131 lg-s 6-8 nimetatud sissetulekute arestimisel. Seadus ka ei sätesta, et avaldus peab olema kirjalikus vormis ja vaidluse tekkimisel tuleb lähtuda in dubio pro creditore põhimõttest.
32.Sissenõudja ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust võlgniku vara (nõude) arestimisel. Harju Maakohus on tsiviilasja 2-11-42847 p-s 7 märkinud: Seega oli sissenõudja tahe suunatud osundatud täitedokumendist tuleneva nõude sundtäitmisele esitamiseks. Sissenõudja ei ole kohtutäituri tegevust vaidlustanud, mis annab alust järeldada, et isegi juhul, kui sissenõudja oma avalduses eksis, on ta kohtutäituri tegevuse heaks kiitnud.
Seega on TMS § 23 sätestatud täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ning täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Kohtutäituri seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2016 määrus tsiviilasjas 2-14-56640.
33.TMS §-st 218 tulenevalt ei saa kohus kohtutäiturit kohustada arestimisakti tühistamata, kuna kaebemenetluse eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohtulik kontroll täitemenetluse korraldamisel, mitte aga täitemenetluse kontroll. Harju Maakohus on tsiviilasja 2-11-42847 p-s 9 selgitanud: „Kohus leiab, et TMS § 218 kohase kaebuse eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohtulik kontroll täitemenetluse korraldamisel. Seega saab kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse asjakohastel põhjendustel, rahuldada osaliselt või täielikult, või jätta rahuldamata. Viimasel juhul tühistab kohus kohtutäituri otsuse, kuid kohtu hinnangul ei anna seadus alust kohtule kohustada kohtutäiturit mingeid sundtäitmise läbiviimisele suunatud toiminguid tegema, millisel juhul asuks kohus ise täitemenetlust korraldama. Seega puudunuks osundatud taotluse rahuldamiseks alus ka juhul, kui kaebus oleks rahuldatud.“ Menetluse edasine käik
34.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
35.Sissenõudja Lindorff Eesti AS leidis, et määruskaebus on põhjendatud.
36.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata ja kohtutäituri 27.05.2016 otsuse täiteasjas nr 022/2013/4541 muutmata.
38.Maakohus on kohtutäituri otsuse tühistanud kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et kohtutäitur on arestimisakti koostamisel rikkunud vorminõudeid, kuna arestimisaktis puudub arestitava nõude üldine kirjeldus, sh selle nõude sisu ja suurus. Teiseks seetõttu, et sissenõudja ei ole esitanud TMS § 131 lg-s 2 kohast taotlust enne seda, kui täitur asus sissenõuet mittevaralise kahju hüvitisele pöörama. Sissenõudja on esitanud vastava taotluse ligikaudu kolm nädalat pärast seda, kui täitur on mittevaralise kahju hüvitise arestimiseks arestimisakti Rahandusministeeriumile edastanud.
39.Kolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse aluseid. Arestimisakti koostamisel esineb küll formaalseid puudusi, kuid sellest tulenevalt ei ole nõude arestimine tühine. Arestimisakti formaalsed puudused ei ole rikkunud võlgniku subjektiivseid õigusi nõude arestimisel TMS §-s 55 märgitud alustel. Arestimisakti vorminõuete rikkumine (arestitava nõude üldise kirjelduse, sh selle nõude sisu ja suuruse puudumine) ei anna alust arestimisakti kehtetuks tunnistada ega leida, et arestimine on seetõttu tühine. Nõude sisu ja suurus on olnud teada nii võlgnikule kui Rahandusministeeriumile. Kohtutäiturile esitatud kaebuse faktiliste asjaolude kirjeldusest ja kaebuse lisadest nähtuvalt on kaebajale teada, mis liiki nõudega oli tegemist, kui suure ja kelle kasuks. Nähtub, et võlgnik oli teadlik, et Rahandusministeerium on kohustatud talle tulenevalt Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.11.2015 määrusest kriminaalasjas nr 10230112915 tasuma 3065,95 eurot ning et 22.04.2016 arestimise aktiga arestiti võlgniku nõue Rahandusministeeriumi vastu. Samuti, arvestades, et Rahandusministeerium teostas 29.04.2016 kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kinnipidamise summas 727,39 eurot, oli Rahandusministeeriumile kui kohustatud isikule selge, millise nõude kohtutäitur arestis.
Kaebaja on eeltoodu osas viidanud määruskaebuses ka asjakohasele kohtupraktikale ning kolleegium nõustub sellega. Eeltoodust tulenevalt ei ole arestimine tühine, kuna arestimisaktil puudus arestitava nõude üldine kirjeldus.
40.Ringkonnakohtu hinnangul ei riku asjaolu, et TMS § 131 lg 2 kohaselt taotlust ei ole kohtutäiturile esitatud enne, kui täitur asus sissenõuet mittevaralise kahju hüvitisele pöörama, käesoleval juhul võlgniku õigusi. Sissenõudja on nõude arestimiseks andnud kohtutäiturile tagantjärgi heakskiidu (TMS § 131 lg 2 kohane avaldus on esitatud 12.05.2016). Käesoleval juhul oleks arestimise tühisuse tuvastamine vastuolus ka menetlusökonoomia ja efektiivsuse põhimõttega, kuna 22.04.2016 arestimise akti tühistamisel on kohtutäituril võimalik võlgniku nõue Rahandusministeeriumi vastu uuesti arestida ning kohtutäituril on olemas selleks ka sissenõudja avaldus.
41.Kohtutäitur on lisaks määruskaebuses välja toonud, et maakohus on kaevatavas määruses ebaõigesti kohustanud kohtutäiturit 22.04.2016 rahalise nõude arestimise akti tühistama, kuna TMS §-st 218 tulenevalt ei saa kohus kohtutäiturit kohustada arestimisakti tühistamata. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-16, p-s 23 välja toonud, et „kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab kolleegiumi arvates menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne tasuotsus.“ Kolleegiumi hinnangul võib eeltoodud seisukohast järeldada, et kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka arestimisakt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuivõrd ringkonnakohus jätab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata, jäävad esimese ja teise astme kohtu menetluskulud avaldaja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 5 kohaselt, kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.
44.Toimiku materjalidest nähtuvalt on Lindorff Eesti AS esindaja Marjana Hiie puhul tegemist Lindorff Eesti AS töötajaga. Samuti ei ole Lindorff Eesti AS esitanud menetluskulude nimekirja ei maakohtus ega ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt
puudub alus Lindorff Eesti AS menetluskulude suuruse rahaliseks kindlaksmääramiseks.
45.TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 140, II kd). Seega tuleb avaldajalt kohtutäituri kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 15 eurot.
46.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.