Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulud jätta polte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Alla Tselevich (hageja) esitas 28.02.2013 Tartu Maakohtule Salem Ehitus OÜ (kostja) vastu hagi, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks 83 689.90 eurot, millest 2012. a juulikuu eest saamata töötasu on 1025 eurot, 2012. a augustikuu 6 tööpäeva töötasu on 573.10 eurot, 2012. a kasutamata puhkuse 10 päeva eest hüvitis on 720.50 eurot ja lisatasu on 81 380.30 eurot sõlmitud kaheksa lepingu pealt, viivis 185.83 eurot kuni otsuse tegemiseni ja edasi lisanduv viivis protsendina põhinõudest 83 698.90 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kahjuhüvitis 7650 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Salem Ehitus OÜ (tööandja) ja Alla Tselevich (töötaja) 01.01.2007 töölepingu nr 01/01/07, mille kohaselt A. Tselevich asus tööle müügimänedžerina ja Salem Ehitus OÜ kohustus maksma töötajale töötasu 2000 eurot + 2,5% (töölepingu p 4.2.). Töötaja lisatasu moodustas 1,5% iga lepingu maksumusest (töölepingu p 4.4.). Hagejal on saamata lisatasu alljärgnevate lepingute eest: 1) 24.01.2012 leping No КП 46-1/12, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja ZAO DEMETRA vahel, mille esemeks on Lefort: 2 Conkeror 750 (seerianumber 1062 и 1070) ja 1 Portable/Mobile 600 (seerianumber 1092), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 2 557 060 eurot. Esimese seadme eest on tööandja lisatasu maksnud. Hageja arvutab lisatasu summalt 1 574 060 eurot. Lisatasu on 11805,45 eurot. 2) 19.04.2012 leping No 19/04, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja Metispromtrans vahel, mille esemeks on Lefort Conkeror 600 (seerianumber 1128), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest, milleks on 704 687 eurot. Lisatasu on 5285,15 eurot. 3) 29.02.2012 leping No 29/02, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja DVM-METALL vahel, mille esemeks on Lefort Conkeror 600 (seerianumber 1110), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 850 342 eurot. Summa kokku moodustab 6377,57 eurot. 4) 23.04.2012 leping No 13/02/УМ-12-003-П, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja Metallinvestlising vahel, mille esemeks on Lefort Mobile 500 (seerianumber 1124), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 650 000 eurot. Lisatasu on 4875 eurot. 5) 15.03.2012 leping No 15/03/12 (kliendi lep. number No 115/880/12/И), sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja GAZVTORRESSURS vahel, mille esemeks on Lefort Mobile 500 (seerianumber 1108), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 693 250 eurot. Lisatasu on 5199,38 eurot. 6) 23.07.2012 leping No 21/07, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja MK OMKEkometall vahel, mille esemeks on Lefort Mobile 600 (seerianumber 1140), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 700 000 eurot. Lisatasu on 5250 eurot.

7) 08.10.2011 leping No 112980, sõlmitud ATM Recyclingsystems GmbH ja AOA Usmetkombinat vahel, mille esemeks on ArnoCut 1000, ATM tootmine, lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 2 613 716 eurot. Lisatasu on 19 602,87 eurot. 8) 31.08.2011 leping No 20-11-6558, sõlmitud kostja ja Võksunskij metalurgicheskij zavod vahel, mille esemeks on ATM ja MeWa tooted, lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 2 800 000 eurot. Lisatasu on 21 000 eurot. Vastavalt töötaja 07.08.2012 kontoväljavõttele on tööandja maksnud töötajale lisatasu 0,75% ulatuses kolme lepingu eest, tasudes 17 789.32 eurot. Ülejäänud kaheksa lepingu eest jättis kostja hagejale lisatasu maksmata, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus 81 380.30 eurot. Hageja tegutses masinate müümisel Salem Ehitus OÜ töötajana, kuid see ei mõjuta ega takista lisatasu saamist, kuna nii Salem Ehitus OÜ kui ka OOO Salem Ehitus Russland kuuluvad ühte kontserni. Hageja on seisukohal, et tema seost nimetatud lepingutega tõendavad temal lepingute ning nendega seoses peetud kirjavahetuse olemasolu, lisaks kolme lepingu eest tehtud väljamakse, volituse nr 10/10-01 olemasolu ning ekspertiisi tulemused. 03.08.2012 sai hageja töötasu 1025 eurot, kuigi töölepingus ei olnud tehtud kirjalikke muudatusi palga vähendamise kohta. 08.08.2012 olid hageja jaoks kõik kontori arvutid töötamiseks blokeeritud, mistõttu ei olnud võimalust töötada. Hageja ütles töölepingu üles ülesütlemise avaldusega 08.10.2012. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks ja ühtlasi ka viimaseks tööpäevaks oli 08.10.2012. Ülesütlemise aluseks oli TLS § 91 lg 2 p 1, mille kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt, ja TLS § 91 lg 2 p 2, mille kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Hagejal on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi ülekandmisele kuuluvalt summalt, vastavalt VÕS §-des 94 ja 113 sätestatule. Viivis juuli maksmata töötasu eest on 185.83 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi lisanduv viivis protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Viivis augusti töötasu 6 päeva eest on 100.13 eurot. Viivis kasutamata 10 puhkusepäeva eest ajavahemikul jaanuar 2012 – september 2012 on 129.40 eurot. Hageja nõuab ka kahjuhüvitist 7 650 eurot, mis koosneb hüvitisest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 6 150 eurot TLS § 100 lg 4 alusel ja advokaaditasust 1 500 eurot. Lisaks on hageja esitanud nõude kostjal välja anda hageja tööraamat. Hageja poolt kohtuistungil 20.03.2014 vande all antud ütluste kohaselt lahkus ta veebruaris 2010 kostja juurest töölt kokkuleppel, sest majanduskriisi tõttu töö maht vähenes oluliselt. Töölepingut kirjalikult ei lõpetatud. 2010. aasta lõpus kutsus kostja juhatuse liige hagejat tagasi. Hageja asus uuesti tööle 01.11.2010. Hageja väitel ei ole tema alla kirjutanud tööandja esitatud töölepingut (eestikeelse päisega TL), kuid töötasu oli tööle asudes 800 eurot kuus, edasi oli tasu 1000 eurot kuus ja alates 2010. aasta lõpust 2000 eurot kuus. Töötasule lisandus 2,5 %. 2007. aastal oli tööandja kontor Lenini prospektil [Moskvas], 2010. aastal – Jakimankal [Moskvas]. Hageja on seisukohal, et ainus õige tööleping on tema poolt esitatud venekeelse päisega TL. Lisaks kostjaga sõlmitud töölepingule oli hagejal paralleelselt sõlmitud tööleping ka kostja tütarettevõttega Venemaal – OOO Salem Ehitus Russland. OÜ Salem Ehitus ostis Venemaale edasimüüdava toote Euroopast (Belgiast), võõrandas toote Venemaal asuvale tütarettevõttele ja viimane müüs toote tellijale. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist on kontserni Salem Ehitus Group kuuluvate äriühingutega, siis on hageja õigustatud saama tema poolt esitatud venekeelse

päisega TL punktis 4.4. kokku lepitud protsenti sõlmitud lepingu maksumusest, kuigi viimast võõrandamislepingut ei sõlminud hageja tööandja, vaid Venemaal asuv tütarettevõte. Siinjuures tugineb hageja ka asjaolule, et temale on varasemate müügitehingute eest makstud lisatasu 0,75 % sõlmitud lepingu hinnast. Kuivõrd tööl oli 2 müügimänedžeri, siis jagati lisatasu müügitehingutelt pooleks. Hageja ei nõua 1,5 % suurust töölepingu järgset lisatasu. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõuded puhkusetasu ning töö- ja puhkusetasult arvestatud viivise väljamõistmiseks on aegunud. Kostja palus muuta hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu nõutava hüvitise suurust ning vähendada seda mõistliku suuruseni. Hageja nõue lisatasu väljamõistmiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt esitas kostja hagejale 16.07.2012 töölepingu ülesütlemisavalduse, sest hageja rikkus korduvalt töökorralduse reegleid. Hageja keeldus ülesütlemisavalduse vastuvõtmisest põhjendamatult. See on fikseeritud tunnistajate allkirjadega. Kostja palub kohtul TLS § 100 lg 4 2. lause kohaselt muuta hageja poolt nõutava hüvitise suurust ning vähendada seda mõistliku suuruseni, arvestades hageja poolt töökohustuste täitmata jätmist. Kostja leiab, et puhkusetasu ja viivise väljamõistmise nõue on aegunud ITVS § 6 lg-st 1 tulenevalt. Kostja on seisukohal, et kahju tekitamine advokaaditasu maksmise vajaduse näol ei ole tõendamist leidnud, mistõttu nimetatud nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja töötas nii Salem Ehitus OÜ-s kui ka OOO-s Salem Ehitus Rusland. Hageja nõue Salem Ehitus OÜ kui emaettevõtte vastu on vastuolus igasuguse ärisuhte loogikaga. Kostja on seisukohal, et hageja pöördus lisatasu nõudega vale kostja vastu, mistõttu tuleb hagiavaldus selles osas jätta rahuldamata. Kostja poolt esitatud töölepingu versiooni kohaselt ei sõltu hagejale väljamakstav preemia konkreetsetest tehingutest, vaid ettevõtte majandustulemustest, mille alusel juhatus määrab ettevõtte töötajatele preemiad. 02.04.2012 juhatuse käskkirjaga on hagejale välja makstud 2012. a märtsikuu eest preemia summas 17 784.32 eurot. Poolte tahe oli sõlmida klassikaline tööleping, mitte agendileping. Arvestades töölepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusandlust ja kohtupraktikat, oli agendikokkuleppe sõlmimine töösuhte raames võimatu. Isegi kui tõlgendada töölepingut kui agendilepingut, on erinevalt käsutuslepingust agendikokkulepe tulemuste saavutamisele suunatud kokkulepe. Olenemata kokkuleppest tekib agendil/töötajal õigus tasule alles siis, kui kolmas osapool on oma tehingust tulenevad kohustused täitnud ehk tehing on lõpule viidud ning agendi tegevus on olnud käsundiandja jaoks tulemuslik. Kostja ei ole hageja poolt hagiavalduses märgitud seitsme lepingu osapooleks. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud tõendid ei tõenda, et hageja osales eelpool nimetatud tehingutes kostja huvides, samuti hageja olulist panust nimetatud tehingute vahendamiseks kostja kasuks ning tegutsemist tehingute sõlmimisel kostja esindajana. ÄS § 6 lg 3 kohaselt emaettevõte koos tütarettevõtetega moodustavad küll kontserni, kuid Eesti tsiviilõigus ei tunne sellist õigusvõimelist subjekti nagu kontsern. Kontsernil ei ole õigusvõimet, seega kontsern ei saa olla tsiviilõiguste ning -kohustuste kandjaks. Hageja töö sisuks oli seadmete aktiivne müük ja turundus kolmandatele isikutele, mitte kauba liigutamine ema- ja tütarettevõtte vahel. Kostja seaduslikud esindajad A. K. ja E. K. on 20.03.2014 kohtuistungil andnud vande all ütlusi selle kohta, et Salem Ehitus OÜ ei müü tooteid, vaid ostab neid. OOO Salem Ehitus

Russland müüb tooteid Venemaal. A. K. väitel ei ole ta varem näinud hageja esitatud venekeelse päisega töölepingut, kuid kinnitas, et allkiri lepingul on tema oma. Müügimänedžeridele makstakse palka ja preemiat, viimase suurus ei ole kokku lepitud, vaid seda makstakse kostja juhatuse liikmete otsuse alusel. E. K. poolt vande all antud ütluste kohaselt maksti hagejale 2007. aastal lisatasu realiseeritud seadmete eest. 2008. aastal maksti A. Tselevichile 40 000 eurot tulevaste preemiate arvelt, sest ta ostis Moskvasse korteri. 2008. aasta oli äriühingule väga edukas. 2009. aastal saabus kriis, suurem osa lepingutest öeldi üles ja kostja pidi tagastama saadud ettemaksed. 2011. aastal oli tööl kolm müügimänedžeri, müüdi nelja ettevõtte toodangut. Preemiateks maksti 7-8 % tulust. A. Tselevich lahkus töölt enne aasta lõppu, mistõttu temale preemiat ei arvestatud ega makstud. Kostja valduses ei ole hageja tööraamatut, sest kostja ei võtnud seda hagejalt vastu põhjusel, et tööraamat ei ole välja antud Eesti Vabariigis. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja juhatuse liikmed ning nende esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja materjalide kohaselt töötas hageja kostja ettevõttes müügiesindajana alates 01.01.2007. Kohtule on esitatud kaks töölepingut kuupäevaga 01.01.2007, kuid need on oma sisult oluliselt erinevad. Hageja tugineb oma nõuete esitamisel I kd tl 12-14 olevale töölepingule (edaspidi – venekeelse päisega TL). Kostja on esitanud kohtule I kd tl 114116 oleva töölepingu (edaspidi – eestikeelse päisega TL). Kohtu poolt määratud dokumendiekspertiis ei tuvastanud kummagi töölepingu võltsitust, lehtede vahetamist vm dokumendi kehtivust kahtluse alla seadvat asjaolu (eksperdiarvamus III kd tl 50-54, täiendav arvamus III kd tl 64-65). Saamata töötasu nõue Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõtte kohaselt (I kd tl 19) on kostja maksnud hagejale 03.08.2012 töötasu 1 025 eurot. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et ta ütles hagejaga sõlmitud töölepingu hageja poolt töökohustuste rikkumise tõttu üles (II kd tl 99102) alates 16.07.2012. Tööandjal ei õnnestunud töötajale töölepingu ülesütlemise teatist üle anda, sest töötaja keeldus selle vastuvõtmisest. Hiljem ei õnnestunud teatist kätte toimetada ka DHL-i kaudu. Miks töötajale teatist töölepingu ülesütlemise kohta ei saadetud e-posti teel, seda kostja seaduslikud esindajad selgitada ei osanud. I kd tl 16 oleva ekirjavahetuse kohaselt on A. Tselevich 6. augustil 2012 küsinud juhatuse liikmelt E. K. müügiprotsendi tasumise kohta. E. K. on vastanud A. Tselevichile e-posti aadressil [email protected] . Vastuses ei ole sõnagi A. Tselevichiga töölepingu lõpetamise kohta. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei toimetanud töötajale kätte ülesütlemisavaldust ning jätkas pärast väidetavat ülesütlemisavalduse üleandmise katset 16.07.2012 töötajaga suhtlemist tööandja meiliaadressil, ei lõpetanud tööandja töösuhet hagejaga 16.07.2012 ning käsitas hagejat jätkuvalt töösuhtes olevana. Hagejal oli juurdepääs OÜ Salem Ehitus kontorisse nr 205 vähemalt kuni 31. juulini 2012. I kd tl 8283, 96 (tõlge I kd tl 89-95) oleva teatise ja selle lisa kohaselt viibis A. Tselevich oma töökohal OÜ Salem Ehitus kontoris nt 18.07. kella 10:36-st kuni 17:38-ni, 19.07. kella 11:08-st kuni 17:01-ni, 30.07. kella 10:32-st kuni 18:27-ni ja 31.07. kella 10:55-st kuni kella 13:32-ni. Kostja väited selle kohta, et töösuhe hagejaga lõppes tööandja-poolse ülesütlemisega 16.07.2012 on jäänud paljasõnaliseks.

Hageja on töölepingu kehtivalt erakorraliselt üles öelnud 08.10.2012 avaldusega (I kd tl 18). Töölepingu ülesütlemist põhjendas hageja töötaja ebaväärika kohtlemisega, mis seisnes selles, et tööandja eemaldas töötaja 08.08.2012 töölt õigusvastaselt, ning jättis maksmata töölepingus kokku lepitud töötasu ja lisatasu. Hageja on seisukohal, et tööleping lõppes 8. oktoobril 2012, kuid töötasu nõuab hageja juulikuu eest osaliselt, so 1 025 eurot ning kuni 8. augustini 2012, so 6 tööpäeva eest 573.10 eurot. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes töötaja poolt ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel 08.10.2012. Tööandja ei ole töölepingu ülesütlemist TLS §-s 105 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Kohus on tuvastanud, et hagejal oli töölepingu ülesütlemise ajaks saamata töötasu 2012 juulikuu eest osaliselt ja

Hageja on seisukohal, et temal on õigus saada 0,75 % OOO Salem Ehitus Russland poolt müüdud või vahendatud (agendilepingu alusel) kauba eest, sest tegemist on tööandja tütarettevõttega. Kostja on seisukohal, et tegemist on eraldi äriühingutega. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Äriseadustiku (ÄS) § 6 lg 3 kohaselt emaettevõte koos tütarettevõtetega moodustavad küll kontserni, kuid Eesti tsiviilõigus ei tunne sellist õigusvõimelist subjekti. Eesti tsiviilõiguses on kõik eraõiguslike juriidiliste isikute liigid ammendavalt seadustes nimetatud. Seega kontsern ei ole seadusega tunnustatud juriidiline isik. Hagejal oli paralleelselt kehtiv tööleping ka OOO-ga Salem Ehitus Russland müügiosakonna juhataja töö tegemise kohta, milles ei olnud kokkulepet müügilt protsendi maksmise kohta (II kd tl 176-183). TLS § 31 kohaselt on töötajal õigus kokkuleppel saada tasu tööandja ja kolmanda isiku vahel (kohtu allakriipsutus) sõlmitavalt lepingult. Hageja poolt esitatud tema nõuet põhistavates 7 lepingus ei olnud müüjaks kostja, so OÜ Salem Ehitus. Hageja ei ole tõendatud, et vaidlusalused tehingud on täidetud just kostjale ning selles ulatuses, nagu on lepingu sõlminud OOO Salem Ehitus Russland. Ainult kostjale laekunud summalt võib olla seaduslik ja põhjendatud arvestada agenditasu, so hageja nõutud 0,75 %. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi lepingut, mille oleks hageja ise sõlminud kostja antud volituse alusel kostja nimel, mis annaks kohtule aluse tuvastada puhtal kujul agendilepingu toimist. I kd tl 171-214 olevate e-kirjade tõlgetest ei nähtu A. Tselevichi tegutsemine agendina. Ta on pidanud e-kirjavahetust kauba saajatega Venemaal, on edastanud lepingute projekte, täpsustanud tarnetähtaegu ja tingimusi, on pidanud sidet Belgias asuva tehasega ja on vahendanud saadud infot. A. Tselevich töötas kostja juures müügimänedžerina, seega pidi ametikoha järgi tegelema müügiga ning sai selle eest 2000 euro suurust kuutasu. Lisandus 10 000 rubla (ca 250 euro; 06.08.2011 seisuga oli kurss 1:40) suurune töötasu OOO-st Salem Ehitus Russland müügiosakonna juhataja töö eest. Hageja kontoväljavõttega (II kd tl 81-83) on tõendatud, et kostja tegi hagejale lisaks töötasule veel võrdlemisi suurtes summades (oktoobris 2011 summas 15 491.71 eurot ja aprillis 2012 summas 17 789.32 eurot väljamakseid, mis on käsitatavad lisatasuna. Kostja on esitanud 02.04.2012 käskkirja A. Tselevichile preemia maksmise kohta märtsikuu eest 17 784.32 euro ulatuses. Kostja esindaja E. K. seletuse kohaselt jaotati selliselt äriühingu tulu, mitte ei makstud lisatasu protsendina tehingutelt. Hageja üheks nõudeks on 24.01.2012 leping No КП 46-1/12 (1. lehekülg I kd tl 100), mille esemeks on Lefort: 2 Conkeror 750 (seerianumber 1062 и 1070) ja 1 Portable/Mobile 600 (seerianumber 1092), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 2 557 060 eurot. Esimese seadme eest olevat tööandja lisatasu maksnud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on võtnud hagejale aprillis 2012 lisatasu arvestamisel aluseks nimelt selle lepingu ühe osa täitmise ning hageja väidetud veel kahe lepingu sõlmimise/täitmise. Hagiavalduse lk 5 kohaselt on hagejale makstud lisatasu summas 17 789.32 eurot järgmiste lepingute alusel: 12.07.2012 (peab olema 2011.a) leping nr 12/07 summas 775 000 eurot (peab olema 755 000 eurot, leping I kd tl 88), millest lisatasu on 5 812.50 eurot (peab olema 5662.50 eurot); 24.01.2012 lepingu nr КП 46-1/12 kogumaksumuselt 983 000 eurot lisatasu 7372.50 eurot ja kuupäeva märkimata firmaga OOO Vostotšno Sibirskaja Snabžentšeskaja Kompania sõlmitud lepingult (lepingu lisa 30.03.2011, I kd tl 103) kogumaksumusega 556 058 eurot (lepingu lisa kohaselt 551 728 eurot) lisatasu 4 170.43 eurot (peab olema 4137.96 eurot). Võttes arvesse lepingutes tegelikult näidatud summad, moodustab 0,75 % lepingute hinnast kokku 17 172.96 eurot. Koos väidetava 2,5 % suuruse hüvitisega raha väljavõtmise eest sularahaautomaadist (mida venekeelse päisega TL p 4.4.

ei sätesta) on arvestuslik lisatasu maksimaalselt 17 602.28 eurot, mis ei vasta hagejale 2012 aprillis välja makstud lisatasule. OÜ Salem Ehitus sõlmis erandina 31.08.2011 lepingu nr 20-11-6558, mille kohaselt müüs Võksunskij metalurgicheskij zavodile (OAO VMZ) ATM ja MeWa tooteid lepingu kogumaksumusega 2 800 000 eurot. Kostja kinnitab, et hageja ei ole nimetatud lepinguga kuidagi seotud. Hageja ei ole osalenud kliendi leidmisel, samuti lepingu ettevalmistamisel ja sõlmimisel. Kuna hankemenetluses kõik olulised lepingu tingimused on paika pandud korraldajate poolt, siis ei ole korrektne hankemenetluses sõlmitud lepingute puhul rääkida müügijuhi panusest. Kostja on esitanud ATM Recyclingsystems GmBH esindaja A. O. teatise (II kd tl 165, tõlge tl 183 A) selle kohta, et nimetatud lepingu ettevalmistamisel osalesid ainult E. J. ja A. K.. Alla Tselevitchi nimelist isikut allakirjutanu ei tunne. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TLS §-s 31 sätestatust ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda protsenti tehingu maksumusest, kui ta ei ole osalenud selle tehingu ettevalmistamises. VÕS § 679 lg 1 kohaselt Agendil tekib õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud. Hageja ei ole tõendanud, et tema on vahendanud 31.08.2011 lepingu nr 20-11-6558 sõlmimist. Kasutamata puhkuse hüvitise ja viiviste nõuded Hageja on taotlenud maksmata töötasult viiviste väljamõistmist, 2012. a kasutamata puhkuse hüvitist 720.50 eurot ja viivist kasutamata 10 puhkusepäeva eest 129.40 eurot. Kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite. ITVS § 6 lg 1 kohaselt Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-103-05 ja nr 3-2-1-7-09 asunud seisukohale, et palga ja viivise omavahelise seose tõttu tuleb lugeda viivisenõude aegumise tähtaja alguseks päev, mil tööandja jättis töötajale palga tähtaegselt välja maksmata. Seega palga- ja viivisenõude aegumistähtajad algavad samal ajal, kuid aegumistähtaja pikkus on nendel nõuetel erinev. Vältimaks aegumise kohaldamist, peab töötaja viivisenõude esitama nelja kuu jooksul alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Venekeelse päisega TL p 4.6. kohaselt makstakse töötasu igakuuliselt 27.-31. kuupäevaks. Hageja viivisenõue 2012 juulikuu eest osaliselt saamata töötasult aegus 30. novembril 2012, augustikuu eest saamata töötasult –

TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et töötaja oli sunnitud töölepingu üles ütlema tööandja poolt töölepingu olulise rikkumise tõttu. Tööandaja poolt töölepingu rikkumine seisnes töötaja ebaväärikas kohtlemises ning töötasu maksmata jätmises. Tööandja ei ole töölepingu ülesütlemise avalduses toodud asjaolusid vaidlustanud (TLS § 105 lg 1). Kohus on kostja esitatud tõendi alusel tuvastanud, et A. Tselevich viibis OÜ Salem Ehitus kontoris tööpäevadel vähemalt kuni 31. juulini 2012. Töötajal töö tegemise takistamine alates 08.08.2012, so suvalisest kuupäevast arvates ilma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemiseta, on töötaja ebaväärikas kohtlemine. Kohus möönab, et töö tegemise takistamine algas vahetult pärast seda, kui töötaja oli saatnud juhatuse liikmele E. K. e-kirja järelepärimisega lisatasu maksmata jätmise kohta. Seetõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue 6 150 euro (3 x 2050) ulatuses. Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust väljamõistetavat hüvitist vähendada. Kostja on rikkunud kahte töölepingust tulenevat kohustust: kohelda töötajat väärikalt ja maksta töötajale tasu tehtud töö eest. Kahjuhüvitise nõude summas 1 500 eurot (advokaadi tasu) jätab kohus rahuldamata, sest nimetatud kahju tekkimine tõendamata. Milliseid toiminguid väidetav advokaat väidetavalt tegi enne hagi kohtusse esitamist, on hagejal välja toomata. Töölepingu ülesütlemise avaldus on juriidiliselt korrektselt koostatud, kuid avalduse koostamise eest tasu maksmine 1 500 euro ulatuses ei ole mõistlik ja põhjendatud. Kohus ei hinda võimaliku mõistliku tasu suurust, sest tasu maksmine on üldse tõendamata. Tööraamatu väljaandmise nõue Kohus jätab hageja nõude - välja anda tema tööraamat – rahuldamata. Eesti Vabariigis kehtiv tööseadusandlus ei näe ette tööraamatu pidamist, seega ei saa esitada tööandja vastu nõuet tööraamatu väljaandmiseks. Hageja nõudel puudub seadusest tulenev alus, mistõttu kohus ei saa hageja nõudeõigust tunnustada ja kostjat toiminguteks kohustada. Kostja väitel ei ole tema hageja tööraamatut vastu võtnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab temale kuuluvat asja, so tööraamatut. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.... Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 63 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Töötaja nõuded töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu hüvitise saamiseks ja saamata töötasu väljamõistmiseks rahuldatakse täielikult. Tööandja on töölepingut rikkunud, mille tõttu töötaja vastavad nõuded on seaduslikud ja põhjendatud. Töötaja nõuded lisatasu, puhkusehüvitise, õigusabi hüvitise ja viivise saamiseks jäetakse rahuldamata. Kuigi töötaja lisatasu nõue on summaliselt suur, põhineb see töölepingu p 4.4. tõlgendamisel.

Tegemist on töösuhtest tuleneva vaidlusega, mille tõttu kohus ei pea põhjendatuks lähtuda menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel rahaliste nõuete suurusest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.