Korteriühistu Kalevi 34 hagi Ants Kala vastu 267,23 euro nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
267,23 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. jaanuari 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Kalevi 34 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Korteriühistu Kalevi 34 (registrikood: 80274544), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (hageja):
XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Ants
Kala
(isikukood:
1.Jätta Viru Maakohtu 17. jaanuari 2014.a otsus muutmata ja Korteriühistu Kalevi
apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Korteriühistu Kalevi 34 taotlused apellatsioonimenetluses täiendavate dokumentaalsete tõendite tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks ja tagastada esitatud dokumendid apellandile.
Menetluskulude jaotus
Jätta apellatsioonimenetluses Korteriühistu Kalevi 34 kanda.
kantud
menetluskulud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu Kalevi 34 esitas 14. veebruaril 2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ants Kala vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 18. aprilli 2013 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on kostja X-XX, XXX asuva korteri omanik ja KÜ Kalevi 34 liige. Kostja on pidevalt rikkunud kommunaalteenuste eest tasumise kohustust, jättes talle osutatud teenuste eest korrektselt ja õigeaegselt tasumata. Viimase haginõude täpsustuse (tl 119 jj) kohaselt on 31. detsembri 2013 seisuga kostja võlg hageja ees 224,26 eurot ja viivise võlg 42,97 eurot – kokku 267,23 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, kuna hageja nõue on tõendamata. Korteriühistu juhatuse liikme tõendist ei nähtu maksete suuruse arvestamise aluseks olevad asjaolusid ehk kas ja millises ulatuses ning millise ajavahemiku eest on kostjal tasumata kommunaalmaksed ja KÜS § 15 1 majandamiskulud ning mis aja eest on arvestatud viivised.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 17. jaanuari 2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Hageja on esitatud nõuet põhjendanud arvelduste väljavõttega korteri nr X omaniku Ants Kala kohta ajavahemiku eest 01.01.2011-17.10.2013 ja juhatuse liikme tõendiga võlgnevuse kohta (tl 119-129). Menetluse kestel on hageja olnud segaduses nõude suuruse osas ja seda korduvalt kord vähendanud, kord suurendanud, kuid nõuet tõendanud ei ole. Hageja esitatud arvelduste väljatrükk ja juhatuse liikme tõend (kinnitus) ei tõenda kostja kohustuse olemasolu ega selle suurust. Hageja pidanuks KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada
näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14). Kuna hageja ei ole vaatamata korduvatele täiendava tähtaja andmistele ja nõude muutmistele suutnud määratleda konkreetselt nõude suurust ja seda tõendada, ei saanud ka kostja omapoolseid sisulisi vastuväiteid esitada ega hageja väiteid millegagi ümber lükata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Korteriühistu Kalevi 34 esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on apellant täitnud dokumentide esitamise kohustuse, mis tõestavad kostjal võlgnevuse olemasolu korteriühistu ees. Apellant on veendunud, et tema poolt esitatud raamatupidamisdokumentidest, mis kajastavad üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid, piisab, et kohus saaks asja läbi vaadata sisuliselt ja hagi rahuldada. Apellant esitas detailse ja üksikasjaliku info kostjal olevate võlgade kohta (RKTKo 3-2-1-53-10). 18. oktoobril 2013 ja
10.jaanuaril 2014 esitas apellant kohtule detailsed andmed kostja võla, selle suuruse kohta ja ajavahemiku kohta, mil need võlad kujunesid. Samuti sisaldasid esitatud dokumendid andmeid tariifidest ja kostjale maksete arvestamise metoodikast. 10. jaanuaril 2014 esitatud dokumendid (KÜ Kalevi 34 kostja võlgnevuste arveldused) sisaldavad detailset ja üksikasjalikku infot nende teenuste kohta, mida KÜ Kalevi 34 osutas kostjale ning milledes on tal korteriühistu ees tekkinud võlgnevus. Kohus jättis hageja esitatud tõendid hindamata; 2) on kostjal võlad korteriühistu ees temale osutatavate kommunaalteenuste osas, mis olid seotud temale kuuluva vara ülalpidamisega, samuti maja mõttelise osa ülalpidamisega ja kasutamisega seotud võlad (KÜ Kalevi 34 Põhikiri § 3.2.). Lisaks olid kostjal korteriühistu ees võlad kütte, vee ja vee soojendamise eest. Neid teenuseid saab korteriühistu kommunaalteenuste osutajatelt – munitsipaalettevõttelt Järve Biopuhastus ja AS-ilt VKG Soojus. Teenuste jaotamine toimub korteriühistu liikmete korteritesse paigaldatud arvestite alusel. Korteriühistu liikmed teatavad oma arvestite näidud, mille alusel toimub maksmisele kuuluva summa arvestus; 3) on kostja vaielnud võlgnevusele vastu, kuid ei ole esitanud mingeid tõendeid. Sellest tuleneb, et kostja on omakorda on rikkunud TsMS § 230 lg 1 tingimusi. Ühelt poolt väidab kostja, et ei ole nõus võlasummaga ja nende maksetega, mida arvestab talle korteriühistu. Teiselt poolt aga tasub igakuiselt osaliselt kommunaalteenuste eest ja teeb makseid korteriühistule. Kostja tasub korteriühistu poolt esitatud arvete alusel iga kord erinevaid summasid. Kostja on teadlik, kui palju ja mille eest ta peab maksma, kuid ta maksab niipalju, kuipalju peab ise vajalikuks. Kohus ei ole seda otsuse tegemisel arvestanud; 4) oli kostja teadlik korteriühistu poolt vastuvõetud otsustest majas olevate kommunaalteenuste, korteriühistu ülalpidamiseks ja hoolduseks vajalike maksete kohta. Neid küsimusi vaatasid korteriühistu liikmed läbi ja arutasid üldkoosolekutel. Praktiliselt igal koosolekul osales ka kostja ise. Samuti riputati üldkoosolekul vastuvõetud otsused tutvumiseks üles maja sissekäikudes olevatele infotahvlitele;
5) ei nõustu apellant kohtu seisukohaga, et hageja on menetluse kestel korduvalt olnud segaduses nõude suuruse osas ja seda korduvalt muutnud, kuid nõuet tõendanud ei ole. Vaidluse esemeks on kostja võlg korteriühistu ees. Korteriühistu liikmena on kostja hoidnud süstemaatiliselt kõrvale oma kohustusest maksta temale osutatud kommunaalteenuste eest. Hetkeks, kui apellant pöördus kohtusse, moodustas kostja võlg 205,17 eurot. Menetluse kestel kostja võlg suurenes, mistõttu pidi apellant oma nõudeid täpsustama.
5.Ants Kala vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsus muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi poolt maakohtule esitatud tõendid väga segased ja vastuolulised. Vastustaja võlgnevuseks oli märgitud ka apellandi poolt tasutud riigilõivud ja õigusabi teenused. Apellant ei ole esitanud maakohtule teenuse osutajate üldarveid, mille põhjal oleks olnud võimalik välja selgitada vastustaja maksmisele kuuluva osa suurus. Seega ei saa apellandi poolt esitatud võlatabelis toodut lugeda tõendiks, kuna selles sisalduvate andmete õigsust ei olnud maakohtul võimalik hinnata. Korteriühistu liikmele arvete esitamisega ei saa tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma; 2) on alusetu apellandi väide, et enamus hageja poolt esitatud dokumentidest jäeti läbi vaatamata; 3) on paljasõnaline apellandi väide, nagu tasuks vastustaja kommunaalteenuseid osaliselt; 4) tuleb apellandi poolt esitatud täiendavad tõendid jätta tähelepanuta, kuna põhjendus, miks apellant neid maakohtule ei esitanud, on absurdne.
6.Ringkonnakohtus toimunud kirjalikus menetluses täpsustas hageja oma seisukohti. Hageja täpsustuste kohaselt: 1) on kostja võlg tekkinud seoses sellega, et kostja keeldus täitmast üldkoosolekutel korteriühistu liikmete poolt vastuvõetud 16. septembri 2011 ja 25. augusti 2010 otsuseid.
16.septembri 2011 üldkoosolekul võeti vastu korteriühistus veekadude jaotamise algoritm.
25.augusti 2010 üldkoosolekul võeti vastu otsus korteriühistus soojakadude jaotamise uue korra kohta. Kostja oli üldkoosoleku otsustest teadlik, kuna viibis nendel koosolekutel; 2) kuulub kostja võla hulka kahju, mida ta tekitas korteriühistule. Kostja püüdis siseneda maja soojussõlme, purustades selleks akna, mis viib õuest soojussõlme, ja lõhkus ukse, mis viib maja sissekäigust maja soojussõlme. Selle tulemusel oli korteriühistu sunnitud tegema täiendavaid ja ettenägemata kulusid uue klaaspaketi, ukse ja ukseluku soetamiseks vastavalt KÜ Kalevi 34 04. mai 2012 üldkoosoleku otsusele kokku summas 48,20 eurot; 3) moodustab kostja võlgnevus hageja ees 30. septembri 2014 seisuga 437,63 eurot ja viivis 81,16 eurot, kokku 518,79 eurot; 4) palub apellant võtta ringkonnakohtul vastu täiendavad dokumendid, millele ta eelpool viitas:
25.augusti 2010, 16. septembri 2011, 18. mai 2011 ja 04. mai 2012 koosolekute protokollid, dokumendid klaaspaketi ja luku vahetamise kohta ning Ants Kalale esitatud arved. Dokumendid tõendavad apellandi poolt maakohtu menetluse käigus esitatud väiteid ja lükkavad ümber kostja väited. Samuti kinnitavad need dokumendid juba esitatud tõendite autentsust ja esitatud andmete õigsust. Apellant ei ole varem neid dokumente esitanud, kuna kostja ega kohus neid ei nõudnud.
7.Ants Kala teatas oma täiendavas seisukohas, et loobub oma esindajast. Vastustaja kordas, et maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Vastustaja täpsustuste kohaselt on kostja tasunud kõik majandamiskulud. 1. septembrist 2011 kuni 20. oktoobrini 2014 ei ole kostja maksnud lisamakseid vee soojendamise ja sooja vee ringvoolu eest. Korteriühistu on kogunud täiesti põhjendamatuid makse. VKG soojusenergia maksab igakuiselt korteriühistule soojaveeboilerist läbivoolava küttevee kasutamata soojuse koefitsiendiks 0,0756 MWh 1 m3 külma vee soojendamise peale. Maja tarbib 85 m3 sooja vett kuus. 85 x 0,0756 = 6,43 MWh, mille peaks arvestama maha soojusmõõturi näidust maja 1 kuu tarbimisest. Korteriühistus aga ei arvestata seda maha, vaid sellele lisatakse veel kaks maksu, millest kujuneb summa 1 110,47 eurot kuus. Allkirjad kogutakse koosolekul puhtale lehele, kuhu on hiljem võimalik ükskõik mida juurde kirjutada. Kuna korteriomanikud ei saa aru küttesüsteemi tööst, on korteriühistu kasutanud võimalust koguda kortermaja tavapärastest majandamiskuludest suuremaid makseid. Vastustaja palub jätta kohtukulud hageja kanda ning tühistada kostja võlgnevus ja viivised. Samuti palub kostja tühistada sooja vee peal igasugused maksud kortermajades ja teha korteriühistule ettekirjutis lubada iga kuu lõpus teha korteriomanikel soojussõlmes asuvate mõõturite näitude kontroll juurdekirjutiste vältimiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja KÜ Kalevi 34 apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Maakohus on asjas esitatud tõendite põhjal jõudnud õigele lõppjäreldusele, et hageja nõuet ei saanud lugeda tõendatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses märgituga, mille kohaselt pidanuks hageja kui korteriühistu KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Kostja on kogu menetluse kestel viidanud põhjendatult asjaolule, et hageja ei ole esitanud oma nõude suuruse ja kujunemise kohta piisavaid ega asjakohaseid tõendeid (kostja 18.06.2013 vastus hagiavaldusele, samuti kostja 15. oktoobri 2013.a ja 28. oktoobri 2013.a seisukohad). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja on menetluse kestel korduvalt oma nõuet muutnud, sh seda nii suurendanud kui vähendanud, mis on raskendanud nõude menetlemist.
10.Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-53-10 (p 14) selgitanud, et korteriühistu poolt ühistu liikme vastu esitatava majandamiskulude nõude suuruse tõendamiseks ei piisa korteriühistu poolt liikmele esitatavatest arvetest, kuna ainuüksi arvete alusel ei teki liikmele kohustusi. Majandamiskulude suurust saanuks tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei nõustu apellant eelviidatud Riigikohtu seisukohadega seaduse tõlgendamise ja tõendamiskoormise jaotuse osas.
11.Hageja esitas maakohtu menetluses oma nõude kohta järgmised tõendid:
KÜ juhatuse poolt koostatud kinnitused võlgnevuse suuruse kohta (t lk 14 ja hilisema seisuga lk 28, lk 67, lk 69, lk 98, lk 129); KÜ juhatuse koostatud võlgnevuste tabelid: t lk 52-53 (periood 31.10.2012 – 31.05.2013) ja lk 54 ( periood 11.10.2011 – 16.10.2012), lk 71-72 ja lk 74 (periood jaanuar 2013 – september 2013); lk 89-94 (periood jaanuar 2011 – september 2013); lk
100-102 (periood jaanuar 2011 – oktoober 2013), lk 122-127 ja lk 131-133 (periood jaanuar 2011 – detsember 2013).
12.Osaliselt sisaldavad eelnimetatud võlgnevuste arvestustabelid ka viiteid arvete numbritele, mille korteriühistu on liikmele koostanud; tabelites on näidatud võlgnevuste ja laekumiste summad. Ringkonnakohus märgib, et t lk 89-94 olevast tabelist (periood jaanuar 2011 – september 2013) on võimalik jälgida eraldi teenuste kirjeid (remondifond, kommunaalteenused, küte jm) ning sellest selguvad arvestuse alused (vastavalt teenustele kas ruutmeetri põhine või korteri põhine arvestus, vee puhul kuupmeetri põhine arvestus). Tabelist on võimalik tuletada ka tariifide suurus iga teenuse puhul. Toimikus lk 96 asub hageja poolt koostatud eraldi tabel, kus on kostjale omistatav võlgnevus jaotatud erinevate teenuste lõikes. Korteriühistu otsuseid teenustasude (majandamiskulude) suuruse kohta hageja maakohtu menetluses ei esitanud, kuigi sellekohasele vajadusele juhtis kostja tähelepanu oma 15. oktoobri 2013.a ja 28. oktoobri 2013.a seisukohtades.
13.Kostja on esitanud menetluses konkreetsed vastuväited hageja nõude arvestusele. Kostja on oma 15.10.2013.a seisukohtades viidanud asjaolule, et hageja poolt kohtule esitatud arvestustabelist ei nähtu, milliste konkreetsete teenuste eest on kostja jätnud maksmata. Ei selgu, millistel alustel on tekkinud algsaldo summas 237,03 eurot ja viivis 11, 63 eurot. Samuti viitab kostja sellele, et hageja esitatud arvestustabelisse on kantud võlgnevuse osadena sisse ka riigilõiv, juriidilised teenused, täiendav riigilõiv jm, mida ei saa pidada korteriühistu majandamiskulude hulka kuuluvaks.
14.Täiendavalt tõi kostja esile vasturääkivused hageja nõude arvestuses oma 28.10.2013.a menetlusdokumendis. Kostja märkis, et hageja ei ole jätkuvalt selgitanud nn algsaldo (80,36 eurot) kujunemist. Hageja on kostjale arvestanud juriidiliste teenuste ja riigilõivude eest kokku 180 eurot, kuid millegagi ei ole põhjendatud, missugusel alusel on need summad loetud kostja kui korteriühistu liikme kohustuste hulka. Samuti esitas kostja väite, et on tasunud igakuiselt remondifondi 10,85 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei olnud konteineri tühjendamise, luku paigaldamise ja keevitustöödega (juuni 2012) seotud kulud (kokku summas 52,18 eurot) kaetud remondifondi tasutud maksetega. Seega ei ole hageja esile toonud, millisel alusel tuli korteriomanikel tasuda nimetatud kulutuste katteks täiendavaid summasid lisaks remondifondi tasutavatele nn korralistele maksetele. Lisaks viitas kostja asjaolule, et hageja arvestustest nähtuvalt on hageja alates septembrist 2011.a arvestanud kommunaalkulusid senise 3,37 euro asemel 6,49 eurot (m2 kohta), kuid esitatud ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega oleks kommunaalkulude tariifi tõstetud.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kostja seisukohtadega, mille kohaselt ei ole hageja selgitanud oma nõude kujunemist, esitanud oma nõuet igakülgselt kinnitavaid tõendeid ega kõrvaldanud kahtlusi nõude arvestuse ebaõigsuse osas. Kostja viitab oma 28.10.2013.a menetlusdokumendis konkreetsetele ebaselgustele ja tõendamata alusega nõuetele summas 232,18 eurot (180 eurot + 52,18 eurot), mis ületab haginõude lõplikku summat (224,26 eurot). Eeltoodust lähtudes jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
16.Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellandi taotluse võtta asja materjalide juurde uute dokumentaalsete tõenditena KÜ Kalevi 34 25.08.2010, 18.05.2011 ja 16.09.2011 üldkoosolekute protokollid (lisatud apellatsioonkaebusele). Apellant ei ole vastavalt TsMS § 652 lg-tele 3 ja 4 põhistanud uute tõendite esitamise lubatavust alles apellatsioonimenetluses. Tegemist on üldkoosolekute protokollidega, mis olid olemas juba enne hagiga kohtusse pöördumist. Menetluse kestel viitas kostja korduvalt sellele, et hagejal tuleks oma nõuete tõendamiseks esitada üldkoosolekute protokollid, kuid hageja seda ei teinud.
17.Samuti jätab ringkonnakohus asja materjalide juurde võtmata apellandi poolt ringkonnakohtule 17.10.2014.a esitatud täiendavad dokumendid:
KÜ Kalevi 34 üldkoosoleku 4. mai 2012.a protokoll koos eestikeelse tõlkega Arveldused korteriomanikega perioodil 01.09.2011 – 30.09.2014 Ants Kalale adresseeritud arved alates 30.09.2011 kuni 30.09.2014 Parthal OÜ arve-saateleht nr 207 (dateeritud 14.06.2012) FIE Velesevitš Dmitri arve-saateleht nr 0191 (dateeritud 21.05.2012)
Kõik asjaomased dokumendid oleks tulnud esitada hiljemalt koos apellatsioonkaebusega, juhul kui apellant soovis tugineda maakohtu poolsele menetlusnormi rikkumisele. Samas ei ole apellant viidanud sellele, et tõendid jäid tal õigeaegselt esitamata maakohtu poolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Millegagi ei ole põhjendatud tõendite esitamine alles ringkonnakohtu poolt TsMS § 647 lg 1 alusel asja kirjalikuks lahendamiseks määratud avalduste ja seisukohtade esitamise tähtaja jooksul.
18.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ka vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud selgitused selle kohta, kuidas peaks Kalevi 34 korterelamus toimuma majanduskulude arvestamine. Ringkonnakohus ei lahenda vastustaja taotlusi tühistada kortermajades sooja vee kulude arvestamine ja teha KÜ juhtkonnale ettekirjutusi seoses soojakulu arvestamisega, kuna need asjaolud ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
19.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.