Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-13-7346
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2014. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Korteriühistu Kalevi 34 hagi A. K. vastu 267, 23 euro nõudes
Hagihind
267, 23 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Kalevi 34 (RK xxx, Kalevi 34, 30324 Kohtla-Järve)
Hageja lepinguline esindaja:
Maksim Fedotov (Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, Keskallee 16-1, 30322 Kohtla-Järve; e-post: [email protected])
Kostja:
A. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Jaanek Pahka (Janek Pahka Õigusbüroo OÜ, Kalevi 22, Kohtla-Järve; e-post: [email protected])
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Kohus jätab hagi rahuldamata.
Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4, määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga ning liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja tugineb oma nõudes A. K. vastu sellele, et kostja on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.
korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3). Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14).
suuremas ulatuses kui 200 eurot. Kohus leiab, et taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg on põhjendamatult suur, samuti jääb selgusetuks tunnihinna kujunemine. Kohus juhib tähelepanu, et nt kohtuistung (tunnihinnaga 130 eurot) kestis 1 tunni asemel 15 min ning sisulist arutelu ei toimunud (tl 62).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.