ER hagi AS Knoke, Sauelemme Invest OÜ ja Harju Infra OÜ vastu alusetult saadu tagastamise nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sauelemme Invest OÜ ja Harju Infra OÜ määruskaebus 9586,75 eurot (150 000 krooni)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: ER (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX, XXXXXXXX); hageja tehinguline esindaja: vandeadvokaat Helvia Räägel Kostja I: AS 10308512)
Knoke
(kustutatud)
Kostja II: Sauelemme Invest 11880151, asukoht Tallinn)
OÜ
(registrikood (registrikood
Kostja III: Harju Infra OÜ (registrikood 12041205, asukoht Tallinn) Kostja II ja III tehinguline esindaja: vandeadvokaat Teele Viilup Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-43936
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2014 määrus osaliselt, st osas, milles maakohus jättis kostja II ja kostja III menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, samuti osas, milles maakohus tegi hageja ja kostja II ja kostja III menetluskulude nõuete osas tasaarvestuse. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määratakse kindlaks kostja II ja kostja III menetluskud, mille hageja peab kostjatele hüvitama, kokku summas 1593,90 eurot ning seda ületavas osas jäetakse kostja II ja kostja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Teha uus määrus ka hageja ja kostjate II ja III menetluskulude tasaarvestuse osas, tasaarvestades hageja ja kostjate II ja II menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistetakse kostjatelt II ja III hageja kasuks välja menetluskulud summas 1391,34 eurot.
3.1.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hageja menetluskulud, mis kuuluvad kostjate II ja II poolt hagejale hüvitamisele, summas 2985,24 eurot. Seda ületavas osas jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
3.2.Rahuldada kostja II avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks kostja II menetluskulud, mis kuuluvad hageja poolt hüvitamisele, summas 1167,48 eurot. Seda ületavas osas jätta kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
3.3.Rahuldada kostja III avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks kostja III menetluskulud, mis kuuluvad hageja poolt hüvitamisele, summas 426,42 eurot. Seda ületavas osas jätta kostja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
3.4.Tasaarvestada hageja ja kostjate II ja III vastastikused menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Sauelemme Invest OÜ-lt (kostjalt II) ja Harju Infra OÜ-lt (kostjalt III) solidaarselt välja ER (hageja) kasuks menetluskulud summas 1 391,34 eurot.
3.5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni tuleb Sauelemme Invest OÜ-l ja Harju Infra OÜ-l solidaarselt tasuda ER-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 391,34 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 18.06.2013 otsusega rahuldas kohus ER hagi AS Knoke, Sauelemme Invest OÜ ja Harju Infra OÜ vastu ning jättis poolte menetluskulud kostjate AS Knoke, Sauelemme Invest OÜ ja Harju Infra OÜ kanda solidaarselt 77% ulatuses ja hageja ER kanda 23% ulatuses. Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2013 otsusega jättis kohus Harju Maakohtu 18.06.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-43936 muutmata, Sauelemme Invest OÜ ja Harju Infra OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes solidaarselt apellantide kanda. Riigikohtu 26.03.2014 kohtumääruse kohaselt jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud Sauelemme Invest OÜ ja Harju Infra OÜ kanda.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-43936
2.ER lepinguline esindaja esitas 07.04.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks summas 5584,10 eurot ja menetluskulude nimekirja, mis koosneb riigilõivust 958,67 eurot ja lepingulise esindaja tasust 4625,43 eurot. ER kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
3.25.04.2014 esitas Sauelemme Invest OÜ ja Harju Infra OÜ lepinguline esindaja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt moodustavad Saulemme Invest OÜ poolt kantud menetluskulud 7226,83 eurot ja Harju Infra OÜ kulud 1962 eurot. Sauelemme Invest OÜ ja Harju Infra OÜ kinnitavad, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
4.Kostjad II ja III vaidlesid hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele osaliselt vastu ja leidsid, et hageja poolt avaldatud ajakulu ei olnud täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kostjad asusid seisukohale, et käesoleva tsiviilasja hind on 7403,21 eurot, s.t. vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ on maksimaalselt hüvitatav lepingulise esindaja kulu 4470 eurot ning hageja poolt nõutavaid kulusid tuleb seega igal juhul vähendada selliselt, et need ei ületaks lubatud piirmäära. Hageja poolt avaldatud esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, mistõttu on kostjate hinnangul hageja poolt avaldatud tunnihind ebamõistlikult kõrge. Kostjad paluvad vähendada hageja poolt avaldatud tunnihinda kõigi arvete osas mõistliku suuruseni, mis kostjate hinnangul ei saa olla rohkem kui 120 eurot. Kostjad esitasid vastuväite hageja esitatud arvele nr 126-V ning tõid välja, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Kuna antud arvelt nähtuvad kulud on kantud kohtueelses menetluses, siis nende hüvitamist kostjatelt nõuda ei saa. Kostjatele jäi arve nr 73K sisu arusaamatuks, kuna ekspertiisi tellis hageja ning vastavaks toiminguks ei ole kostjate hinnangul õigusabi vajalik. Seega paluvad kostjad jätta vastava kulu kostjatelt välja mõistmata. Kostjate hinnangul tuleb arves nr 211-K välja toodud kulu vähendada, kuna 01.04.2014 taotluse sisuline külg oli vähem kui pool A4 formaadis lehekülge, mistõttu ei saanud dokumendi koostamine võtta sellist aega nagu nähtub arvelt. Kostjate hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik kulu taotluse (arve nr 296-H) koostamine istungiaja määramiseks. Istungeid määrab kohus ning poolte sooviavalduste koostamist antud küsimuses ei saa pidada vastaspoolele hüvitatavaks kuluks. Arve nr 567-H osas tuleb hageja nõue kostjate arvates jätta tervikuna rahuldamata. Kostjad ei ole vastavat taotlust näinud, kuid ka kohtu hinnangul oli arvelt nähtuva avalduse koostamine põhjendamatu, kuna kohus jättis hageja avalduse rahuldamata. Kostjatele ei ole teada, kas ja mis põhjusel hageja arvelt nr 740-H nähtuva kirja ringkonnakohtule saatis, kuid kostjate hinnangul puudus kirjavahetuse pidamiseks kohtuga antud ajahetkel mistahes põhjus ning vastava kulu osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
5.Hageja vaidles kostjate II ja III poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ja leidis, et kostjate menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Kostjad ei ole menetlusdokumendile lisanud dokumente (arveid) õigusabi osutamisele kulunud aja ja tehtud toimingute kohta. Selliselt ei ole kohtul võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 kohaselt. Lisaks eelnevale leidis hageja, et kostjate menetluskulud on suures osas põhjendamatud ja ülepaisutatud. Kostja II menetluskulud maakohtus (7226,83 eurot) ületavad tunduvalt hageja menetluskulusid maa- ja ringkonnakohtus kokku (5584,10 eurot), mis tähendab, et kostja II menetluskulud on ebamõistlikult suured ja ei ole tsiviilasja olemust arvestades põhjendatud. Hageja esitas eraldi vastuväited järgmistele kostjate II ja III menetluskuludele:
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-43936 Oktoober 2010 - hagimaterjalide analüüs 2,5 h ja nõupidamine kliendiga 1 h ulatuses ei ole põhjendatud, kuivõrd kostjad olid juba varem teadlikud hageja nõude sisust ning nõue ei ole õiguslikult niivõrd keerukas, et nõudnuks advokaadil sellega tutvumiseks 2,5 tundi. Vastuse koostamine hagiavaldusele 5,3 h ulatuses ei ole põhjendatud, kuna hagivastus sisaldab endas sisulist teksti ainult 4 lk. Veebruar 2011 - menetlustoimingu maht ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja 23.02 menetlusdokument sisaldas ainult 1,5 lk sisulist teksti. Arusaamatuks jäi, mida tähendab menetluskulu mõttes „info ER kinnistu kasutusloa osas“, millele kulunud ajaks on märgitud 0,3h. Märts 2011 - ettevalmistus istungiks, istungil osalemine 2,1 h osas ei ole põhjendatud, kuna istung kestis ainult 45 minutit ning ettevalmistus esimeseks (eel)istungiks ei saa võtta 1,35 h. Mai 2011 - arusaamatuks jääb, miks oli kostjal vajalik pidada kohtuga 0,4 h ulatuses telefonivestlusi. Puuduste nimekirja analüüs ja paikvaatlusel osalemine 2,6 h ulatuses on põhjendamatu, kuna paikvaatlusel osalemine kestis 0,5 h ning puuduste nimekirja analüüsile ei saanud kuluda 2,1 tundi. Juuni, juuli, august 2011 ja jaanuar, märts 2012 - kuivõrd menetluses ei toimunud midagi, siis on põhjendamatu nimekirjas toodud ulatuses suhtlus kliendiga e-posti ja telefoni teel. Aprill, mai 2012 - nimekirjas toodud määras kliendiga suhtlus ei ole põhjendatud ega vajalik, kuivõrd hageja ja kostjate esindaja kirjavahetuse oleks esindaja saanud kostjatele edasi saata ning seda ei ole vaja ümber kirjutada nagu nähtuvalt nimekirjast on tehtud. Nimekirjast ei nähtu, mis teemal on kostjad ja nende esindaja suhelnud, s.t miks oli niivõrd intensiivne suhtlemine vajalik, kui menetlus oli peatunud. Jaanuar 2013 – kostja III vastuse koostamine hagivastusele 4,9 h ulatuses on põhjendamatu, kuna hagivastus oli põhimõtteliselt samasisuline teiste kostjate varem koostatud vastustega sama esindaja poolt. Kostja II ja III menetluskulud jaanuaris olid põhjendamatud kohtu ja kliendiga suhtluse osas taolises määras. Samuti jääb arusaamatuks, missuguseid toiminguid sisaldas endas „ülevaade menetlusest, esitatud dokumentidest jne“ 1,7 h ulatuses. Märts 2013 - põhjendamatu on nimekirjas toodud ulatuses suhtlus kliendiga, samuti 13.03 kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine ja telefonivestlused kliendiga 2,4 h ulatuses, kuivõrd istung kestis 1,1 h ja menetluse lõppetapis ei ole istungiks ettevalmistamine 1,3 h ulatuses usutav ega vajalik. Põhjendatud ei ole ka hageja taotluse ja ekspertiisi analüüs 1,8 h ulatuses, kuna kostjad palusid kohtul määrata täiendav tähtaeg sama ekspertiisi analüüsimise võimaldamiseks ehitusspetsialistil, mis tähendab, et kostjate esindajal ei olnud põhjust ise ekspertiisi analüüsida. Aprill 2013 - nimekirjast nähtuvalt kulus 16.04 istungiks ettevalmistusele 2,55 h, kuivõrd kohtuistung ise kestis sel kuupäeval vaid 1,25 h. Selline kohtuistungiks valmistumise aeg ei ole põhjendatud. Ka suhtlemine kliendiga toimus põhjendamatult suures ulatuses. Mai 2013 - kostjate 02.05 menetlusdokument, mille koostamisele kulus nimekirja kohaselt 2,7 h, sisaldas vaid 1,5 lk teksti ja seega ei ole kostjate märgitud ulatuses kulu põhjendatud. 07.05 ei toimunud kohtuistungit. 08.05 toimunud kohtuistung kestis 55 minutit. Istungiks ettevalmistumine 2 h ulatuses menetluse lõpp-faasis ei ole mingil juhul põhjendatud. Hageja esitas vastuväited ka kogu kostjate nimekirjas toodud määras kohtuga suhtlemisele, kuivõrd e-toimikust ei nähtu, et kostjate esindaja ja kohtu vahel oleks olnud nii tihe kirjavahetus, nagu nimekirjas on märgitud. Samuti ei ole usutav ega põhjendatud nimekirjas toodud määras kliendiga suhtlemine. Kokkuvõttes leidis hageja, et kostjate menetluskulud olid ilmselgelt ülepaisutatud, põhjendamatud ja ei ole sellises mahus tõendatud. Harju Maakohtu kohtumäärus
6.Maakohus rahuldas 22.05.2014 kohtumäärusega ER avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus rahuldas ka Sauelemme Invest OÜ ja Harju Infra OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjatelt solidaarselt välja ER ehk hageja kasuks menetluskulud summas 1957,14 eurot. Ka lisas maakohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-43936 solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas leidis maakohus järgmist. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud 5584,10 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 958,67 eurot ja lepingulise esindaja tasu 4625,43 eurot). Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt kasutas hageja õigusteenust kokku 31,75 tundi. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks riigilõivu tasumisele tehtud kulu (958,67 eurot) ning lepingulisele esindajale tehtud kulusid maakohtus 18,15 tunni ulatuses ning ringkonnakohtus 4,75 tunni ulatuses. Kohus leidis, et lepingulise esindaja tasuna tuleb kohaldada 120€ tunnihinda, mis sisaldab käibemaksu. Kuivõrd maakohus jättis 18.03.2013 maakohtu menetluskulud 77% ulatuses kostjate kanda ning 12.12.2013 jättis ringkonnakohus ringkonnakohtukulud täies ulatuses kostjate kanda, mõistis kohus kostjalt II ja kostjalt III solidaarselt hagejale välja 0,77 x 958,67 + 0,77 x 18,15 x 120 + 4,75 x 120 = 2 985,24 eurot. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osas leidis maakohus järgmist. Kostja II ja kostja III palusid hagejalt välja mõista menetluskulud kokku 9188,83 eurot, millest kostja II kulud moodustavad 7226,83 eurot ja kostja III kulud moodustavad 1962 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutasid kostjad õigusteenust kokku 66,90 tundi. Kohtu hinnangul ei takista asjaolu, et kostjad ei ole kohtule õigusabi arveid esitanud, kostjate menetluskulude kindlaksmääramist. Kokku pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks kostjate lepingulise esindaja ajakuluks 47,5 tundi, sellest 32,05 tundi kostja II eest ning 15,45 tundi kostja III eest. Maakohus leidis, et kostjatele osutatud õigusabi määraga 120€ tund pluss käibemaks, on mõistlik. Kohus jõudis järeldusele, et kokku on kostjate lepingulise esindaja tasu põhjendatud suurus 5700 eurot (47,5h x 120€/h). Lähtudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusest nr 137 kohaldas maakohus lepingulise esindaja kulude piirmäärasid. Kuivõrd kostja II ja kostja III esindaja kulud ületasid Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud piirmäära, kuulub kohtu hinnangul kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamisele 4470 euro ulatuses. Vastavalt Harju Maakohtu 18.06.2013 kohtuotsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusele on hageja kohustatud hüvitama kostjatele 23 % kostjate lepingulise esindaja kuludest maakohtus, s.o 1028,10 eurot (0,23 x 4470). Kohus leidis, et hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud tuleb tasaarvestada ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1957,14 (2985,24 – 1028,10) eurot. Määruskaebus
7.Kostja II ja kostja III esitasid Harju Maakohtu 22.05.2014 kohtumääruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, millega vaidlustasid maakohtu määruse osas, milles jäeti kostja II ja kostja III avaldused osaliselt rahuldamata ja rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostjad leiavad, et kohus on põhjendamatult kohaldanud kostja II ja kostja III osas ühist piirmäära. Kostjad on seisukohal, et mõlema kostja osas tuleb lähtuda lepingulise esindaja kulude piirmäärast (4470,00 eurot) eraldiseisvalt, mitte ühiselt. Kostjad leiavad, et kostja II osas peaks väljamõistetav kulu olema koos käibemaksuga ning kostja III osas ilma käibemaksuta. Kostjad leiavad, et kohtumäärusest ei nähtu, kui suurt kulu on kohus pidanud põhjendatuks kummagi kostja suhtes eraldi. Kostjad leiavad, et Harju Maakohus on põhjendamatult jätnud mitme toimingu osas kostja II ja kostja III avaldused rahuldamata. Kostjad ei nõustunud maakohtu seisukohtadega ajakulu põhjendatuse osas. Kostja II ja kostja III ei nõustunud kohtu hinnanguga, kui palju kulub aega 5(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-43936 hagiavalduse läbitöötamiseks, hagivastuse koostamiseks, hageja seisukoha analüüsimiseks, nõupidamisele kliendiga ning seisukoha koostamisele. Ka ei nõustu kostjad kohtu seisukohaga, et ajakulu kinnistu kasutusloa osas ja ka istungi protokolli analüüs on põhjendamatud. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu sellele, et paikvaatlus kestis 0,5 tundi, mitte 0,3 tundi. Lisaks leiavad kostjad, et ajakulu e-kirjavahetusele kliendiga ja hageja esindajaga ning ka telefonivestlustele kliendiga ei ole põhjendamatud. Ka leiavad kostjad, et hageja avaldus seoses taotluse koostamisega istungiaja määramiseks tuleks tervikuna jätta tähelepanuta. Vastus määruskaebusele
8.Hageja ei nõustu määruskaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja hinnangul on Harju Maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning kostjate määruskaebuses toodud väidete põhjal ei ole alust määruse tühistamiseks. Määruse põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebust osas, mida kostja II ja kostja III on vaidlustanud.
10.Vaidlusaluses kohtuasjas oli kostjal II ja kostjal III sama lepinguline esindaja. Asjaolu, et algselt oli formaalselt kostja II lepinguline esindaja teine advokaat teisest advokaadibüroost, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd toimiku materjalidest ei nähtu, et algne esindaja oleks kostjat II käesolevas kohtuvaidluses esindanud, menetlusdokumente koostanud jms teinud. Seepärast ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et kostjatel olid osaliselt erinevad esindajad ning et seepärast oleks kohus pidanud mõlema kostja kulusid hindama eraldiseisvalt. Kohus märgib, et kostjad on kajastanud oma menetluskulusid menetluskulude nimekirjas koos. See näitab, et kostjad ei nõua eraldiseisvalt kahte erinevat menetluskulu sama esindaja poolt sisuliselt sama tehtud töö eest (vastupidiselt olukorrale, kus kostjatel oleks olnud kaks erinevat esindajat). Kostjal II ja kostjal III oli sama lepinguline esindaja ning kattuvad õiguslikud seisukohad. Alates kostja III kaasamisest menetlusse on kostja II ja kostja III kantud menetluskulud välja toodud koos ning kajastatud võrdsetes osades (v.a kostja III hagivastus).
11.Kuivõrd Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" on alates 26.06.2014 tunnistatud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, ei saa see käesoleval juhul kohaldamisele tulla. TsMS § 175 lg 1 2. lause kohaselt kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Käesoleval juhul käsitleb kohus poolte lepinguliste esindajate kulude põhjendatust osas, mille peale on esitatud määruskaebus. Kostja II ja kostja III leidsid, et Harju Maakohus on põhjendamatult jätnud mitme toimingu osas kostjate avaldused rahuldamata.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu poolt määratud 1 tund hagiavalduse ning selle lisade läbitöötamiseks ei ole sellise töö tegemiseks piisav. Tegemist on dokumendiga, mis 4,5 lk pikk ning mille lisad kokku moodustavad 34 lk. Ringkonnakohus leiab, et kostjate poolt menetluskulude nimekirjas välja toodud aeg - 2,5 tundi - hagimaterjalide läbitöötamiseks ning selle analüüsimiseks on põhjendatud.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas kohtuasjas esitatud hagivastuse koostamine ei olnud nii mahukas, et selleks oleks kulunud 5,3 tundi. Kohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud ajakulu hagivastuse koostamisel on 4,3 tundi, võttes arvesse hagivastuse sisu ning selle pikkust. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire määrates põhjendatud ajakuluks 4,3 tundi. Menetluskulude
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-43936 põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise puhul on tegemist maakohtupoolse diskretsiooniotsustusega ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui madamala astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et maakohus oleks nende kulude hindamisel diskretsiooni piire ületanud, ei ole kaebuses kohtu ette toodud. Samuti ei nähtu selliseid asjaolusid muudest tsiviilasja materjalidest.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu väitega, et 0,3 tundi hageja 10.02.2011 seisukoha ja tõendite analüüsimiseks ei ole sellise töö tegemiseks piisav. Kostjad on määruskaebuses märkinud, et lisasid oli 28 lehekülge. Kohtuasja toimiku materjalidest lähtuvalt oli hageja seisukohal lisasid 11 lehekülge. Seega tuleb see kostjate väide jätta tähelepanuta. Siiski, võttes arvesse hageja seisukoha sisu ning selle lisasid, peab ringkonnakohus hageja täiendava seisukoha ja tõendite analüüsimiseks põhjendatuks 1 tundi, seega koos kliendiga nõupidamisega ning seisukoha koostamisega põhjendatuks 3 tundi.
15.Ringkonnakohus leiab, et kostjate poolt informatsiooni hankimine seoses vaidlusaluse kinnistu kasutusloaga on põhjendatud. Võttes arvesse määruskaebuse põhjendusi (määruskaebuse lk 3, p (iv)) on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kaebuse esitajad muutsid usutavaks selle, et neil oli vaja kontrollida eksperdi arvamuses esitatud elulise asjaolu paikapidavust, mis arvamuse kohaselt eksperdi arvamuse kujunemist mõjutas. Seega nõustub ringkonnakohus, et ajakulu 0,3 tundi on põhjendatud.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega 2011. aasta märtsis toimunud istungi protokolli analüüsi osas ning nõustub, et põhjendatud ajakulu protokolli analüüsimiseks on 0,1 tundi. Kuivõrd kostjate esindaja viibis ise ka istungil ning protokoll ei sisalda midagi muud peale istungil toimunu ja räägitu, siis 0,1 tundi 1 lehekülje pikkuse teksti lugemiseks on kohtu hinnangul piisav.
17.Toimiku materjalidest nähtub, et paikvaatlus kestis 0,5 tundi. Ringkonnakohus, võttes arvesse määruskaebuse põhjendusi (määruskaebus lk 3, p (vi)), leiab, et 2011. aasta mais kostjate poolt puuduste nimekirja analüüsimisel ning paikvaatlusel osalemisel on põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kostjad pidid tuvastama, millised puuduste nimekirjas välja toodud tööd on vajalikud ning põhjendatud ja kas võimalik on korraldada nende puuduste kõrvaldamine. Seepärast on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 2 tundi.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et 2011. aasta juuni, juuli ja augusti 1,8-tunnine ajakulu ning 2012. aasta jaanuari ja märtsi 0,7-tunnine ajakulu ei ole põhjendatud. Kohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka 2012. aasta aprilli ja mai osas, millega maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu on vastavalt 0,4 tundi ja 1,6 tundi. Maakohus ei pidanud põhjendatuks 2012. aasta juuli ja oktoobri ajakulu. Ringkonnakohus ei näe põhjust muutmaks maakohtu järeldusi. Ka 2013. aasta aprilli osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga. Määruskaebuses on kostjad välja toonud, et suhtlus kliendiga ja hageja esindajaga nii e-kirjade kui ka telefoni teel oli seotud kompromissiläbirääkimistega. Ringkonnakohus on seisukohal, et seda väidet ei saa arvestada, kuna kostjad ei ole konkreetselt välja toonud, millal täpselt toimusid kompromissiläbirääkimised ning mis oli nende sisu. Seda ei nähtu kohtuasja materjalidest, ei menetluskulude nimekirjast ega ka määruskaebusest. Seepärast ei saa kohus neid kulusid lugeda põhjendatuks, kuna võimalik ei hinnata kas ja kui siis milline osa suhtlusest oli konkreetselt seotud kompromissiläbirääkimistega ning milline osa suhtlusest mitte.
19.Kostjad on määruskaebuses palunud kohtul tervikuna kõrvale jätta hageja kasuks väljamõistetud kulu arve nr 296-H alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud vastava arve sisu ning leidnud, et vastavate toimingute eest on põhjendatud ajakulu 0,45 tundi. Ringkonnakohus ei näe põhjust muutmaks maakohtu poolt tuvastatud põhjendatud ajakulu. 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-43936
20.Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kostjate lepingulise esindaja kulud olid põhjendatud ja vajalikud 50,7 tunni ulatuses, sellest 35,25 tundi kostja II ning 15,45 tundi kostja III eest. Kuivõrd kostja II puhul ei ole tegemist käibemaksukohuslasega, on kohus seisukohal, et põhjendatud lepingulise esindaja tasu suurus on 120€ tunnis, millele omakorda lisandub käibemaks, st 144 €/h. Seega, kostja II põhjendatud kulu on (35,25 h x 144 €) = 5076 eurot. Kostja III puhul on tegemist käibemaksukohuslasega, seega tema puhul on lepingulise esindaja tasu 120 €/h ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt on kostja III põhjendatud menetluskulu maakohtus (15,45 h x 120 €/h) = 1854 eurot. See tähendab, et kostjate lepingulise esindaja tasu põhjendatud suurusus maakohtu menetluses oli 6930 eurot. Harju Maakohtu 18.06.2013 kohtuotsusega jäeti 23% kostjate maakohtu menetluskuludest hageja kanda – 0,23 x 6930 = 1593,9 eurot.
21.Lähtuvalt TsMS § 445 lg-st 1 koosmõjus § 463 lg-ga 2, tasaarvestab kohus hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ja tasaarvestuse tagajärjel mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1391,34 eurot. Vastav summa tuleneb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva menetluskulu 2985,24 euro ja hagejalt kostjatele väljamõistmisele kuuluva menetluskulu 1418,64 euro vahest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.